detsember 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pikaajalisi keskkonnamuutusi aitavad muuhulgas märgata muuseumites säilitatavad erinevate lindude suled, mis tänapäevaste meetoditega analüüsituna räägivad nii mõndagi minevikust. Linnud sulgivad vähemalt korra aastas ning uutesse kasvavatesse sulgedesse talletub osaliselt ka hetke keskkonnaseisundit iseloomustav linnu toit.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Igihaljad sookailud äsja sadanud lumes

Nädal algas sooja ilmaga. Esmaspäeva hommikul olid põllud lumeta ja sadas vihma. Muld oli pinnalt üles sulanud mõne sentimeetri sügavuseni. Sügavamal mullas säilis külmunud kiht ja orasepõldudel võis näha ridade vahel vett läikimas. Peagi päeva jooksul läks vihm üle lörtsiks ja lumeks ning maa muutus valgeks.

Nädala tüüpiline pilt: pilves ilm ja õhuke lumikate

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Legendi järgi olevat püha Laurent(s)ius, elik rahvapäraselt Laurits, tulerestil röstituna märtrisurma minnes oma piinajatele selge kõlava häälega teada andnud, et ta on nüüd ühelt poolt täitsa küps ja tal võib teise külje keerata. Sellega on ta ära teeninud au olla ühtviisi nii kokkade kui koomikute kaitsepühak ning tulepatroon, keda kujutatakse alati koos talle saatuslikuks saanud küpsetusrestiga.

Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Hunt, www.rmk.ee

Eile öösel kell 3.41 ja hommikul 8.01 ilmus šaakalikaamera ette ilves – aasta loom. 

Tundus, et tegu oli kahe erineva isendiga: põgusalt end näidanud öine jalutaja paistis olevat vanaloom ja hommikuse uudistaja suurus, välimus ja kehakeel viitasid pigem noorloomale. Igal juhul kena üllatus ja vaheldus seni kaamera ees toimetanud imetajatele – hiirtele, šaakalitele, rebastele ning halljänestele.

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik

Minu käest on ikka küsitud, millist ilma Sa järgmiseks aastaks ennustad? Jah, olen 12 aastat järjepannu pidanud Eestimaa loodusel silma peal hoidma ja kirjutama-rääkima igal nädala sellest, mis looduses juhtub. Algul Eesti Päevalehes ja nüüd juba mitu aastat raadios. Aga ikka ma tõrgun ilma ennustamast. Ilma-vana on ju põhimõtteliselt lihtne olla – inimesed ei mäleta üle kahe nädala, mis looduses toimus, kogu aeg juhtub ju nii palju. Minagi pean aasta kokkuvõtet tehes oma sotsiaalmeediasse riputatud pildirea üle vaatama. Seega igasugune ennustus ununeb samuti.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Igal aastal vaatab Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN – International Union for Conservation of Nature) üle punase nimestiku ning täpsustab liikide ohustatuse jaotuseid. Ka lõppev aasta on toonud muudatusi mitmete linnuliikide ohukategooriatesse.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Helje Eelmaa joonistus

Millegipärast arvatakse, et ravimtaimi saab korjata ainult suvel. Ometi on just külmetushaiguste hooajal metsas palju sellist, millega end ravida. Islandi käokõrvast saab ühe kõige tõgusama köhatee, ainult talvistest värskelt korjatud vaarikavartest vägeva punase palavikutee, kadaka “marjad” tugevdavad meie immunsüsteemi. Sirvimegi lähinädalatel uut raamatut “Eesti ravimtaimed” ja vaatame, mis seal praegu metsas leiduva kohta öeldud on.

Islandi käokõrv

Islandi sambliku taimekeha ehk rakis on umbes 15 cm kõrge, ulatudes veidi üle sammalde, ja põdrasarvena hargnev, lehtjas. Ülemine pool on rohekashall või pruun, alumine helehall. Värskelt on ta pehme, kuid üles tõmmatuna kuivab kiiresti ja muutub rabedaks.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põdralehm kahe vasikaga maantee kõrval, läbilõigatud noorendiku vahel

Põder       Alces alces

Viimane ärev aasta veerandik on põtrade jaoks läbi saanud – täna lõppes meie metsades põdrajaht, millega loomad kohanema peavad.

Põdralehmad liiguvad ringi vasika või vasikatega. Kokku jäädakse kevadeni ehk põdralehma poegimiseni. Üle pooleaastased tänavused põdravasikad kaaluvad juba saja kilo ringis.

Videost näeme, et talvekarvas paistavad välja just loomade heledamad jalad.

Video salvestas ja pildistas Karl Adami, www.karladami.com/et

Aul           Clangula hyemalis

Vaiksete ilmadega toituvad aulid rannast kaugemal, väljaspool linnuvaatlejate vaatlustorude ulatust. Varatalviste tugevate tuulte ja kõrge lainetuse eest liigutakse vaiksematesse lahesoppidesse.

Meil talvituvad aulid veel üpris arvukalt, aga palju sõltub aastast ja jääoludest, kuid neid jääb meile igal juhul üle saja tuhande isendi, vahel rohkemgi.

Kirjastus „Varrak“ ilmutas raamatu sarjas „Roheline Eesti“

Õigel ajal ilmunud hea raamatuga saab autor Karl Adami täiendada meil veel seni puudunud tühimiku linnuraamatute pikas nimekirjas.

Talv on aeg, mil loodust haarab vaikus. Linnuliikide arv langeb drastiliselt ja puudelt kaovad lehed. Samas on see ideaalne aeg lindude tundmaõppimiseks – algajal linnuhuvilisel esimeste sammude seadmiseks ja kogenumal teadmiste kinnistamiseks.

Mitte kõik sügistalvisel ajal metsas tegutsevad või seda väisavad linnud pole tähelepanust huvitatud ning on neidki sulelisi, keda ei pruugi isegi otsimise järel kohata, rääkimata neile lähenemisest. Pajatan teile 27 talvisest metsalinnust, keda hea õnne korral kohates oleks võimalik ka lähedalt vaadelda ja miks mitte jäädvustadagi.

Fotod Arne Ader

Musträstas

Musträstas            Turdus merula    

Musträstaste ränne sai otsakorrale koos novembrikuuga. Olenevalt talve karmusest püüavad meil hakkama saada kuni kümmekond tuhat isendit – seda rohkem inimeste naabruses, kus päris nälga ikka ei tohiks jääda. Äärelinnades võivad tegutsejad üpris märgatavad olla ja vahel võime üksikuid isendeid märgata suisa ostukeskuste juures.  

Nii emas-, kui tänavusuvised noorlinnud kannavad pruuni sulestikku.

EOÜ annab teada

Detsembris jätkub iga-aastane maismaa talilinnuloendus. Teine loendusperiood on 25. detsembrist 2018 kuni 7. jaanuarini 2019.

Linde on vaja loendada enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, sisestada andmed loenduslehele ja saata need projektijuhile:

Jaanus Elt

jaanus.elts@eoy.ee

Keskkonnaministeerium annab teada

Tänasest saavad kõik huvilised kaasa rääkida Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte valimisel.

Aasta keskkonnateo rahvahääletus kestab 26. detsembrini lehel https://www.keskkonnategu.ee/kandidaadid

Aasta Keskkonnateo kandidaadid:

Teadlaste Öö festival – SA Teaduskeskus AHHAA

Harrastuskalapüügi taristu rajamine Suur-ja Linnulahte ühendava Kallaku oja piirkonnas Saaremaal – MTÜ Saarte Kalurite Ühing

Maailmakoristuspäev Eestis

Ajakiri Jälg –  MTÜ Cleantech ForEst

Rändnäitus „Bioajastu ‒ puidust tulevik" – Eesti Metsaselts

Video salvestas Parabols, LK foorumist

Video paari aasta tagune: tänavu on veevool äärmiselt väike ja vesi video salvestamiseks sogane

Luukarits          Pungitius pungitius    

Saleda ja süstja kehakujuga luukaritsatel märkame seljauimel ogasid. Neid võib seljauimes olla üheksa kuni üksteist, lisaks veel igas kõhuuimedes üks oga.

Silma hakkab luukaritsate peenike sabavars. Nende väikeste kalade eluiga küündib kuni kolme aastani. Enamus sarnase kehapikkusega, viis, kuus sentimeetrit.