detsember 2018

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Detsembris jätkub iga-aastane maismaa talilinnuloendus. Teine loendusperiood on 25. detsembrist 2018 kuni 7. jaanuarini 2019.

Linde on vaja loendada enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, sisestada andmed loenduslehele ja saata need projektijuhile Jaanus Eltsile (jaanus.elts@eoy.ee). Andmed tuleb esitada pärast iga loenduskorda või kõik koos hiljemalt märtsi lõpuks 2019. aastal.

Tutvu talilinnuloenduse juhendiga ja lae alla vaatlusankeet.

Tallinna loomaaed kutsub loomaaialoomade jõulupeole

Teisel jõulupühal, 26. detsembril külastavad Tallinna loomaaeda Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse jõuluvanad. Jõuluvanad saabuvad loomaaeda kaasas kingitused suurematele ja väiksematele loomaaia elanikele.

 

Kingituste jagamise kava:

Kui jõulusööminguid selja taga on hea hetk minna värske õhu kätte liikuma!

Teisel jõulupühal kell 12 toimuvad üle Eesti tasuta jõulumatkad, millega paneme üheskoos ilusa punkti EV100 juubelimatkade sarjale.

Üle-eestilise jõulumatka raames toimub Eesti kõikide maakondade peale kokku üle poolesaja matka. Tutvu huvi pakkuvate võimalustega:

https://www.ev100.ee/et/ev100-joulumatkad

Päästeamet annab teada

Foto Arne Ader

Ilmjärv. Vooremaa

Päästeamet alustas tänavu jääpaksuse mõõtmisega meie suurematel siseveekogudel, täpsemini tuntumatel järvedel.

„Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, lisaks ka jõed ning lugematu arv tiike. Igale poole me ei jõua, aga kindlasti käime jääd mõõtmas neil veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus on ka õnnetusi juhtunud,“ selgitas Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets.

Kaart on ajas täienev. Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Välja valitud siseveekogudel mõõdetakse jääd igapäevaselt hiljemalt kell 12 ning andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse.

Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

Oleme ajas jõudnud talilinnukaamera „kuraditosina“ hooajani, kui saame veebikaamera vahendusel jälgida toidumaja külastavaid linde ja nende toimetamisi. Otepääl asuvast talilinnukaamerast nähtav jõuab huvilisteni Loodusemehe, Linnuvaatleja ja Looduskalendri koostöös.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

 

Pärast lumesadu

Talv on nüüd alguse saanud ja kuused paljudes kodudes juba püsti. Vanarahval oli kombeks kuusepuu tuppa tuua jõululaupäeval, nii et kes pole jõudnud veel päris kuuske endale külla kutsuda, siis võiks pühapäevase päeva perega kuusetoomisele pühendada.

Ja ei maksa end lasta eksitada juttudest, nagu oleks karjamaa servast või alusmetsast kuuse raiumine suur patutegu metsa vastu. Kindlasti ei ole. Ma loodan, et ei saabu enam kunagi aeg, kui toas peituvat jõulukuuseilu peab paksude kardinate taha varjama.

Kui mitte muu, siis kuuseokste eeterlike õlide toime, mis teie tuppa sel haigusterikkal ajal lendub, võiks argumendina panna kinni tehiskuuse jutlusetajate suu. Kallistage oma tuppa toodud kuuske kord päevas ja teil ei ole aastavahetuse ajal apteeki asja.

Foto Arne Ader

Ilmateenistuse lumikatte kaart

Pühajärve Sõjatamm. Otepää

Talve alguseks katab juba kogu Eestit lumevaip – on veidi valgem ja ka rõõmsam olemine selliste talviste ilmadega ning sarnased kergelt pakaselised päevad kestavad ka pühade ajal.

„Meile pole talvine pööripäev mitte pimeduse, vaid uue lootuse ja valguse sünni hetk. Pööripäevade vaheldus ei ole sugereerinud soomeugrilasi talves kaduviku perioodi kujutlema, vaid hoopis suvist sündi ette aimama – see on meie usulise maailmavaate tugevus, mis on juhtinud meid surmahirmu asemel sündimise - õnne ja elurõõmu poole…“: Oskar Looritsa poolt ammu kirja pandud tõdemus.

Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Hunt, www.rmk.ee

Ja ta tuligi! Kui alles esmaspäeval sai mõtiskletud, kas hunt end ka siia näitama tuleb, siis täna hommikul mõned minutid pärast kella 7 oli ta platsis.

Tegemist võib olla selle kandi üksiku hundiga, kes end ka möödunud talvel, kui šaakalikaamera asus siit umbes kuue kilomeetri kaugusel Metsküla rannas, näitamas käis.

EJS annab teada

Foto Arne Ader

Põdra rada

Jahirahu peavad meie jahimehed tänavu 26. korda.

 

Miks on jahirahu oluline pidada?

·       Jahimees väärtustab seda kui olulist ja sügavalt eetilist osa jahinduses. Kuna jahirahu ei tulene seadusest, on see jahimeeste kokku lepitud traditsioon. Mitmed seltsid peavad seda ka pikemalt.

·       Jõulupühadel toimuv jahirahu on oluline nii looduse kui ka inimese jaoks. See on ideaalne aeg mõtiskleda enda ja looduse vahelisest suhtest ning võtta aeg maha ning arutleda lõppeva aasta olulisemate sündmuste üle.

Pilt ja video veebikaamerast Liz, LK foorumist

 

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

 

Nüüdseks on tehtud ulatuslikke DNA uuringuid ja võib pea kindlalt öelda, et meie looduses liikuvad šaakali isendid on Kaukaasia päritolu.

Euroopas teatakse kahte põhilist šaakalite põhipopulatsiooni: üks Balkanil ja teine Kaukaasias. Huvitav on aga see, et Läti, Leedu ja Poola šaakalid pärinevad hoopis Balkani populatsioonist.

Fotod Arne Ader

Lumi kattekoldadel

 

Kattekold          Lycopodium annotinum

 

Mõnus lumine talveilm kestab ja nädalavahetusel on kuuseotsijaid metsades liikumas rohkem, kui tavaliselt. Aga just kuusemetsades kenad kattekollad kasvavad - juba muistsel ajal on taimest pühade ajaks toakaunistusi punutud.

Fotod Arne Ader

Härmas hommik

Härmatist oli täna hommikul nii puudel, traatidel, kui akendel, enamalt jaolt maapinnast kõrgemal, aga võib tekkida ka lumepinnale ja jääle.

Pole imestada, öö läks külmaks tuulevaikselt, meri pole veel jääs ja aurab ning sisemaal oli uduvine, mis härmatise põhjustas. Meil esineb nii kristalset, kui teralist härmatist.

Kohevam kristalne härmatis pudeneb kergelt puudelt ja teistelt esemetelt maha ning jääkristallid on märgatavad – käisin õues uurimas. Tänase ilmaga võib kristalne härmatis paiguti isegi suuremaks muutuda.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Tedrekukk kasel pungi nokkimas

 

Teder       Tetrao tetrix

 

Selliseid suuri ja uhkeid linde võime märgata talvisel ajal kaasikutes tegutsemas ja kasepungadest toitumas. Aga, kui Sa kohtad suht sarnaseid linde männikus on tegu kindlasti metsiste ehk mõtustega.

Mõlema linnuliigi puhul torkab silma see, et isas– ja emaslinnud on täiesti erineva sulestikuga ehk seda nimetatakse sooliseks dimorfismiks.