märts 2019

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Laululuiged ( www.loodusemees.ee )

Täna varahommikust lõunani kestnud vaatluspäeval sai Eesti kõige linnurikkama linna tiitli Haapsalu, kus nähti 78 liiki linde.

Linnade linnuvaatluspäeva tulemused olid pühapäeval kella 17ks Eesti Ornitoloogiaühingule saatnud 110 osalejat, kes vaatlesid linde 24 linnas ja panid kirja kokku 130 liiki.

Fotod Arne Ader

Pajuurvad. Kahevärviline paju

Kahevärvine paju          Salix phylicifolia

Raagremmelgas           Salix caprea

Märgatavad on nii kahevärviliste pajude, kui raagremmelgate urva-kiisud, olles peatselt hinnatud ka varajaste meetaimedena. Suurem jagu pajudest on veel täienisti raagus, oodates kevadise sooja lisandumist.

Teada annab Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvekaamera kuues hooaeg hakkab otsa saama. Veebruari lõpus täitus viis aastat, kui saime esmakordselt vaadata hirvede tegemisi Saaremaal veebikaamera vahendusel reaalajas. Jah, aeg lendab, jookseb, tiksub…ei veni …

Viimaste päevade videosalvestusest näeme, et kevade teisel nädalal on ühel pullil märgata juba kuute karvast sarveharu, samal ajal, kui mõni on nudipäine ja mitmel veel sarved kindlalt peas. 

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kivitäks ( www.loodusemees.ee )

Kevade algus on sellel aastal olnud soojem, kui eelmisel aastal ja tasapisi on tulemas ka rändureid.

Allpool on ära toodud ornitofeno kokkuvõttes jälgitavad 35 linnuliiki, järjestatud keskmise ja varaseima saabumisaja järgi (kuupäevad on sulgudes, allikas: L. Rootsmäe 1998, "Rändlindude saabumine Eestisse 1987-1996", I-II osa).

Nimetatu võiks olla orientiiriks, keda järgnevatel päevadel ja nädalatel oodata. Lisaks on ära toodud selle kevade esimene vaatlus ja vaatluskirjete arv eElurikkuses seisuga 29.03. Kõiki talviseid vaatlusi ei ole ära märgitud.

- põldlõoke (28.02 Rootsmäe järgi), ilmselt talvitaja 5.01 Pärnumaal (Irja Tammekänd), 16.02 Saaremaa (M. Ellermaa), 598 vaatlust 

- kiivitaja (6.03), 10.02 Hiiumaal (E. Erin), 571 vaatlust

Foto Arne Ader

Hallvares pesal (www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajad ja edasijõudnud. Mõlema raskusastme kokkuvõttes parimatele on auhinnad. Lisaks loositakse auhindu iga vooru osalejate vahel. Tutvu lähemalt: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Li
Küsimused leiab siit:

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Musträstas ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et sel pühapäeval ootame kõiki ühingu liikmeid koos pere ja sõpradega osalema linnade linnuvaatluspäeval.

Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist

Juba hommikuvalges, kell 05.19 lahkus emaslind korraks pesalt ja saime näha, et pesapakus on tänaseks viis muna

Kodukakk        Strix aluco

Niisiis munemise kuupäevad on: 16, 19, 22, 24 ja 28. märts.

Kodukakud on suluspesitsejate ja nende munad on valged, Avapesitsejate munad vajavad  varjevärvust.

Ornitoloogid on kodukakkude mune mõõtnud: ümaravõitu väljanägemisega munade keskmised mõõdud oleks 47 x 40 mm.

Kirjutas Vello Keppart, Luua metsanduskooli endine metsabioloogia õpetaja

Foto Arne Ader

Lageraiega hävib õrn metsataimestik ( www.loodusemees.ee )

Artikkel avaldatud esmakordselt ajakirjas: Eesti Mets, 3, 2017: 54-55 - LINK

Linnuliigid pani kohapeal kirja Peeter R. Raudsepp

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

4.00

Ilm päris talvine, üle kuue kraadi külma. Alustasin kuulamist. Esimesel tunnil kodukakk ja sinikaelad. Üllatab see sinikaelte öine liikumine. Keegi ragistab pidevalt võsas ja musträstas on sellest häiritud, kostavad linnu ärevushüüud.

5.02 

metskurvits

5.09

punarind

5.10

laulurästas

5.14

haned madalal ülelennul, tiibade vihin on kuulda

5.34

sookurg

rasvatihane

5.35

salutihane

hallpea-rähn

nõmmelõoke

käbilinnud ülelennul

laulurästad lõpetasid laulu

5.37

värbkakk

5.38

puukoristaja

5.39

vares

pasknäär

5.40

harakas

5.43

leevike

5.44

Linnuliigid pani kohapeal kirja Peeter R. Raudsepp

Foto Arne Ader

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

Juba eile hilisõhtul läks külmaks ja ööseks langes kraadklaasi näit õhus nelja külmapügalani. Lumi kaamera ees sulas alles peale keskpäeva ja öösel jäätunud kaldavesi ei sulanud isegi õhtuks.

Lõokesed alustasid oma laulu külma ilma tõttu hiljem. Läbirändajaid hommikupoolikul kuulda ei olnud. Hästi aktiivsed olid hommikutundidel rähnid.

26.märtsi hommik kella 5.10 – 8.30-ni

kodukakk

laulurästas

musträstas

sinikael

sookurg

sõtkas

käblik

metskurvits

käbilind (liik määramata)

vares

harakas

puukoristaja

rohevint

rasvatihane

hallpea-rähn

sinitihane

tutt-tihane

talvike

leevike

musttihane

musträhn

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumikellukeste õienupud avanesid

Oli varakevadine aeg muutlike ilmadega.

Päikesepaiste vaheldus sadudega. Aegajalt sadas vihma hulka tahkeid sademeid.

Kolmapäeva hommikuks tekkis ajutine lumikate, mis juba keskpäevaks kadus. Nädala sademete summaks kogunes 18mm, mis moodustab märtsikuu vaatlusrea keskmisest ligi 60%.

Päevased termomeetri näidud tõusid enamasti õhus üle viie kraadi. Kõige soojem oli ilm neljapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis kaheksa kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu (või muid häälitsusi) omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal. Kuigi laulvaid linde on looduses palju – värvulised, kellest suur osa on laululinnud, moodustavad poole linnuliikidest - on linnulaulu kujunemist keerukas uurida; piiravaks on eelkõige liikide laulude heakvaliteediliste salvestiste nappus. Üksikute liikide laulu parameetreid on uuritud palju, kuna sellest sõltub paljude lindude puhul nende sigimisedu, kuid ülevaatlikud uuringud seni siiski puudusid.

Linnuliigid pani kohapeal kirja Peeter R. Raudsepp

Foto Arne Ader

Leevike (www.loodusemees.ee)

Leevikeste vaikset laulu me varsti enam ei kuule, kui linnud pesitsema siirduvad.

25.märtsi hommik ca 5.20- 9.40, seejärel  tuul järsult tugevnes ja linnulaulu jäi vähemaks.

Ilm oli nö varakevadine, päeval rabistas lumekruupe ja tahkevõitu sademeid, õhtul sai maapindki korraks valgeks.

Keda siis kuulda oli:

suur-kirjurähn

laululuik

hallpea-rähn (trummeldamine)

musträhn

puukoristajad (vastamisi kahel territooriumil)

kaelustuvi

käblik

hanede tagasiränne jätkub

rasvatihane 

leevike

musträstas

laulurästas

hallrästas

pasknäär

nõmmelõoke

põldlõoke

kiivitaja

talvike

tutt-tihane

salutihane

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Videod salvestas Ahto Täpsi

Kalvi küla, Virumaa kevad

Eesti on nüüd selgelt kaheks jagatud, lõunas on kevad täies jõus, aga põhjarahvas veel ootusärevuses. Linnud käivad aegajalt seda piiri kompamas, aga tulevad esimese lobjaksajuga tagasi.

Eelmise nädala vaieldamatult kõige olulisem loodussündmus oli esmaspäeva lõunane vikerkaar taevas ja kõrvulukustav kõuekärgatus sellestsamast lumepilvest, millele kevad oma uhke vikerkaaretriibu maalis.

Midagi nõiduslikku on tõesti sündimas, sest kohe sellepeale hakkas 19. märtsil Tuhala nõiakaev oma uhket voolamist voolama, meelitades nädalalõpuks kohale ka pideva inimestevoolu. Ehk toob see vool poliitikute lauale ka uuesti Rail Balticu lõpetamise mõtte. Et Nõiakaev saaks meid kevadeti üllatada aastasadu.