Täna varahommikust lõunani kestnud vaatluspäeval sai Eesti kõige linnurikkama linna tiitli Haapsalu, kus nähti 78 liiki linde.
Linnade linnuvaatluspäeva tulemused olid pühapäeval kella 17ks Eesti Ornitoloogiaühingule saatnud 110 osalejat, kes vaatlesid linde 24 linnas ja panid kirja kokku 130 liiki.
Fotod Arne Ader
Pajuurvad. Kahevärviline paju
Kahevärvine paju Salix phylicifolia
Raagremmelgas Salix caprea
Märgatavad on nii kahevärviliste pajude, kui raagremmelgate urva-kiisud, olles peatselt hinnatud ka varajaste meetaimedena. Suurem jagu pajudest on veel täienisti raagus, oodates kevadise sooja lisandumist.
Foto: Dean Biggins (U.S. Fish and Wildlife Service), Wikipedia
Kanadat on tabanud iga-aastane põhjapõtrade päästmise ja huntide hävitamise debatt. Seekord on küsimuse all Loodealade provintsi kaks karibukarja, kelle arvukus on alates 2015. aastast vähenenud enam kui 50%.
Teada annab Tiit Hunt, www.rmk.ee
Hirvekaamera kuues hooaeg hakkab otsa saama. Veebruari lõpus täitus viis aastat, kui saime esmakordselt vaadata hirvede tegemisi Saaremaal veebikaamera vahendusel reaalajas. Jah, aeg lendab, jookseb, tiksub…ei veni …
Viimaste päevade videosalvestusest näeme, et kevade teisel nädalal on ühel pullil märgata juba kuute karvast sarveharu, samal ajal, kui mõni on nudipäine ja mitmel veel sarved kindlalt peas.
Loodusmees Tiit Hunt paneb teisipäeval üles RMK koprakaamera, mis algselt pidi juba märtsi keskpaigast pilti näitama. "Kahjuks oli süvendustööde käigus kopp kaldapealse meie koprakuhila juures nii segi pööranud, et pidime kaamerale uue koha otsima. Eelmisest paigast pole head pilti, mida näidata. Kaalusime nelja uut asupaika ja valisime ühe koprakuhila Penijõel, mille juurde seame kaamera üles teisipäeva õhtul." Sama päeva lõunal kell 12 võetakse hirvekaamera Saaremaal pidulikult maha ja sõidetakse kohe uude paika Penijõele seda üles panema. "See on kihvt koht, kus saab loodetavasti ka teisi veeloomi näha nagu mink. Kindlasti kuuleme ka toredat linnulaulu."
Koprakaamera on varem üleval olnud ka aastatel 2016 ning 2017, aga eelnevatel aastatel algas hooaeg hiljem kui tänavu, kopra-aastal, mil käib piibri jooksuaeg.
Kevade algus on sellel aastal olnud soojem, kui eelmisel aastal ja tasapisi on tulemas ka rändureid.
Allpool on ära toodud ornitofeno kokkuvõttes jälgitavad 35 linnuliiki, järjestatud keskmise ja varaseima saabumisaja järgi (kuupäevad on sulgudes, allikas: L. Rootsmäe 1998, "Rändlindude saabumine Eestisse 1987-1996", I-II osa).
Nimetatu võiks olla orientiiriks, keda järgnevatel päevadel ja nädalatel oodata. Lisaks on ära toodud selle kevade esimene vaatlus ja vaatluskirjete arv eElurikkuses seisuga 29.03. Kõiki talviseid vaatlusi ei ole ära märgitud.
- põldlõoke (28.02 Rootsmäe järgi), ilmselt talvitaja 5.01 Pärnumaal (Irja Tammekänd), 16.02 Saaremaa (M. Ellermaa), 598 vaatlust
- kiivitaja (6.03), 10.02 Hiiumaal (E. Erin), 571 vaatlust
Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajad ja edasijõudnud. Mõlema raskusastme kokkuvõttes parimatele on auhinnad. Lisaks loositakse auhindu iga vooru osalejate vahel. Tutvu lähemalt: LINK
Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Li
Küsimused leiab siit:
Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et sel pühapäeval ootame kõiki ühingu liikmeid koos pere ja sõpradega osalema linnade linnuvaatluspäeval.
Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist
Juba hommikuvalges, kell 05.19 lahkus emaslind korraks pesalt ja saime näha, et pesapakus on tänaseks viis muna
Kodukakk Strix aluco
Niisiis munemise kuupäevad on: 16, 19, 22, 24 ja 28. märts.
Kodukakud on suluspesitsejate ja nende munad on valged, Avapesitsejate munad vajavad varjevärvust.
Ornitoloogid on kodukakkude mune mõõtnud: ümaravõitu väljanägemisega munade keskmised mõõdud oleks 47 x 40 mm.
Kirjutas Vello Keppart, Luua metsanduskooli endine metsabioloogia õpetaja
Foto Arne Ader
Lageraiega hävib õrn metsataimestik ( www.loodusemees.ee )
Artikkel avaldatud esmakordselt ajakirjas: Eesti Mets, 3, 2017: 54-55 - LINK
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
