Mai 2019

Mustikametsades märkame õitsejaid

Postitas Looduskalender - K, 22.05.2019 - 12.12

Foto Arne Ader

Mustikas

Mustikas ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik mustikas       Vaccinium myrtillus

 

Mustikate õrnad õied on tagasihoidlikud, rohekasvalged, veidi roosaka varjundiga, asetsedes üksikult lehtede kaenlais. Ühel õiel näeme viite õielehte, kümmet tolmukat ja emakat. Rippus õiega kaitseb mustikataim õielehtede varju jäävaid tolmuterasid kuivamise eest.  

Harilik mustikas on meie looduses täiesti tavaline taim, kasvades paremini niiskemates okas- ja segametsades. Muuhulgas kanarbikulisena hea meetaim ja vaata, et tuntuim ravimtaim.

VIDEO: kurepere nädalaseks saanud poegadega

Postitas Looduskalender - K, 22.05.2019 - 10.53

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Must-toonekurg        Ciconia nigra

 

Videos saabub isaslind Karl II pesale poegi toitma. Mõlemad vanalinnud on hoolitsenud selle eest, et kõik oleks korralikult toidetud – noorte kurepoegadega on see veel kerge.

Kolm vanemat kurepoega on tänasega nädalasteks saanud. Noorim ja väikseim koorus kaks päeva hiljem ehk suurruse vahe on silmaga nähtav.

Esimene elunädala ilmadegagi on „vedanud“ , kurepojad karastuvad, nautides päikesepaistest D-vitamiini.

Algas aasta linnu öösorri vaatluste kogumine

Postitas Looduskalender - T, 21.05.2019 - 14.14

Ornitoloogiaühing teavitab

Foto Arne Ader

Öösorr

Öösorr ( www.loodusemees.ee )

Mai alguses saabusid tagasi Eestisse esimesed öösorrid, kes seni talvitasid Kagu- ja Lääne-Aafrikas. Seoses aasta linnu naasmisega ootab Eesti Ornitoloogiaühing kõigilt tähelepanelikelt loodushuvilistelt sorrivaatlusi, et saada parem ülevaade liigi olukorrast ja levikust.

Öösorri vaatlused saab kirja panna aasta linnu veebilehel olevas kaardirakenduses www.eoy.ee/oosorr/oosorrivaatlused/, kus tuleb üles märkida vaatluse aeg ja koht. Vaatluste kogumine kestab sügiseni, mil öösorrid oma talvitusaladele suunduvad.

Kodukakkude pesapakust väljus vaid üks kakupoeg

Postitas Looduskalender - T, 21.05.2019 - 11.11

Foto Arne Ader

Kodukakupoeg

Kodukakupoeg ( www.loodusemees.ee )

Loota jääb, et ainus tänavu pesapakust väljunu jääb eluvõimeliseks.

 

Kodukakk            Strix aluco

 

Kurb vaatepilt jälgijatele, kuid selliseks võib kujuneda pesaelu meie headest soovidest hoolimata elu looduses.

Me ei tea, millesse viimased kaks kakupoega surid. Tundub tõenäoline, et nende organismi laastas mingi haigus või parasiidid. Lubame igal juhul teavitada, kui me mingigi selguse saame.

Kakukaamera lõpetab ülekande.

Kes siis käis kuldnokapesa kallal?

Postitas Looduskalender - T, 21.05.2019 - 10.10

Telefonivideo ja - pilt Olle Koert, www.tt.ee

 

 

Metsnugis             Martes martes

 

Olle sõitis peale metsnugise rünnakut kohale ja sai „röövli“ liikumise pildile, kuigi pidi kiirelt taskust telefoni välja otsima - tegelikult paras juhus.

Pesakast nagu näete on paigaldatut nende ettevõtte mobiilimasti külge, mille kaudu pahategija kuldnokapuuri juurde ei pääse. Masti kõrval kasvavate puude nõrkade külgokste kaudu see siiski õnnestus.

Peale eilset rünnakut ei näinud me õhtuni vanalinde. Täna varahommikust allesjäänud kuldnokkade toitmine käib.

20. NÄDAL 13.5.2019.- 19.5.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Looduskalender T, 21.05.2019 - 09.09

Käopäkk

Nädala algus oli jahe ja sadas vihma. Ööpäevased keskmised õhutemperatuurid jäid kuni kolmapäevani kümnest kraadist madalamaks. Päevased temperatuurid tõusid esmaspäeval ja teisipäeval ainult 11...13 kraadini.

Kolmapäeva öösel mõõdeti minimaalseks temperatuuriks õhus -1 °C, maapinnal -2 °C, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -5,5 °C, rohul -7,5 °C.

Järgnevalt muutusid ilmad korrast soojemaks. Öökülmad maapinna lähedal esialgu püsisid. Isegi laupäeval registreeriti rohu kohal veel nõrka öökülma, kuigi päeval tõusis õhutemperatuur juba 23 kraadini.

Soodsal aastal võib must-kärbsenäpp muneda teise kurna

Postitas Looduskalender - T, 21.05.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Mitmed linnud pesitsevad hooaja jooksul mitu korda. Näiteks Eestis pesitsevatest rasvatihastest (Parus major) võivad soodsal aastal teise kurna muneda koguni 70% lindudest. Selline sigimisstrateegia – korduvpesitsemine – on omane liikidele, kes veedavad suure osa aastast samas piirkonnas ja suudavad keskkonnamuutustele kiiresti reageerida; seevastu kaugrändurid, näiteks must-kärbsenäpid (Ficedula hypoleuca), naasevad pesitsusaladele suhteliselt hilja ja seepärast ei jää neil aega teise pesakonna soetamiseks – sügis tuleb peale ja edukaks rändeks talvitamisaladele tuleb veel jõuda ka sulgida.

Must-kärbsenäpi munad pesakastis.

VIDEO: röövel kuldnoka poegade kallal

Postitas Looduskalender - E, 20.05.2019 - 12.50

Video salvestas Aita, LK foorumist

 

 

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

 

Õnnetused ei käi mööda kive ja kände…

Poolt tundi enne keskpäeva ilmus kuldnokapoegade järgi küünitama „karvane käpp“. Kuna tegu on suht eraldatud kohaga võik röövliks olla täiesti vabalt metsnugis.

Kuldnokkade vanalinnud on kanged poegi kaitsma, aga imetajate vastu nende võimekus ja ennastohverdavad rünnakud pole paraku tõhusad…

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.