Mai 2019

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja Margus Ellermaa leidis eile, 30. mail Ruhnu saarelt seni Eestis nägemata punakurk-põõsalinnu (Sylvia cantillans), kelle pesitsusalad asuvad Vahemeremaades ja talvitusalad Aafrikas Sahara lõunaosas. Kuna punakurk-põõsalind eksib Põhja-Euroopasse suhteliselt sageli – näiteks Soomes on punakurk-põõsalindu vaadeldud üle 40 korra seega oli ta oodatud eksikülaline ka Eestis. Punakurk-põõsalind on Eesti linnuliikide nimestikus 390. liik.

Ruhnu saarel vaadeldud punakurk-põõsalinnu fotod ja laulu salvestise leiab eElurikkuse andmebaasist.

Veebikaamera pilt Ice Age, LK foorumist

Kell oli 9.40, kui esimene kuldnokapoeg lendu läks

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Aga nagu tavaliselt tuleb järgnevatel lennuaval pisitasa julgust koguda ja eks vanalindude nägemine annab esimesele lennule veidi julgust juurde.

Teine kuldnokapoeg lahkus pesakastist kell 11.35, kolmandal võttis julguse kogumine täpselt tunni ja viimane, neljas jättis pesakasti tühjaks kell 14.45.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Vikipeedia

Kuutõverohi mu akna all

Kuutõverohud mu akna all hüüavad: “Räägi minust! Räägi minust!”.

Kuutõverohud on kenade kuljustega taimed, kelle kohta mu tütar Aotäht ütleb, et nad on nagu suured piibelehed, aga neile on õite kohale kenad lehetutid pähe seotud. Lükkan neist rääkimise siiski edasi, sest järgmine kuutõve ja ööskõndimise aeg tuleb alles 16. juunil täiskuuga.

Harilik sealõuarohi

Pildid Wikipedia, Sven Pruul ja Arne Ader

Kuhikmürkel

Kuhikmürkel                Morchella conica

Väga maitsvad seened, mida võib ilma kupatamata tarvitada st värskelt. Kummastust võib tekitada lihtsalt nimi „mürkel“.

Fotod Arne Ader

Kevadkogrits ( www.loodusemees.ee)

Sademeid on kohati jagunud normist rohkemgi ja seeneleidudest räägitakse suisa avalikult. Nädalavahetusel võiks metsa vaatama minna sest järgmisel nädalavahetuse võib juba hilja olla ehk kirjeldatud seente aeg hakkab mööda saama või kui trehvab ka leidma ei sünni vanad seened enam süüa. 

NB! värskelt kevadkogritsaid toiduks tarvitada ei tohi sest on ohtlikult mürgine. Kindlasti ei tohiks korjata vananenud seeni, mille servad juba kuivama hakanud. Alles poole tunnise rohke veega kupatamise järel võime hakata mõnd maitsvat seenerooga valmistama

Kevadkogritsaid kasvab üle Eesti ja mõni leiukoht võib seenelist rikkalikult üllatada. Otsida võiks liivastest männikutest. Kevadkogritsad kasvavad nii pinnasel, aga ka okaspuude kõdupuidul.

Veebikaamera pilt

Esimene kuldnokapoeg on lennuavalt lahkunud nüüd kõõlub seal järgmine

Kuldnokk            Sturnus vulgaris

Koldnokapojad veetsid pesas koorumise järgselt paarkümmend päeva.

Lennuharjutusi tehakse ka pesakastis ja see hea sest edasises elus peavad noori linde tiivad kandma.

Video salvestas Gavril, LK foorumist

Kalakotkas               Pandion haliaetus

Keskpäeva paiku oli teine kotkapoeg pesas koorunud.

Videol näeme vasakul isaslind Markot ja kotkapoegi toitvat emaslind Miinat. Tundub, et emaslinnule on veel perekondlik pesaelu veidi võõravõitu ja ta peab juhenduma oma emainstinktidest ehk kas pole see äkki tema esimene pesakond? Millest me seda järeldame: eile püüdis emaslind veel munakoores olevat kotkapoega sööta… Aga küllap lind kohaneb olukorraga.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi segavaid hääli esineb ka looduses, on inimtekkeline müra tunduvalt laiaulatuslikum ning sageli valjem ja püsivam. Inimtekkelise müra hulk üha kasvab, mõjutades ka linde ja nende käitumist: näiteks monotoonne niidukimüra lühendab emase rasvatihase pesal olemise aega, vahelduvam mootorsaemüra aga vähendab oluliselt emase pesakülastuste arvu.

Foto Arne Ader

Punaselg-õgijad ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. mai südaööni.

http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019  

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK 
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Video salvestas Urmas Lett

Must-toonekurg              Ciconia nigra

Elu veereb pesametsas vaikselt. Kurepoegi jäetakse pesale juba „järelvalveta“.  Sellekski on mitmeid põhjuseid sest noorlindude toitmisega peavad vanalinnud üha enam pingutama ja ei tohi endidki unustada. Alumisest videost saab hea ülevaate.

Video Liz, LK foorumist

Video salvestas Meike, LK foorumist

Kalakotkas             Pandion haliaetus

Kaunis kevadhommik. Koorunud kotkapoeg, emaslind Miina ja toitmist jälgiv isaslind Marko.

Umbes kümne päevaga õpivad kotkapojad iseseisvalt sööma, seni toidab neid emaslind. Juhul, kui emaslinnuga peaks sellel ajal midagi juhtuma on „kuri karjas“ sest isaslind ei oska kotkapoegi toita olenemata sellest, et videol on näha, kui tähelepanelikult isaslind koorunud poja toitmist jälgib.

Veebikaamera pildi suurendas Iispet, LK foorumist

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Täna koorub esimene kalakotka tibu, selline seis oli kell pool kuus

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Igal juhul kotkapoja häält oli kuulda juba mitu tundi varem.

Emaslind Miina munes esimese muna 22., teise 23. ja kolmanda 26.aprillil. 2.mail, pimeduse katte all jäi üks muna pesast kadunuks, sellest kirjutasime: LINK

Video salvestas Liz, LK hoorumist

Must-toonekurg               Ciconia nigra

Täna saavad kolm samal päeval koorunud kurepoega kahe nädalasteks.

Pesal on isaslind Karl II poegadega, kui pesale saabud täieset märgade sulgedega emaslind Kati, kes oli varahommikust mingil metsaojal kalastamas.

Üks vanalind valvab poegade juures, kui teine püüab noorperele toidupoolist hankida. Kurepojad on tragid enam pesasse ei roojata.

Ilmad on vahelduvalt vihmased ja veel udusulis pojad vajavad kaitset.

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Metsvint pesal ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud kui ka uusi huvilisi osalema haudelinnustiku punktloendusel, mis algas möödunud nädalavahetusel ja kestab 15. juunini.

Loenduse eesmärk on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mistõttu ootab ühing kaasa lööma inimesi, kes on valmis panustama mitu aastat järjest.

Loendusperioodil 25. maist kuni 15. juunini tuleb teha valitud rajal üks loendus. Osaleja saab ise valida loendusraja, kus tuleb fikseerida 20 loenduspunkti. Samal rajal tuleks teha loendusi igal aastal, sest pikad ja ühtlased andmeread annavad ühingule paremad ja usaldusväärsemad tulemused.

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Video salvestas Ahto Täpsi

Mustlaik-apollo              Parnassius mnemosyne

Kevadised ilmad on tänavu maikuus päris muutlikud, aga pool tundi päikest ja liblikavalmikud juba toimetavad.

Kui eelmise sajandi viimastel kümnenditel võis mustlaik-apollot kohata vaid Kagu-Eestis, siis tänaseks kogu Eesti mandriosas.

Foto Arne Ader

Videod Ahto Täpsi

Tedrekana ( www.loodusemees.ee )

Teder            Tetrao tetrix

Tedrekanade kirju sulestik aitab neil vähemärgatavateks jääda oma maapinnal paiknevatel pesadel. Nagu ikka, kanalised on head munejad, paari nädala jooksul on pesalohku ilmunud kümmekond muna, vahel ka tosina jagu. Munade värvuski sulandub pesalohuga, olles pruunikaskollaka koorega ja pruunide tähnidega kirjatud.