juuni 2019

Kommenteerib Peeter Raudsepp
Fotod Arne Ader

Numbrid linnuliikide ees märgivad sekundeid helimaastikust.

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Perepilt, isaslind Marko on saagiga pesale jõudnud

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Millal saab taastatud Kalakaamera 2 pilt on meilt palju küsitud? Kaamera töötab tänasest.

Suvi kulgeb kalakotkaste Miina ja Marko pesas kenasti, kotkapojad on märkamatult kuu vanuseks sirgunud.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Hommikusöögi tõi isaslind Karl

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Juba poolteist kuud oleme jälginud pesapoegade arengut. Pesaelu vältel on olnud nii halvemaid, kui paremaid aegu…

Lähema kümne päeva jooksul kurepojad rõngastatakse ja vast veel midagi lisaks, aga selles, kui asjalood niikaugel.

LK foorumi liikmete viimaste päevade arutlused: LINK

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Eelmisel nädalavahetusel Tartu laulupeol kõnelenud läti tõlkija kõne vihmast meenutas mulle vanarahva tarkusi heinaajast. Ta kõneles, et lätlased saadavad loitsuna oma vihma Eestimaale ja eestlased jälle arvavad, et vanajumal on lätlane, kes armastab oma vihmapada kuivale heinale kummuli keerata. Kuigi, jah, Eesti loitsudes on sadu saadetud ikka Saksamaale ja vihm Venemaale. Vihma tulek või tulemata jäämine oli heinaajal nii tähtis, et see jõudis isegi õpiraamatutesse. Mu ema meenutab, et tema lapsepõlve emakeeleõpikus oli klassikaline näide, kus „ja“ ette koma käis: „suur must pilv tõusis taevasse, ja just siis läks heinalisel rehavars katki“.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Üha raskemaks muutub loodusega hästi sulanduvate lindude leidmine nõmmemetsas

Öösorr         Caprimulgus europaeus

Juba mitmeid päevi muutub asukohta muutvate ja loodusesse hästi sulanduvate lindude leidmine liigutatava kaamera abil keerulisemaks.

Isaslind katab päevasel ajal poegi ja tegeleb nendega. Kuhu on jäänud emaslind?

Küllalt tõenäoline, et muneb lähikonnas teist kurna. Juhul, kui kaamera operaator emaslinnu lähikonnast leiab on põhjust kaamerat edasi pidada.

Veebikaamera pilt Biker, LK foorumist

Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kurekellukas ( www.loodusemees.ee )

Mäletate, umbes kuu aega tagasi rääkisin ma siinsamas ühest vahvast kellukalisest – rapuntslist. Valgete õitega kaunitarist ja jutu lõpus ütlesin, et kuigi rapuntsli nimi on meile tulnud Saksamaalt, nimetavad sakslased rapuntzliks hoopis üht teist taime. Kurekellukat.

Just sedasama taime on mu aed tänavu täis, tõin kunagi oma aeda ühe vanaaegse iirise ja peotäie kuutõverohtu. Nendega on kaasa tulnud ka sellesama kurekelluka juurejupid, kes nüüd rõõmsalt end mu aeda laiali asutanud. Neid on lillepeenras ja tagaaias, põõsaste all ja kivisillutise vahel. Tõsi, kelluka taime minu käsi rohima ei tõuse ja nii ongi ta aias vohama pääsenud. Aga need kellukelehed kingivad mulle igal aastal juuli alguses oma vartel ka ilusa pika ja lilla kellukaterea.

Foto Arne Ader

14 aastat tagasi istutatud kuusenoorendik ( www.loodusemees.ee )

Lgp Rene Kokk Keskkonnaminister                                       26. juuni 2019

Loodusfotograafide pöördumine seoses Eesti looduses toimuvaga

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Suvel on mul kombeks üks korralik suitsusauna koristus ette võtta. Sest liigne nõgi, tolm ja ämblikuvõrgud võivad ootamatust sädemest süttida. Õnneks on meil maal selline suitsusaun, mille keris on nii hästi ja õige kõrgusega ehitatud, et iial ei tule keegi nõgise tagumikuga välja ja akentki on vaja pesta vaid seesama kord aastas. Aga ülemistel palkidel on nõge üksjagu. Saun on üle saja aasta vana ja seetõttu käib palkide musta kuue all salajane elu. Pealtnäha polegi midagi näha, aga just sellesama saunakoristamise ajal näen saunas ringi lendamas “pika sabaga tegelasi”. Käguvaablasi.

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo äsja ilmunud numbris keskendutakse sel korral Eesti lindude, sealhulgas eraldi rööv- ja metsalindude arvukusele.

Põhjalikus aruandes on esitatud Eesti linnustiku uuendatud liiginimestik ning uued hinnangud linnuliikide pesitsusaegse ja kesktalvise arvukuse ja nende muutuste kohta.

Ülo Väli, Rein Nellis ja Asko Lõhmus käsitlevad oma uurimuses sagedasemate Eesti röövlindude pesitsusaegse arvukuse ja sigimisedukuse muutusi aastatel 1994–2018.

Renno Nellis ja Veljo Volke kirjeldavad ja analüüsivad oma töös Eesti Ornitoloogiaühingu haudelindude punktloenduse raames kogutud metsalindude arvukuse muutusi perioodil 1983–2018.

Ajakirja Hirundo artikleid saab lugeda veebis:

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Herilaseviu (Pernis apivorus) pesitseb Euroopas. Rändeks troopilisse Aafrikasse kogunevad muidu erakliku eluviisiga linnud parvedesse ning leiavad tee talvituma Maa magnetvälja, maamärkide ja tuulte abil. Kuna liuglemiseks kasutavad herilaseviud tõusvaid õhuvoolusid, otse üle mere nad lennata ei saa, mistõttu on herilaseviudele olulised Gibraltari ja Messina väinad. Mõlemad võimaldavad Vahemerd ületada selle kõige kitsamast kohast.

Herilaseviu / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Video salvestas Fleur; LK foorumist

Öösorr           Caprimulgus europaeus

Emaslinnu alla noored enam hästi ei mahu, kui siis vihmase ilmaga vast tiibade alla. Ja sellise suuga noorlind (vaata videolt) ei pruugi peatselt vanemate „toidupakikestest“ söönuks saada, kuigi hilisõhtust alates, pilvise ilmaga juba enne ühtteist on vanalindude toitmise rütm väga tihe olnud, õhtu hakul alla viie minuti. Pole imestada, madalrõhkkond surub ka putukad „maadligi“.

Video ja illustreeriv materjal Ahto Täpsi

Karudel veel jooksuaeg peal... Alutaguse Virumaa

Karu ehk pruunkaru            Ursus arctos

Karude „pulmaaeg“ algas maikuus, aga nagu näha kestab juulikuu alguseni. Tegu on suhteliselt noorte isenditega ja pildil olev isasloom erineb Alutagusel oma liigikaaslastest lühema karvkatte poolest ehk näeb juba kaugelt teistest saledam välja (vaata all olevat videoklippi).

Keskkonnaministeerium annab teada

1. juulil avatakse kalastuskaartide müük vähipüügiks. Olgugi et enamikus maakondades on püügivõimalused piirarvuvabad, leidub kohti, kus vähipüük on sel hooajal keelatud. Üks selline paik on Hiiumaa.

Hiiumaa vähivaru tänavu püüki ei võimalda. Samal põhjusel keelatud vähipüük Saaremaa Karujärves.

2019. aastal on keelatud Pärnumaal vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. Katsepüükidel saadi nii signaalvähke, kui teist võõrliiki ogapõskset vähki. Püügikeeld ongi kehtestatud võõrliikide leviku takistamiseks. 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Video salvestas Mamicia, LK foorumist

Kuula öösorri…
 

Sumedatel suveöödel võib teiste loodushäälte seas kuulda ka aasta linnu öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juunis ja juulis loodusretkedele salapärase ööketraja radadele.

Retkedel rändame läbi öösorri elupaikade, otsime öölindu ja räägime tema eluolust.

Esimese öösorriretke reedel, 28. juunil kell 21.30 RMK Nõva külastuskeskuses Perakülas Läänemaal juhatab sisse ansambli Öösorr vabaõhukontsert. Pärast kontserti minnakse ühiselt öösorriretkele, mida juhendavad ornitoloogid Aarne Tuule, Renno Nellis ja Triin Leetmaa. Kontsert ja retk on tasuta.

Juulikuus on kavas neli retke:
5. juulil Hiiumaal, kogunemine kell 23 Kärdla pritsumaja parklas, retke juhib Aarne Tuule;