juuni 2019

Sookailu kutsutakse ka unirohuks

Postitas Looduskalender - E, 10.06.2019 - 17.17

Fotod Arne Ader

Sookail õitseb

Sookail õitseb ( www.loodusemees.ee )

 

Sookail          Ledum palustre

 

Kus sookailu kasvab on teda reeglina palju. Olgu see raba või mets, kuid niiskust peab sookailu kasvukohtadel jaguma.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad taime rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari- kuni kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg sai alguse maikuus, aga kestab juulikuuni välja.

Täisõitsemise aegu paistab rabamets nagu valgustatult isegi kasinas õhtuhämaras. „Vänged“ sookailu aroomid kasvukohtades tekivad kergelt lenduvatest just ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.

Koprale meeldib paju

Postitas Aasta Loom - E, 10.06.2019 - 09.00
Sisu

Ka kopral on toitumisharjumused, paju sööb ta nii talvel kui suvel.

Nagu inimene nii ka kobras on oma toitumisharjumustes kinni. Suur kevad on piibri jaoks veekogude kallastele katnud rikkaliku toidulaua, seal kasvab värske ja mahlane angervaks, tarna kasvud ja veel kaugelt üle saja kopra toiduks sobiva taimeliigi, aga kobras võtab vahelduseks ikka mõruda pajuoksa ja keerutab selle osavalt koorest puhtaks. Ehk ainuke muutus võrreldes talvega on see, et nüüd on ka paju koor mahlasem ja saab veel lehed magustoiduks pintslisse pista.

 

Tarmo Mikussaar

Maajalg

Postitas Looduskalender - P, 09.06.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Maajalg

Maajalg ( www.loodusemees.ee )

Kas olete märganud, et muru sees on praegu üks pisikeste lillade õitega taim. Maajalg!

Ta roomab osavalt kõrreliste vahel, taime järgmine tutt on ühendatud emataimega justkui pika peenikese pruuni traadi abil. Ta on nii visa, et teda ei võta muruniitja ega ole ka teda võimalik peenralt välja rohida. Igal tema sõlmekohal ajab end laiali sendisuuruste lehtede tutt, lehed meenutavad oma ümarsakilise servaga veidi kassijälgi.

Just need jalajäljekujulised lehed on talle nime andnud. Aga nende lehtede alt kleepuvad maa sisse sitked juured ja ülesse vastakate lehtedega vars, mille ülemises osas on lehtede kaenlas lillad pisikesed huulõied, mis natuke meie kauneid orhideesid meenutavad.

Kuidas olud Kütiorus?

Postitas Looduskalender - L, 08.06.2019 - 19.19

Pildistas Kristel Vilbaste

Metsmaasikas

 

Metsmaasikas           Fragaria vesca

 

Tänase seisuga leidis Kristel esimesed küpsed metsmaasikad. Aga päikselisemates kohtades, aga põud on neile liiga teinud. Järgmist nädalat ennustatakse Ilmateenistuse poolt sademeterikkamat ja esimesel nädala poolel üle paarikümne kraadise soojaga.

Põhja-Eesti esimeste hõrkude viljade küpsemisele jaaniajaks peaks ilmad niisiis sobilikumad  olema.

Kõrvukrätsud naabriks

Postitas Looduskalender - L, 08.06.2019 - 15.15

Merike Hiibus saatis LK-le pildid rätsupoegadest ja kirja

Tänavu on meie kodu lähedal kõrvukrätsudel pesa. Vanalindude häälitsusi sai harva kuuldud, aga poegade toidumangumist kostub õhtuti pidevalt.

Otsustasin pojad üles otsida ja selgus, et neid on kolm. Häälekate, kultuurmaastiku läheduses tegutsevate üpris julgete noorlindude leidmine polnud eriti keeruline.

Kõrvukrätsu poeg

Kõrvukrätsu poeg

 

Kassikakud said uuendatud kaitse tegevuskava

Postitas Looduskalender - L, 08.06.2019 - 12.12

Keskkonnaameti eestvõttel koostati uus tegevuskava

Foto Renno Nellis

Kassikaku poeg ähvarduspoosis, et näida suurem ja hirmuäratavam

 

Kassikakk               Bubo bubo

 

Nii Euroopa, kui Eesti suurim, kuid haruldaseim kakuline, aga meil pesitsevaid kassikakke võime veel kohata meie rannikualade vanades männikutes. Kuigi Eestis võib veel tegutseda üle kolmekümne kassikaku paari, siis pesitsejaid võib leida teadaolevalt alla kümne paari.

Lodjapuu

Postitas Looduskalender - L, 08.06.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Lodjapuu

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Eestis on mitmeid asju, mis seotud sõnaga “lodi”. Küllap tuleb sellega seoses teile meelde kõigepealt lodi “Jõmmu”, aga ta võib olla kohanimi sellistes kohtades, kus lotjasid kunagi sõitnud ei ole. Aga see sõna on nimeks saanud ka ühele puule – lodjapuule.

Just praegu on veidi sõstralehte meenutate lehtedega lodjapuul küljes uhked valged õied. Algul avaneb lapse peopesa suuruse õisiku välimine hõbedaste litrikeste ring ja sealt ikka sissepoole järgmised kollakad õied. Esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, kus äärmised kausikujulised litrikesed on justkui seatud püüdma kurje pilke. Küllap on õide puhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset.

Teated teedel hukkunud lindudest

Postitas Looduskalender - R, 07.06.2019 - 12.12

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pooleteise kuu jooksul on Eesti Ornitoloogiaühingule laekunud rohkem kui sada teadet teedel hukkunud lindudest.

Juunis lahkuvad paljud noorlinnud pesast, mistõttu võib sageneda äsja lennuvõimeliseks saanud lindude sattumine autoteedele.

Tähelepanelikud liiklejad on ornitoloogiaühingu loodud kaardirakendusse sisestanud seitsme nädala jooksul 121 vaatlust liikluses hukka saanud lindudest. Esinduslikku andmestikku teedel hukkunud lindudest ei ole Eestis varem kogutud, linnuvaatlejad on seni registreerinud vaid juhuleide.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.