juuni 2019

Fotod Arne Ader

Sookail õitseb ( www.loodusemees.ee )

Sookail          Ledum palustre

Kus sookailu kasvab on teda reeglina palju. Olgu see raba või mets, kuid niiskust peab sookailu kasvukohtadel jaguma.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad taime rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari- kuni kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg sai alguse maikuus, aga kestab juulikuuni välja.

Täisõitsemise aegu paistab rabamets nagu valgustatult isegi kasinas õhtuhämaras. „Vänged“ sookailu aroomid kasvukohtades tekivad kergelt lenduvatest just ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Öise tugeva äikesevihmaga sai märjaks pesamets ja emaslind Tiiu on päris „vettinud“ olemisega

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

Vanem kotkapoeg saab täna nädalaseks, aga loomu sunnil kiusab kolm päeva hiljem koorunut ja kainismist suur-konnakotkaste pesas oleme kirjutanud juba ammu.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Maajalg ( www.loodusemees.ee )

Kas olete märganud, et muru sees on praegu üks pisikeste lillade õitega taim. Maajalg!

Ta roomab osavalt kõrreliste vahel, taime järgmine tutt on ühendatud emataimega justkui pika peenikese pruuni traadi abil. Ta on nii visa, et teda ei võta muruniitja ega ole ka teda võimalik peenralt välja rohida. Igal tema sõlmekohal ajab end laiali sendisuuruste lehtede tutt, lehed meenutavad oma ümarsakilise servaga veidi kassijälgi.

Just need jalajäljekujulised lehed on talle nime andnud. Aga nende lehtede alt kleepuvad maa sisse sitked juured ja ülesse vastakate lehtedega vars, mille ülemises osas on lehtede kaenlas lillad pisikesed huulõied, mis natuke meie kauneid orhideesid meenutavad.

Pildistas Kristel Vilbaste

Metsmaasikas

Metsmaasikas           Fragaria vesca

Tänase seisuga leidis Kristel esimesed küpsed metsmaasikad. Aga päikselisemates kohtades, aga põud on neile liiga teinud. Järgmist nädalat ennustatakse Ilmateenistuse poolt sademeterikkamat ja esimesel nädala poolel üle paarikümne kraadise soojaga.

Põhja-Eesti esimeste hõrkude viljade küpsemisele jaaniajaks peaks ilmad niisiis sobilikumad  olema.

Merike Hiibus saatis LK-le pildid rätsupoegadest ja kirja

Tänavu on meie kodu lähedal kõrvukrätsudel pesa. Vanalindude häälitsusi sai harva kuuldud, aga poegade toidumangumist kostub õhtuti pidevalt.

Otsustasin pojad üles otsida ja selgus, et neid on kolm. Häälekate, kultuurmaastiku läheduses tegutsevate üpris julgete noorlindude leidmine polnud eriti keeruline.

Kõrvukrätsu poeg

Keskkonnaameti eestvõttel koostati uus tegevuskava

Foto Renno Nellis

Kassikaku poeg ähvarduspoosis, et näida suurem ja hirmuäratavam

Kassikakk               Bubo bubo

Nii Euroopa, kui Eesti suurim, kuid haruldaseim kakuline, aga meil pesitsevaid kassikakke võime veel kohata meie rannikualade vanades männikutes. Kuigi Eestis võib veel tegutseda üle kolmekümne kassikaku paari, siis pesitsejaid võib leida teadaolevalt alla kümne paari.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Eestis on mitmeid asju, mis seotud sõnaga “lodi”. Küllap tuleb sellega seoses teile meelde kõigepealt lodi “Jõmmu”, aga ta võib olla kohanimi sellistes kohtades, kus lotjasid kunagi sõitnud ei ole. Aga see sõna on nimeks saanud ka ühele puule – lodjapuule.

Just praegu on veidi sõstralehte meenutate lehtedega lodjapuul küljes uhked valged õied. Algul avaneb lapse peopesa suuruse õisiku välimine hõbedaste litrikeste ring ja sealt ikka sissepoole järgmised kollakad õied. Esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, kus äärmised kausikujulised litrikesed on justkui seatud püüdma kurje pilke. Küllap on õide puhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pooleteise kuu jooksul on Eesti Ornitoloogiaühingule laekunud rohkem kui sada teadet teedel hukkunud lindudest.

Juunis lahkuvad paljud noorlinnud pesast, mistõttu võib sageneda äsja lennuvõimeliseks saanud lindude sattumine autoteedele.

Tähelepanelikud liiklejad on ornitoloogiaühingu loodud kaardirakendusse sisestanud seitsme nädala jooksul 121 vaatlust liikluses hukka saanud lindudest. Esinduslikku andmestikku teedel hukkunud lindudest ei ole Eestis varem kogutud, linnuvaatlejad on seni registreerinud vaid juhuleide.