juuni 2019

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hulk inimesi läbib autoga aasta jooksul ühte ja sama teekonda sadu kordi. Et selline kahe punkti vahel pendeldamine ei oleks pelgalt kulgemine, kasutas Taani ornitoloog Anders Pape Møller roolis veedetud aega teadusandmestiku kogumiseks. Kuna pääsukeste toiduks on õhus lendavad putukad, keda linnud püüavad kõige sagedamini 1,5 meetri kõrguselt õhust, otsustas Møller, kes on suure osa oma teadustegevusest pühendanud pääsukeste bioloogia uurimisele, loendada pääsukeste koloonia juurde sõitmise käigus auto esiklaasile jäänud putukaplekke.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Türnpuu õitseb

Temperatuurirežiim kujunes nädala kestel valdavalt normist (1981-2010. a keskmine) jahedamaks.

Päevased temperatuurid tõusid 15...19 kraadini. Nädala esimene pool oli sajune ja esmaspäevast kolmapäevani langes öösel minimaalne õhutemperatuur 8...13 kraadini.

Kolme päeva sajusummaks kogunes 11 mm ja muld muutus künnikihis parasniiskeks.

Hall neljapäeva hommikul

Veebikaamera pildid Jenny, LK foorumist

Varahommikul kell 4 nägime vastkoorunut esimest korda ja nüüdseks on munakoored juba pesa kõrvale tõstetud

Kalakotkas           Pandion haliaetus   

Kalakotkas 2 kaamera ees kulges haudumisega seotud rahulik vanalindude Iirise ja Ivo pesaelu.

Emaslind Iiris munes pesasse esimese muna 28. aprillil ja teise kohe järgmisel päeva. Kolmas muna ilmus pesasse alles 2. mail ja sellest tulenevalt on kotkapoegade koorumiselgi väikesed vahed.

Vastkoorunud kotkapoega toidetakse ja poputatakse.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lõpuks on Eestis taas aeg, kus kõik on taandunud tavapärastele radadele. Enam ei loitsi Eesti inimesed taevast vihma, vaid pigem paluvad Taevataadilt nutu jätmist ja seda, et nende nutuhoogude vahepeal külmapoisid ei käiks juba tärganud taimede ninasid näpistamas.

Sest suuremjagu taimedest on jõudnud juba teismeliseeast kaugemale, saabumas on lastekasvatusaeg, mil esimesed viljad valmima hakkavad. Vaid kolmandik taimerahvast lustib veel tolmupilvedes ja ootusrikastes emakasirutustes.

Pildid Tatyana, LK foorumist

Emaslind Tiiu ja koorunud kotkapoeg

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Suur- konnakotkaste pesaelu sai alguse juba 23. aprillil, kui emaslind Tiiu esimese muna munes, teise muna munemine võtab suurtel lindudel aega ja seda nägime pesas 27. aprillil.

Suur-konnakotkastel ongi pikk haudeaeg ja esiku koorumiseni kulus nelikümmend päeva ehk 2. juunini.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tähelepanelikul Loodusvaatluste maratonil osalejal võib õnnestuda märgata mitmeid silmapaistvaid ning ka haruldasi liblika- ja linnuliike.

„Aastaliblikat, kelleks sel aastal on kuslapuu-sõrmiktiib, vaatlejad ilmselt ei leia, kuna tema elab vaid saartel, aga ka sealt ei ole teda lihtne leida – ta on vähearvukas, väike, märkamatu,“ tõdeb Tartu Ülikooli entomoloog Villu Soon.

Samas võivad maratonil osalejad kohata kaitsealuseid liblikaliike nagu mustlaik-apollot, kes on Eestis levinud lokaalselt ning Kesk- ja Lääne-Eestist puudub, ning väikeste populatsioonidena sobivates elupaikades elavat teelehe-mosaiikliblikat.

Narva juga Kreenholmi suurelt sillalt 22. mai 2019 umbes kell 13:15.

Vesi lastakse Venemaal asuvast hüdroelektrijaamast kanjonisse Narvas ja Ivangorodis seoses toimuva konverentsi "Piiriäärne sümmeetria" ("Приграничная симметрия").

Video: LINK

Narva joast geoloog Kalle Suuroja järgi (lühendatult)

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

On mõned taimed, mida ma oma aeda kohe väga tahan ja kui kusagil niidul näen, siis kaevan kühvliga välja ning toon väikese pundikese kaasa. Muidugi siis, kui neid jääb sinna järgi kordades rohkem. Üks selline taim, mida kõikidel oma kodude juurde istutada soovitan, on väike kõrreline – maarjahein.

Juba see, et ta oma nime jumalaema järgi saanud on, kõneleb sellest, et ta meie esivanematele üks väga tähtis taim on olnud.