Laura Kiiroja räägib saates „Puuduta mind“ lahti mitu olulist teemat – kõigepealt, miks loomaaia hunte peab sotsialiseerima, mida sotsialiseerimine tähendab ja mida ütleb see fakt hundi inimpelglikkuse kohta.
Veebikaamera pilt Liz, Lk foorumist
… ja nii mindigi
Must-toonekurg Ciconia nigra
Noorlind Aru lahkus täna pesalt, tõenäoliselt rändele, seda üheksakümne kolmandal pesaelu päeval.
Eile jäi noorlind isaslind Karli poolt toitmata, usutavalt on temagi rändele siirdunud.
Vaatajatele on muret tekitanud 6. augustil toimunud tiivavigastus ja pinevusega on jälgitud LK foorumis Aru seisukorda. Õnneks kannab noorlind raadiosaatjat, seega on tema asukoht tuvastatav ehk abi peaks ikka saama.
Mädakuu on käes ja haavad kehvad paranema. Omajagu vurhvi lisab sellele ajale veel ka praegune kuuseis – kahaneva kuu mädaaeg. Nii et see on aeg, kus iga ravisoovitus haavade ravil on kuldaväärt.
Ja mida aeg edasi, seda enam hämmastab mind eestlaste apteegiusk. Sealt toodud antiseptiku aerosoolpudel ja uhkete kirjadega plaastrid tunduvad olevat ainuvõimalikud haavaravi vahendid.
Aga kuidas vanarahvas üldse ellu jäi, kui plaaster ja antiseptik leiutamata olid?
Kindlasti mäletate, et marrastusele käib peale teelehe leht ja rauaga raiutud haavale raudrohi.
Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste
Mind ikka ja aina üllatab meie ametnike saamatus. Õigemini küll mitte saamatus, vaid teovõimetus.
Eraelus on nad kõik toredad ja naksid inimesed, aga äkki, kui kontorilaua taha istuvad, siis muutuvad saamatuteks monstrumiteks ja hakkavad välja mõtlema eeskirju, miks midagi teha ei saa või ei tohi. Selmet otsida lahendusi. See on omadus, mida õpetajad ja lapsevanemad lastes kooliajal kõige enam välja juurida püüavad ja siis äkki tööpõlves, nagu mälestuste mullast, välja vupsab.
Sageli pole selline võitluslik ärakeelamine või tõestamine, miks midagi teha ei saa, sugugi lihtsam. Isegi närvesöövam, sest alati ei leidugi vettpidavat vastuväidet.
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Foto Arne Ader
Ahtalehine põdrakanep ( www.loodusemees.ee )
Tänavune suvi on kummaline, kiire põlemise suvi. Mu maamaja aia taga on põlemist lõpetamas põdrakanepi küünal. Öeldakse, et kui viimasest lillast õietutist saab karvane viljasulg, siis on suvi läbi ja lastel aeg kooli minna.
Aga hoopis kummaline asi tabas mind siis, kui oma ainsa mesitaru lahti tegin, mesilastelt meekärjed välja lunisin ja need lahtikaanetatuna meevurri panin.
Meie pere on mesilasi pidanud tosin aastat, nii Peipsi ääres kui ka Võrumaal. Aga sellist asja polnud mu silmad enne näinud – mesi on kärjes kristalliseerunud ja välja ei tule pea midagi. Kusjuures kärjed on ilusad laigulised, on ühe taime mett ja teise oma, osa heledam ja osa tumedam. Aga kõik see on kärjekannudes kinni nagu karamellkomm.
Laupäeval tähistatakse Eesti looduse päeva Eesti noorimas Alutaguse rahvuspargis, pidulik avamine algab Iisaku lauluväljakul kell 12
Sel laupäeval kutsuvad Eesti Looduskaitse Selts, Looduse Omnibuss ja Keskkonnaministeerium kõiki loodusesõpru üheskoos tähistama Eesti looduse päeva, mille pidulik avamine toimub Eesti noorima - Alutaguse rahvuspargi südames Iisaku lauluväljakul laupäeval, 17. augustil kell 12.
Ürituse avab keskkonnaminister Rene Kokk. Loodussõpru tervitab Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. Sõna saavad loodusteadlased, looduskaitsjad ja kultuuriinimesed, kes räägivad meile Alutaguse tähtsusest ja tähendusest.
Laulab Jaan Tätte, kes toob tervitusi Eesti vanimalt looduskaitsealalt Vilsandilt.
Märkamatult on hakanud rändama liike, keda kesksuvel eriti ei kohanud: näiteks sooparte, merivarte, suurrüdisid, söödikänne ja tõmmukajakaid.
Teatuid juulis rännanud liike praegu sisuliselt ei näe rändel, näiteks kühmnokk-luiki, tuttpütte või rohukosklaid: paljud neist on praegu sulgimise tõttu lennuvõimetud.
Praegu on aga käsil kõige mitmekesisem kahaljate ränne: liikide arv on kõrge ja paljudel liikidel võib kohata nüüd nii noori kui vanalinde.
Vaata lähemalt arktiliste veelendude vaatluste veebilehelt: LINK
Margus Ellermaa, Eesti Ornitoloogiaühing
Fotod Kalle Rahu ja Arne Ader
Tähistaevas
Täna öösel peaks meteoroloogide ja ilmakaartide prognooside kohaselt kogu Eestis võimalik olema sumeda augustõhtu ja öö nautimine.
„Tähesaju“ massilisema aja lõppu, mil langeb kuni sada perseiidi tunnis segab kindlasti tänane täiskuu. Swifti-Tuttle´e komeedist pärinevad perseiidid ehk meteooritolm peaks teadlaste arvates koosnema umbes tuhande aastastest osakestest, mis liiguvad kiirusega kuni 60 kilomeetrit sekundis ja süttides maa atmosfääri sattudes. Kuigi tähesadu hakkab lähipäevil vähenema, saab ilmingut jälgida umbes 24. augustini.
Linnade valgusreostuses pole perseiidide vaatlemine tõenäoline ehk ikka valgustusest kaugemale ja loodusele lähemale.
Tallinna Botaanikaaed kutsub osalema
Suveõhtud on muutumas hämaramaks ja saabunud paras aeg tutvumaks liblikatega, kes hämarust päikesevalgusele eelistavad.
17. augustil õpime Tallinna Botaanikaaias tundma meie tavalisemaid ööliblikaid ja nende levinumaid rühmi. Vaatame, millised liigid kogunevad valgusele ja millised pigem söödale. Tutvume ööliblikate eluga ka üldisemas plaanis – arutame, miks mingid liigid mingil kindlal aastaajal lendavad, kuidas ja millest nad toituvad, milliseid elupaiku eelistavad.
Peatume põgusalt ka sellel, kuidas toimub liblikate areng munast valmikuni ja millised on seosed taimede ja liblikate vahel.
Kui ilmastik lubab, alustame ööliblikatega tutvumist kell 21.30 ja lõpetame umbes südaööl. Liblikate uurimise muudab mugavamaks kaasavõetud isiklik taskulamp.
Veebikaamera pilt ja video Liz, LK foorumist
Isaslind Karl saabus alul tühjale pesale, aga varsti oli ka noorlind Aru kohal
Must-toonekurg Ciconia nigra
Kolm kuud pesaelu on täis.
Veebikaamerat sagedamini jälgivad vaatajad on Aru pärast veidi murelikud, et kuidas tiivaalune haav paraneb, kuid noorlindude vigastused on veel kogenematutel paratamatud ja kui läheb õnneks, siis nendest õpitakse: LINK
Senini on isaslind Karl igapäevaselt Arut kenasti toitnud.
SA Eestimaa Looduse Fond annab teada
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus lükkasid koos teiste ühendustega Arvamusfestivalil käima Rahvaalgatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035".
Kutsume lugejaid andma oma totusallkirja, kui arvate, et Eesti peaks seadma eesmärgiks tegeleda märksa tõsisemalt kliimakriisiga ja saavutama kliimaneutraalsuse aastaks 2035.
Eesti riik peab teaduspõhiselt, otsustavalt ja kiirelt tegutsema kliimamuutuste pidurdamise ning õiglasele, loodussäästlikule ehk targale majandusele ülemineku nimel.
Eestimaa Looduse Fond korraldab
Foto VikipeediA
Eesti suurim nahkhiirlane – suurvidevlane (Nyctalus noctula)
Nahkhiirlased Vespertilionidae
Kutsume juba sel laupäeval 17. augustil kõiki huvilisi nahkhiirte retkele.
Retked toimuvad õhtuses Iisakus, Viljandis ja Kelia-Joal.
Veebikaamera pilt Poliff, LK foorumist
Aru „hoiab“ veidi vasakut vigastatud tiiba
Must-toonekurg Ciconia nigra
Eks kaamera sagedamini jälgivad vaatajad on Aru pärast veidi murelikud, et kuidas tiivaalune haab paraneb?: LINK
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Põllupidamise algusaegadest oleme sunnitud jagama saaki sellest osa saada soovivate kahjuritega nii seente, limuste, putukate, imetajate kui ka lindude seast. Linnud on neist ühed silmatorkavamad, sest erinevalt teistest on nende põllule saabumine ja lahkumine (sageli suurte parvedena) kergesti jälgitav. Lindude tõrjumine põldudelt on kulukas ja aeganõudev.
Video salvestas Mary Jane, LK foorumist
Väike-konnakotkas Aquila pomarina
Emaslinnu saagiga pesale jõudes ei suvatse noorlind Maila pesale naasta. Emaslind peab kütitud söögipoolise noorele kotkale viima kasehaarude vahelt paistvale puule – hea, et seda vidost näha saame, mis sellest et maru väikselt.
Eile kahe kuuseks saanud noorlind on viimase nädalaga teinud võimsa arengu ja paistab, et pesas olemine ei paku noorele kotkale enam lusti ja ollakse harjunud juba puuoksal seistes ööbima.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
