august 2019

Veebikaamera pilt Moira, LK foorumist

Suur-konnakotka emaslind Tiiu on saagiga pesale jõudnud

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

Noort kotkast peab juba hommikusöögile kutsuma sest tegelane hulgub pesaümbruses ringi. Nii juhtuski, et Tiiu pidi saagi noorele kotkale viima, kui viimane pesale ei ilmunud (seda võis pesametsast kostuvate häälitsuste põhjal ainult arvata).

Tõnni, Tiiu ja noorlind Tuule pesaelu hakkab lõpukorrale jõudma.

Fotod Arne Ader

Räästapääsukesed ( www.loodusemees.ee )

Räästapääsuke       Delichon urbica

Räästapääsukesed pesitsevad võimalusel meelsasti inimeste läheduses: külamaastikes, asulates ja linnades. Mõlemad sugupooled suht sarnase sulestikuga. Selg sinimustalt läikiv, kogu alapool valge, lühikese ja harkis sabaga, mille võime märgata valget laiku.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Ahtalehise põdrakanepi valgeõieline teisend

Pärast eelneval nädalal esinenud väga jahedaid ilmasid suvine soojus taastus.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 13,3 kraadist (esmaspäeval) kuni 16,8 kraadini (pühapäeval).

Nädala minimaalne õhutemperatuur registreeriti esmaspäeva öösel (4,6 °C).

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kõigil päevadel üle 20 kraadi, kõige kõrgemale laupäeval (23,1 °C).

Lodu-sanglepik on kuiv

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaksteist aastat tagasi kirjutasime Mikk Sarvega ühte kalenderkogumikku mõtted, mida teha igal kuul. Tänasel augusti keskpaiga pühal pühapäeval mõtle, kas oled seda juba teinud?

Augustikuu hüva mõte:

„Looduse tervendava väe talletamine. Vii kõik mullused tabletid mürkide kogumiskasti. Lase päikesel end pruuniks paista, pese hommikukaste või külma kaevuveega. Unusta kehakeemia purgid ja pudelikesed. Korja ravimtaimi, käi ära taimetarga juures või -kursusel. Võta saak marjaaiast ja pista nad pudelisse. Öösel maga maamaja võrkkiiges ja loenda taevatähti, soovi unistused langevate tähtede saatel täituma. Sõida unistuste reisile oma väepaika siin või sealpool piiri. Sõida varahommikul sõbraga kalale."

Veebikaamera pilt ja video Liz, LK foorumist

Noorlind Aru (A tähis jalanumbril) on vigastanud oma proovilendudel tiivaalust, aga rebend paistab paranevat. Tema see on, kes suurema aja pesal veedab. Teist noorlindu oli näha varahommikul

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Noorlinnud said täna kaheksakümne kuue päeva vanuseks, järgmine nädal kolme kuuseks 16. augustil. Rännuaeg peaks noortel kohe algama.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

… sest kaasa Mikk Sarv oli just sellel päeval sündinud, tulemärgiga otsa ees. See sündimise päev sütitab inimestesse Meie peres on tänane lauritsapäev ikka tähtsal kohal olnud, pideva tulesädeme ja paneb neid ereda leegiga põlema. Ehk ka liiga kiiresti põlema...

Aga lauritsapäev oli vanarahva jaoks tähtis päev, see oli pöördepunktiks paljudes töödes. Algas rukkilõikus ja algas ühteaegu ka rukkikülv, sellest päevast merest toodud räimed olid rasvasemad. Ja ajal, kui kartuleid ei kasvatatud veel looride all, sai just lauritsapäevast esimesed maaubinad patta ja puustki võis juba õunapunne söömiseks korjata, neil polnud enam rohumaitset.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Pohl ( www.loodusemees.ee )

Augustihommiku udust kerkib nüüd välja aina punasemaid asju. Küll on need lodjapuu erepunased kobarad, küll pihlakamarjad, millel viisnurk otsa ees. Rohelus on hakanud väsima, muutunud leherohelisest vanaroheliseks. Nii märkamatult, et ainult silmanurgast tajume, kui suur samm sügise poole on astutud.

Eelkõige just valminud marjad on need, mille järgi aru saame, et sügis on teel. Või isegi jõulud.

Elina Allas saatis mulle pildi sellest, kuidas Võru keskväljakule istutatud jõulukuuse all on ridakond pohlamättaid, millel lõbusad punased marjad küljes. Ja mida keegi ära ei söövat. No kuidas sa sööd ära jõulud?

Videod monteeris Poliff, LK foorumist

Eilsed sündmused on tänaseks videoks kokku pandud

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Kanakull           Accipiter gentilis

Fotod Arne Ader

Sinikael-pardid penikeelte tihnikus ( www.loodusemees.ee)

Ujuv penikeel      Potamogeton natans

Ujuv penikeel on meie veekogudes täiesti tavaline, mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Vähenõudlikuna, sageli suurtes kogumites esinevana pole tema äratundmisega raskusi. Kasvutingimuste, aga ka vee omaduste suhtes leplik, taludes isegi ajutist kuivale jäämist.

Veekogu põhja on taim kinnitunud rohkelt haruneva ja roomava risoomiga. Risoomist sirguvad arvukad ümmargused varred, mis tõusevad veepinnale ja püsivad seal ujulehtede abil.

Video salvestas Mary Jane, LK foorumist

Veebikaamera pilt Lussi, LK foorumist

Väike-konnakotkas       Aquila pomarina 

Noorlind, keda foorumi liikmed Mailiks kutsuvad saab mõne päeva pärast kahe kuuseks – paras aeg kasetüvede vahel harjutada.

Vahel võib pesa tühjaks jääda, siis istutakse veel kaamera kõrval oleval oksal, aga nii võib ka kaamera asend muutuda, loodame, et nii ei lähe ja me saame pesaelust ja lennuharjutustest osa.

Noorlindu toidab isaslind ja emaslindu pole me pesal enam pikalt näinud.

Fotod Arne Ader

Pääsusaba ( www.loodusemees.ee )

Pääsusaba      Papilio machaon

Pääsusabad kuuluvad ratsulibliklaste sugukonda ja nende esindajad on välimuselt üsna erinevad. Lisaks pääsusabadele on meil kohatavatest teised sugulased  ümarate tiibadega apollod ehk mustlaik- ja punalaik-apollo.

Foto Olaf Leillinger, Wikimedia

Marjalutikad

Marjalutikas       Dolycoris baccarum

Möödunud talve valmikutena üle elanud marjalutikad toimetavad kevadest alates, aga loomulikult on neid suve teisel poole juba arvukamalt.

Marjalutikate vastsed toimetavad oma vanematega sarnastes elupaikades ja isegi toituvad sarnaselt valmikutele, aga nad on veidi pisemad ning nende tiivad pole täielikult välja arenenud.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Tiirud, kajakad ja kormoranid. Osmussaar ( www.loodusemees.ee )

Üle pika aja on rändesummad hakanud Põõsaspeal jääma alla kümne tuhande isendi.

Isased mustvaerad on nüüdseks peamiselt möödunud. Pardid alustavad oma tiibade sulgimist, mil ränne neil mõneks ajaks pea-aegu et lakkab.

Tiire, kajakaid ja kahlajaid rändab ka siis, kui pardi ränne seiskub. Neid siiski massidena enamikel päevadel ei näe ja päevasummad jäävad tavaliselt tagasihoidlikuks.

Tüüpiline arvukas rändur augustis on aga kormoran Phalacrocorax carbo, kellel on käesoleva augusti alguses olnud päeviti üle tuhandesed rändesummad, parimal päeval 2650 (1.8). Kormoran sulgib hoosulgi vaikselt ja lennuvõimetuks ei muutu. Kormorani rände tippu on oodata augusti teisel poolel.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Augusti alguse maastik

Ilm jahenes järsult. Kui eelmise nädala (30. nädala) lõpus valitses kuumus ja päeval oli sooja 31...33 kraadi, siis selle nädala esmaspäeval tõusis termomeetrinäit 23 kraadini ja kolmapäeval jäi maksimaalseks õhutemperatuuriks ainult 14,8 kraadi.

Nädala teisel poolel muutusid päevad uuesti veidi soojemaks, kuid ööd jahenesid jätkuvalt. Reedel ja laupäeval mõõdeti öösel õhus minimaalseks õhutemperatuuriks viis kraadi, pühapäeval 1,9 °C.

Maapinna lähedal oli temperatuur veelgi madalam, rohul langes termomeetrinäit miinuspoolele.