august 2019

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnud võivad levitada taimi (ja ka seeni) eneseteadmata, kuid taimede ning lindude vahel on miljonite aastate jooksul kujunenud mõlemale osapoolele kasulikud suhted – lindudele on oluliseks toiduks taimede viljad, mille seemneid nad omakorda levitavad. Seega peaks taim lindude tähelepanu pälvimiseks kasvatama võimalikult palju suuri ja silmatorkavaid vilju – mida rohkem linde vilju sööb, seda rohkem taim seemneid levitab.

Veebikaamera pildid Kitarr, LK foorumist

Kõik noorlinnud pesal

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Kahekuusteks saanud noorlinnud tegutsevad, toimetavad ja vahel hullavad-igal ühel oma iseloom. Vanalinnud on poegade toitmisega edukalt hakkama saanud. Loodame, et viimane kuu möödub samuti ilma viperusteta.

Video salvestas Fleur, LK foorumis

Õhtusöök

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

Selle luuigepere noorlinnud on juba veidi üle paari kuu vanad. Vanalinnud on suured, sarnased ja uhked. Isalinnu ja emaslinnu vahet võime märgata lähestikku tegutsedes, isaslinnu veidi kogukama keha ja suurema nokakühmu järgi. Noorlinnud kannavad oma halli sulestikku tuleva aasta sügiseni, senini märkame nende sulestikus halli värvi.

Veebikaamera pilt Moira, LK foorumist

Pildil isaslind Tõnn, pesale saaki toomas, noorlind Tuule kostub kusagilt lähedusest

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

LK foorumi vaatajate poolt Tuuleks kutsutud noorlind teeb pesa läheduses oma lennuharjutusi ehk toimetab päris lähikonnas. Muuhulgas Tuule sai paari päeva eest kahe kuuseks, täpsemalt 2.augustil.

Isaslind Tõnn hoolitseb toidu eest. Ülejäänud kotkaperest toimuvast saame lähipäevadel selgusele.

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Mustvaerad rändel ( www.loodusemees.ee )

Neljandik hooajast möödas

Juuli tuli ja läks – mis siis sellest kuust jäi meelde? Juuli oli suhteliselt jahe ja domineerisid põhjakaare tuuled. Seljas olid meil tihti sisuliselt samad vatid kui mis oleks märtsis või oktoobris.

Linnusaak oli üsnagi ootuspärane: 650.000 rändurit, millest 545.000 olid mustvaerad Melanitta nigra. Tõmmuvaerad Melanitta fusca alles alustavad ja neid oli kokku veidi üle 3000. Üle kümne tuhande loendati sõtkaid Bucephala clangula (16200), kormorane Phalacrocorax carbo (10700) ja naerukajakaid Larus ridibundus (32000). Kalakajakas L. canus jäi napilt alla kümne tuhande.

Ujupartidest ainsana pääses üle tuhande piilpart Anas crecca (1360) ja kahlajatest tundrarüdi Calidris alpina (4500).

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kesalill ( www.loodusemees.ee )

Tänapäeval, kui põllumajandusel enamuse inimeste elus kohta ei ole, on ka lillenimede meeldejätmine keerulisem.

Võtame või praegu õitseva kesalille, mis pealtnäha näeb välja nagu teekummel, mida põletikuteena kasutame, aga erinevalt teekummelist avastame tema õie pikuti lõhkilõikamisel, et õis ei ole seest tühi nagu eriliselt lõhnaval teekummelil. Või on ta natuke sasipusase härjasilma moodi. Ühesõnaga „karikakar“. Aga erinevalt meie pärjapunumise karikakardest – härjasilmadest - on tema õitsemise aeg peamiselt just juulis, kui vanarahvas hakkas kesa kündma. Senini sai see lillede meri kasvada kasvukordade vahel sööti jäetud põllul.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Ussilakk

Sel aastal on mind lummanud mõte, kuidas küll meie esivanemad said teada, mismoodi aitab üks või teine taim meil haigustest terveneda. Küllap ikka katse-eksituse meetodil, aga just mürgiste taimede puhul ei saanud eksimist olla niipalju, sest muidu poleks need teadmised meieni kandunud.

Teada on, et vanarahvas on ravinud haigusi sarnasuse põhjal. Kui taime mingi osa meenutas haigust või haiget kohta, siis otsiti sellelt abi.

Nii näiteks on meie pärimuslugude hulgas lugu ussilakast: “Abielunaisel oli tohutult valu sünnitav sinine vill ihul. Mees läks suures ahastuses metsa ja tõi prooviks ussilaka marju ning pigistas need villi peale katki – valu lakkas, naine tervenes, mehel oli hea meel. Sellest saigi taim nime.”

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde

Video ja helipilt Fleur, LK foorumist

Veebikaamerast kuuldu mõne päeva eest ja mitte just kõige vaiksema ilmaga

Kuni 15. augustini kestab aasta linnu öösorri kuulamise ökovõistlus. Osalema on oodatud kõik huvilised üle Eesti.

Öösorri kuulamise ökovõistlusel tuleb osalejal teha vähemalt kahe kilomeetri pikkune retk päikeseloojangu ja päikesetõusu vahel jalgsi või kondimootoriga ning üles märkida kuuldud ja nähtud öösorrid.

Ökovõistlusel tohib liikuda ainult jalgsi, rattaga, rulluiskude või muu inimjõul liikuva sõiduvahendiga. Retkele minekuks sobivad vaiksed ja sademeteta ööd, mil linnud aktiivselt laulavad. Kuuldud ja nähtud öösorride arv ja oma liikumisteekond tuleb kirja panna öösorri vaatluste kaardirakendusse.

EOÜ suvine aialinnupäevik - 2019

Foto Arne Ader

Suitsupääsukesed roostikus ( www.loodusemees.ee )

Linnulaul on juba ammu vaikinud, kuid pesitsushooaeg pole veel lõppenud. Osad suitsu- ja räästapääsukesed on asunud teist pesakonda üles kasvatama. Hiliseid kurnasid võib olla ka mõnel rohevindil, kanepilinnul ja musträstal, mis pikendab nende pesitsust poole augustini. Üle poole piiritajatest lahkusid meilt kuumalaine sabas, kuid paljudel on veel pojad pesas. 

Aias tegutsevad praegu noored lehe- ja põõsalinnud, kelle jälgimine ja määramine aitab päevi sisustada. Põnevaid linde võib nüüd kohata ka aia taga. Viljakoristus meelitab ligi röövlinde ja nii võib patrullimas näha roo- ja soo-loorkulle, hiireviusid ja konnakotkaid. Rannikul kostub aeda kindlasti tiirude kriiskeid ja kahlajate vilesid ja trillerdusi. Nende määramisel on suureks abiks xeno-canto.org andmebaas. 

Muistend

Illustratsioon

See lugu juhtus ühel suvisel täiskuuööl, kui ühe maarjamaa metsatalu perenaise äratasid õuest kostvad kummalised mütsatused ja muidu julge koduvalvurist koera kiunumine. Ust avades nägi ta lävel seisvat vanakuradit ennast, kes sõnagi lausumata abitule naisterahvale kallale kargas. Nimelt oli kuradil tekkinud rasked ajad, sest põrgus oli hingedest suur puudus ning oht põrgu igaveseks sulgemiseks saanud suuremaks kui kunagi varem. Inimesed olid muutunud aina paremaks ja paremaks ning hakanud aina enam ja enam tahtma maise elu lõppedes oma hinge põrgu asemel taevasse saata. Nõnda oligi lõpuks oma hinge kuradile müüjate hulk päris kokku kuivanud ning vanakurat oli otsustanud kasvõi vägisi mõnegi õnnetu hinge endale saada, et põrgukatelde all tule hoidmine end pisutki ära tasuks.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Nädala alguses küsisin uue ravimtaimeraamatu kirjutamise abi botaanik Tiina Elvistolt ja muuhulgas läks jutt ka sellele, et milline on praegune hitt-taim. Ja Tiina vastus oli veidi ootamatu: “Moes on suure lillemustriga kangad!” Et noored inimesed on valmis nõukogude aja kaunist õiekangast rõivaid ümber õmblema.

Arujumikas ja pajuvaak ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 147 osalejat, kellest algajaid 115 ja edasijõudnuid 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 11 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Kõikide osalejate vahel välja loositud Eesti Loodusmuuseumi perepääsme võitis Geteli Hanni, Tartu ülikooli loodusmuuseumiperepileti Saara Tagen ning Linnuvaatleja koti Helen Õunap.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Jõevähk ( www.loodusemees.ee )

Kalastuskaarte on vähipüügiks võimalik huvilistel osta internetikeskkonnast:  www.pilet.ee 

ja Keskkonnaameti kontoritest. Lube on saada kõigisse maakondadesse ja veekogudele peale Saaremaa ja Pangodi järve.

Juba kolmandat aastat on enamus maakondades vähipüügilube saada piirarvuvabalt, mistõttu jagub neid kõigile soovijatele. Erandiks on siin vaid Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal. Kuna lubade müük algas juba 1. juulil, siis on mõlema püügipiirkonna limiit tänaseks läbi müüdud.

Keskkonnaameti andmete põhjal

Foto Arne Ader

Pruunkarud ( www.loodusemees.ee )

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Milliseks siis hinnati meie karude populatsiooni suurust talvituma läinud isendite põhjal?

Hinnanguliselt läks talvituma seitsesada viiskümmend täiskasvanud ja noort isendit. Kaheksakümnel emaskarul tuli tegeleda poegade kasvatamisega. Erinevatel veel oletatavatel põhjustel on suurenenud keskmised pesakondade suurused kolme, nelja karupojani, aastatetaguse kahe karupoja asemel.