august 2019

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kurereha on sel aastal aina ja aina mu ellu trüginud. Juba juulikuus, kui käisime Aotähega Viljandi Folgi taimemängude õpitoaks metsas lilli korjamas. Siis hüüdis ta kõikjalt vastu, et ta lastele imeilusate kunstküünte tegemiseks kaasa võtaksime.

Mets-kurereha ( www.loodusemees.ee )

Tõepoolest, mets-kurereha viis kroonlehte näevad süljega küüntele kleebituna välja paremad, kui ükskõik milline maniküürija meitsritöö.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Metsa väljaveo tee ( www.loodusemees.ee )

Eelmise nädala keskpaigas jäi mulle silma Indrek Vainu sotsiaalmeediapostitus grupis Eesti Metsa Abiks. Ta oli refereerinud Keskkonnaministeeriumi klantsväljaannet “Eesti mets arvudes 2018”. Mäletan, et mingil ajal tõin selliseid statistilisi väljaandeid isegi kaasa konverentsidelt ja seminaridelt. Ei enam. Sest nendega pole midagi teha. Arvud on olemas ka internetis ja nii mõnigi puu saaks paberimassiks ajamisest säästetud. Tänapäeval peaksime ikka selgelt mõtlema, mida paberile trükkida ja mis teadmistena elektronvoogudesse jätta. Kindlasti ei peaks paberil olema see, mida vaid ühe korra kasutatakse, sest info aegub kiiresti ja... see, mis ikkagi kajastab väga ühekülgset vaadet asjale.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Peetrileht ( www.loodusemees.ee )

Mu suitsusauna taga on praegu suured sinised silmad. Justnagu ämblikusilmad on pikkade varte otsas - sendisuurused peetrilehe õienupud.

Vanemal ajal oli peetrilehe nimeks aga hoopis peetri piibeleht, küllap sellepärast, et tema alumised lehed ja varrel vastakuti asuvad lehed on veidi piibelehe lehe moodi. Rohelised ja süstakujulised.

Õienupsakas on tal puhkemata kujul roheline ja veidi hirmunult longus, aga kui õitsemisejõud tast välja pulbitseb, siis avab lill ilusa sinaka õisiku, mis sarnane äiatarile, aga hoopis sinisem.

Aga nime on see taim saanud tänu oma kõhuvalust päästvale juurikale, sest ta kord Püha Peetruse sellega kõhuvalust päästnud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Kolme aastasel põdrapullil on sarved veel osaliselt kaetud veresoonterikka nahaga, aga pulmlemise ajaks, mis varsti algamas hõõrutakse sügelev nahk maha

Põder        Alces alces

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Astelpaju marjad ( www.loodusemees.ee )

Astelpajude korjamine on suur kunst. Ja suur nutt.

Aga sel aastal vabastasid mind Tartu linnast linnupeletitega äärelinna hirmutatud hakid ja varesed nutupäevadest. Enne kui jaole sain, olid pooled marjad sulissõprade poolt nokavahel katki pigistatud ja kestvate vihmahoogude poolt valgeks pestud.

Tõsi siiski kolm karbitäit sain päästa, kuid rumala peaga jätsin veel mõned oksatäied valmima sünnipäevakoogi kaunistuseks. Aga nüüd on needki läinud.

Küllap on nüüd Tartu hakkide seas hea tervise ja läiksulgedega linnud. Räägitakse ju, et hobustele astelpajuokste söötmine pidi neil karva läikima panema ja kasvanduste forellidelegi antakse astelpajulehti nosida, pärast on kalaliha säravpunane.

Video salvestas Ahto Täpsi

Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

Augustikuu tõi karude ellu teatavad muutused sest tuleb hakata ette valmistuma talveks.

Kui südasuvel hulkusid üksikud karud laiemalt ringi ja peamiselt rahulikumal öisel ajal, siis nüüdseks on jäädud veidi paiksemaks ehk lähemale toitumiskohtadele.  Poegadega emasloomade liikumine oli ja on piiratum.

Fotod Arne Ader

Leinaliblikas ( www.loodusemees.ee )

Leinaliblikas       Nymphalis antiopa

Mõne nädala jagu on leinaliblikate uut, tume punakaspruunilt sametiste tiibadega isendeid lendlemas kohatud. Nad on levinud laialt, kuid  pole kunagi ega kusagil eriti arvukad.

Tiibade veidi sakiline servisevööt kollakas või loodusvalge, sarnaselt tiivanarmastele. Ülatiibadel hakkab silma rida läikivaid siniseid tähne. Tiibade alakülg on hoopis must ja kribulise kirjaga. Siruulatus umbes seitse sentimeetrit. Teisi sarnase välimikuga liblikaid meil ei elutse ehk pole lihtsalt kellegagi segamini ajada.

Ülevaade Jaan Riis, http://www.looduseomnibuss.ee/

Pildistas Taimo Aasma

Laupäeval õppisid enam kui 500 huvilist tundma Alutaguse loodust ja kultuurilugu ning tähistasid Eesti looduse päeva

Eesti looduse päev avati pidulikult Eesti noorima rahvuspargi südames Iisakus, kus kokkutulnuid tervitasid keskkonnaminister Rene Kokk ning Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

Alutaguse tähtsusest ja tähendusest rääkisid Vootele Hansen, Mall Hiiemäe, Anne Nurgamaa, Taavi Pae, Vahur Sepp ja Eesti Looduskaitse Seltsi uus esimees Toomas Tiivel.

Laule ja tervitusi Eesti vanimalt looduskaitsealalt Vilsandilt tõi Jaan Tätte.

Foto Arne Ader

Soolikarohi ( www.loodusemees.ee )

Harilik soolikarohi         Tanacetum vulgare

Meie mererannikutel, aga samuti kuivadel teede veertel või põlluservi ilmestavad soolikarohu kogumid.

Harilik soolikaroni pärineb steppidest, meile jõudis taim juba jääaja järgselt. Metsasuse areng tõrjus taime aga lagedatele rannikualadele, aga stepitaimed taluvad ka soolakamat keskkonda.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pilliroog alustas õitsemist

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 13...18 kraadi piires, olles nädala keskpaigas kuni kaks kraadi normist jahedam ja nädala lõpus kahe kraadi võrra soojem.

Kõige soojem oli ilm laupäeval ja pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 24...25 kraadini.

Vihma sadas kuni neljapäevani, kokku nelja päevaga veidi üle 10 mm. Aegajalt oli kuulda müristamist.

Põldudel jätkus viljakoristus, mida nädala esimesel päeval takistasid vihmahood.

Sarapuu pähklid on valmimas ja hakkavad varsti varisema. Pähklikärsakad väljuvad pähklitest.

Aedades on valminud suveõunad ja ploomid. Iluaiad on õiterohked. Niidetud linnamurudel õitsevad sügisesed seanupud, raudrohud ja käbiheinad.

Kirjutas ja illustreeriva materjali valis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Raske „kalade kahurvägi“ pole veel teele asunud, vaid jõuab Keila jõe suudmesse ehk varemalt kuu aja pärast. Varem või hiljem - ilmast ja veeoludest sõltuvalt, jõuavad kalakaamera ette väga suured koelmutele siirduvad lõhed ja meriforellid ning võibolla korraga kümnete kaupa jõesilme, kes hakkavad varsti jõkke kogunema, et olla varakult valmis kevadiseks kudemiseks.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

Hallpapagoi on hinnatud lemmiklind. / foto: DaveFlker, Flickr.com

Tallinna Botaanikaaed annab teada

Tallinna Botaanikaaias tutvustatakse taluaia taimi

20. augustil korraldab Tallinna Botaanikaaed seminari „Eesti talulillede päev”, kus räägitakse, kuidas meie koduaiad on kujunenud, kuidas jõudsid aeda vanad armsad talulilled, milliseid taimi kasvatati ja millised on siiamaani alles.

„Eesti talulillede päeva“ ettekanded:

12.00–13.00 „Kuidas talupere endale aia sai” – Anneli Banner, Eesti Vabaõhumuuseumi kuraator

13.00–15.00 „Mis kasvas vanaema aias. Millised põlised taluaia taimed on siiamaani alles” – Tiia Trolla, Vanaema Aed OÜ

15.00 Taluaedade ja -taimede teemaline vestlusring

Keskkonnainspektsioon tuletab meelde

Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)

Alanud veelinnujahi hooajaga seoses tuletab Keskkonnainspektsioon jahimeestele ja jahikorraldajatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava.

Keskkonnainspektsioon suunab ka enam tähelepanu linnujahi järelevalvele ning kontrollib valvetelefonile 1313 laekuvaid kaebusi.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Täiskuu aegsed ööd on paljudele keerulised. Võimsate unenägude ja teisalt magamata öödega. Aga magamatus hommikul maksab päeval kätte.

Tean mitmeid taimi, mis pidavat head und soodustama, aga palderjanitinktuuri ei taha ma tarvitada, sest lapsed ütlevad, et sel olevat vanainimese lõhn ja humalakäbidest patja proovides sain selgeks, et ainuüksi selle pideva krõbina pärast ei saa ma magada.

Aga siis leidsin kirjarea, et maarjalepa taim padja alla panduna, andvat nii pika une, kui ta padja alt taas ära võetakse.