Urvalind Carduelis flammea
Meil urvalinnud tavaliselt ei pesitse, kui mitte arvesse võtta üksikuid juhuslikke pesitsemisi, aga lindude sügisränne algas juba oktoobrikuus.
Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt salkades (rände aegu ka suurtes parvedes) ja nende arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Talilindude toidumajade lähedusse ilmuvad urvalindude salgad alles pakaseliste ilmade saabudes.
Kodukakk Strix aluco
Huvilistele teadmiseks, et tunnike enne keskööd on kuulda isaslindude territooiumihüüdusid. Vaiksete ilmadega või ka varem. Linde võib kuulda ka varahommikuti, umbes tunni või pooleteise jagu enne päikesetõusu.
Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste
"Tõde ja õigus" filmi treilerist.
Aastavahetusel, kui Tõe ja õiguse film teleekraanile jõudis, siis hakkas mulle kõige enam silma pidev vaidlemine. Mitte raske töö ja koha loomine ja elu mõtte otsimine, vaid just see tõe ja õiguse tagaajamine. Igavene vaidlus piiride üle, kes kelle maal on. Olgu ükskõik kui väike see maatükk, mille peal elatakse.
Kas 100 aastat hiljem on midagi muutunud? Kui linnainimene ostab maale maakodu ja sõidab oma autoga uude paika kohale nagu Andres ja Krõõt, siis kas miskit on tänapäeval teisiti?
Pildistas Kristel Vilbaste
Video Ahto Täpsi
Võtsin tõnisepäeval porgandid ja naerid ülesse. Möödunud aasta juulikuine (põuaaegne) külv
Õitsejaid leiab alates uuest aastast nii aia-, kui metsalillede hulgas. Mullapinnast on ninad välja pistnud mitte ainult taimed peenardel, vaid ka õuemurus. Sarapuud tolmlevad ja päikesepoolsematel vahtratel jookseb mahl.
Lehtkapsas
Lumevaene talv ei lase huntidest palju aimu saada, vaid harvadel kordadel on
võimalust veidi pikemalt nende tegemistele pilku heita. Novembri lõpus korraks
maha tulnud lumi näitas keset Järva ohjamisala nelja hundi liikumist. Juttu on olnud
kaheksasest karjast.
Hundid olid tulnud öösel läbi metsade, ületanud jõe ja jõudnud põlluserva. Võsa- ja
põlluäärt pidi liikudes jõuti truubikohani, kust edasi laiuvad suured põllud. Truubi
juures võttis kari ette aktiivse märgistamise: värskel lumel oli rohkelt kollaseid laike,
nii et inimesegi tundetu nina haistis vänget lõhnamärkide aroomi. See oli hea koht
rajakaamera panekuks.
Kohaliku tuttava jahimehe teada on see teerada kahe hundikarja reviiri piiriks.
Kuus päeva läks aega, et hundid esimest korda kaamerasse jääksid. Järgmise
kohtumiseni läks kaheksa, seejärel veel neli ja siis viis päeva.
Kanakull pesal
Kanakull Accipiter gentilis
Raieloa Kurgjal väljastas RMK-le Keskkonnaamet, lähtudes juhisest ja seadis metsateatisele konkreetsed tingimused, mida RMK väidetavalt raiet teostades arvestas. Keskkonnaameti metsateatisel oli märge, et raietöid tohib teha kanakulli elupaigas kanakulli pesitsusperioodi välisel ajavahemikul 01.08 – 28.02. ehk eeldatavalt esitas Keskkonnaamet need soovitused tuginedes kanakulli kaitse tegevuskavale.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader ja VikipeediA
Narva jõgi ja Ivangorodi linnus ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.
Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi.
Nakri müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr.79. Suurima langusega jõgi - Piusa jõgi.
Pildistas Ragnis Pärnmets
Rahvaliikumine Koosloodus loob Tartumaale esimese looduslaboratooriumi
Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu.
Taska Film
Režissöör: Jaan Tootsen
Operaator: Joosep Matjus
Looduskalendri lugejale pole põhjust Fredi maailma mõtestusi tutvustada, aga homsest saab meie kinodes seda veidi üle tunnist filmi vaadata.
Kinoelamust.
Tuttpütt Podiceps cristatus
Senini suurimaks talviseks arvukuseks talvisel ajal on olnud kuni veerandtuhat isendit, karta on, et tänavuse jaanuarikuise loendusega see number võib suuremaks osutuda.
Veelinnuloendusel pööratakse tähelepanu Eestis kõikidele talvituvatele pütilistele ja rahvusvaheliselt luikedele.
Keda siis võime veel kohata, aga kindlasti tuttpüttidest vähemal määral ehk vaid paarikümne isendi jagu? Väikepütte, hallpõsk-pütte ja sarvikpütte.
Millest linnul selline nimi - tuttpütt? Arvatavalt ninahäälsest „tök-tök, püt-püt“ (Märt Mäger).
Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader
Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.
Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.
Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühm kinnitab, et raie tehti riiklikus registris arvel olevas pesapaigas, kus eelmisel aastal õnnestus kanakullil pojad üles kasvatada. Pesapuu küll säilis, aga raietega hävitati pesast 300 meetri raadiuses asuvast vanast metsast üle poole. Suurtest vanametsaaladest sõltuva liigi jaoks tähendab pesapaigas toimuv ulatuslik lageraie elupaiga kahjustamist.
Kormoran ehk karbas Phalacrocorax carbo
Jaanuari kuul kestab talviste veelindude loendus. Tänavune tormituultega kalendritalv pakub vaatlejatele kindlasti huvitavaid numbreid. Viimase kümnekonna aasta jooksul on meil loenduste aegu talvitunud kuni tuhatkond kormorani.
Kujutate Te ette, et märguvate sulgedega musta sulestikuga (päikese käes roheka metalse läikega) linnud saaksid avamere puhul tõsiste külmakraadidega talvituda?
Foto: Tarmo Mikussaar
Meie arvukaim kena ja graatsiline sõraline. Aastavahetuse paiku hakkasid kasvama täiskasvanud sokkudel sarved
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Kuidas sokkudel ja kitsedel talvisel ajal vahet teha – väljapaistvaid sarvi ju ei ole ning kaalgi sugupooltel enam vähem sarnane? Kuid ollakse koondunud talvekarjadesse, sellisel karjal puudub juht ja noorloomad käituvad vanaloomi silmas pidades.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Lumine esmaspäev
Nädala algus oli talvine. Esmaspäeva hommikul kattis Jõgeva ümbruses maad 3-4 cm paksune lumekiht. See oli senise talve kõige paksem lumikate ja valmistas inimestele palju rõõmu.
Raudosjastik Jõgeva mõisapargis lumisel hommikul
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
