jaanuar 2020

Keskkonnaagentuur kutsub osalema

Foto VikipeediA

Nirk

Keskkonnaagentuur kutsub üles sisestama vaatlusi, et täiendada imetajaliikide levikukaarte. Erakordselt soe ja lumevaene talveilm soosib teistmoodi loodusvaatlusi. Tähelepanu all on liigid, kes lume puudumisel hästi silma paistavad.

Talv on üldiselt hea aeg imetajate tegevusjälgede vaatlemiseks – piisav lumikate lubab üles tähendada kõik loomad, kes on jälgi jätnud koduaeda või metsarajale; samuti viivad jahimehed igal talvel läbi jäljeloendust, mis annab olulist võrreldavat infot. Praegu peab aga kõik need ettevõtmised määramata ajaks edasi lükkama.

Risto Mets, Eesti Teadusinfosüsteem

Pildistas Aivar Leito

Ivar Ojaste vasakul ja Uko Bleive paremal

Algas maaülikooli ornitoloogide Ivar Ojaste, Leho Luigujõe ja Urmas Sellise ekspeditsioon Etioopiasse. Rännaku eesmärk on uurida maakasutust ja võimaliku toidubaasi rikkust piirkonnas, kus on järjestikku talvitunud mitmed Eesti sookured.

Täpsemalt tutvutakse reisi käigus Sululta piirkonnaga Etioopia pealinnast põhja pool, kus peatus 2013/2014 aasta talvel Ahja külast pärit sookurepere. Samasse piirkonda jõudis 6. detsembril tõenäoliselt sama kurepaari emalind ja pesakonna ainus järglane, kelle märgistasid Ivar Ojaste ja Uko Bleive möödunud suvel Ahja külas samuti satelliitsaatjatega.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Põhja-Tammsaare talu

Öeldakse, et igal kohal on oma kohavaim ja mõni koht ei taha uusi elanikke. Küllap tunnete selle ära juba esimesel korral, kui uude kohta jõuate. Sisetunne ei peta. Pole aimugi, kas koha meeldimise või mitte meeldimise taga on selle visuaalne ilu, puuderohkus, metsa vari, liigne avatus tuultele, mereihalejate sisemaanukrus, aga miski paneb meid selles paigas hästi või halvasti tundma.

On pühakohti, kuhu mina minna ei saa. Miski asi on otsekui tõkkeks ja nii läheb enne auto katki või tuleb mingi kiire tegemine ette. Või siis tunned ühel hommikul, et pead kindlasse paika minema, kõik asjaolud langevad kokku, sind kutsutakse sinna lähedale esinema või keegi pakub küüti. Justkui kohavaim hüüaks.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Asulates asuvatel linnutoidumajadel on sagedaseks külaliseks ka üks maailma levinumaid linnuliike – koduvarblane. Loodusmaastikus kohtab koduvarblast harva. Põldvarblase isas- ja emaslind on sarnase sulestikuga, kuid koduvarblasel on sugupooltel lihtne vahet teha – kui koduvarblase emaslind on üleni hallikaspruun, siis isaslinnul on must manisk, hall pealagi ning silma taga lai kastanpruun vööt.

www.eoy.ee/aed

Suvisest aialinnupäevikust võtsid 2019. aastal osa 928 linnuvaatlejat 524 aias. Suur tänu!

Suvise aialinnupäeviku kuuendal aastal kogunes usinate linnu- ja loodusvaatlejate ühise pingutuse tulemusena 27 218 vaatluskirjet, mis lisandusid eelmiste aastate 111 000 vaatluse juurde. Vaatlused jagunesid järgnevalt:

• 15 493 lindude esmavaatlust,
• 2105 pesitsusvaatlust,
• 1390 muude selgroogsete vaatlust,
• 7766 taimede ja putukate fenovaatlust
• 464 tolmeldajate vaatlust 1412 taimekülastuse kohta

Mis jääb meelde 2019. aasta hooajast?

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Torm merel. Osmussaare põhjatipp ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.81. Osmussaare maavärin 25.oktoobril.1976.

Võimsaim Eesti teadaolev maavärin. Magnituut 4,75 ja intensiivsus 6-7 palli. Osmussaare kirderannikul pangal toimusid suured varingud ja ka Tallinnas oli värinat tunda. Maavärina epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja hüpotsenter 10 kilomeetri sügavusel.

Pildistatud 18.02.2019.

Rekord nr.82. Akste sipelgariik. Eesti suurim laanekuklase asurkond, rohkem, kui kahe tuhande pesaga.

Pildistas ja kommenteeris Piret Valge

22.01.2020. jäädvustatud telefoniga Peedul

Paar päeva Tartumaal ringi sõites olen mitmel pool märganud sarapuul ilusaid kollaseid isasurbi. Läksin siis täna huvi pärast vaatama, et kas emasõit ka paistab. Ja leidsingi.

Looduses tunduvad asjalood „sassis“ olevat. Mõni päev tagasi nägin facebookist Ants Animägi postitust nurmenuku õiest. 

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sabatihased rohus ja puus nokitsemas

Sabatihane      Aegithalos caudatus

Kui keegi välimuselt armas võib olla, siis sabatihased on.

Praegusel ajal hulguvad sabatihaste salgad talviselt hõredates leht- või segapuistutes , põõsastikes, umbrohtunud aladel, aga satuvad ka linnaparkidesse ja aedadesse, kus omakorda seltsivad teiste tihaslastega. Okasmetsades neid naljalt ei trehva.

EOÜ selgitus

Eesti Ornitoloogiaühingu 15. jaanuaril avaldatud pressiteatele "RMK kahjustas Kurgjal lageraiega kanakulli pesametsa" vastas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, et see väide ei vasta tõele, sest kanakulli pesa asub eramaal. Siiski on RMK kahjustanud kanakulli pesapaika ja rikkunud FSC nõudeid.

Veebikaamera pildid IceAge, LK foorumist

Sellist silmavaadet oleme me õhtusel ajal näinud korduvalt – rebane teeb oma ringkäiku.

Suur-kirjurähnide kurvastuseks oli hommikuks teravilja rasvapall kase tüvelt kadunud. Rebane on julgeks läinud, kuid kahjuks vaatajatele kaadrisse ei jäänud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Pole just tavaline vaatepilt, kohata metsas jaanuari keskel hallrästaid...

Hallrästas       Turdus pilaris

Olenemata sellest, et meil pesitseb suvel vähemalt sada tuhat hallrästaste paari, seda hajusate kolooniatena ei tunta linde kuigi hästi. Aiapidajad aga teavad neid, kui „marjaröövleid“ ja et nende eest tuleb marjapõõsad, -peenrad võrkudega katta ja peleteid kasutada. Tegelikult käib eelkirjeldatu mitte ainult hallrästaste vaid kõikide teiste rästaste, osade põõsalindude ja ka kauni lauluga kuldnokkade kohta.

Tekst Peeter Sauter

Foto Arne Ader

Kibuvitsa tõrsikud ( www.loodusemees.ee )

ka minu isa oli terve elu metsamees ja armastas metsades hulkuda ja viis ka meid metsa. marjule põhiliselt. teadis kohti. ise ta seal rohkem hulkus. rääkis, kui tore on ära eksida. et mets läheb siis ilusaks. 

ei usu ka mina metsameeste vandenõud. eks raiutud on alati. ja eelmises vabariigis raiuti kõvasti. ja kunagi tehti põllumaid ja alet.

ma poleks vastu, kui eesti oleks reservaat nagu lahemaa, aga ega seda ka lihtne ära majandada ole. 

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõgeva Piiri pargi rohetav aas

Möödunud nädala ilmastik talve ei meenutanud.

Lund ei sadanud ja lumikatet ei olnud. Külmakraade esines õhus ainult laupäeva öösel, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeva idaservas asuvas ilmajaamas -1,0 °C.

Enam kui viiekraadist soojust registreeriti viiel nädalapäeval, kusjuures maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmapäeva ja neljapäeva vahelisel ööl 8,2 °C. Nii kõrgeid temperatuure pole varem siin kandis jaanuari keskpaigas esinenud. Jaanuari senine maksimaalne õhutemperatuur (Jõgeval 9,6 °C) on registreeritud 10. jaanuaril 2007. aastal.

Ornitoloogiaühing innustab osalema

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Sel nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril kutsub ornitoloogiaühing märkama ja vaatlema talviseid aialinde. Olgugi et tavapärast talveilma pole, on oluline vaatluse tulemused esitada ka siis, kui ühtegi lindu ei kohata.

Talvisel aialinnuvaatlusel saab iga huviline kaasa lüüa oma koduaias, lähedal asuvas pargis või mujal. Osalemiseks on vaja vaadelda linde ühe tunni jooksul, üles märkida kõik kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. Oma vaatlustulemused tuleb sisestada hiljemalt 2. veebruariks elektroonilisse ankeeti või saata tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingule.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Viimaste kümnendite kiirete kliimamuutuste tulemusena on oluliselt muutunud mitmete arktilistel aladel pesitsevate lindude elu, eelkõige nende pesitsusedukus. Kliimamuutuste suurimaid mõjusid näeme arktilistel aladel – aga ka Eestis –, kus lume ja jää sulades on kevad üha varasem. Kuna Arktikas on pesitsemiseks sobilik aeg lühike, sealsetel lindudel suure ajalise surve tõttu vigade parandamiseks aega ei ole – pesitsust tuleb alustada hetkel, mis tagab parimad tingimused järglaste kasvuks ehk suurima toidukülluse perioodil.