jaanuar 2020

Linnuklubi Estbirding, www.estbirding.ee

Aasta esimesel päeval alanud võistlusele on praegu registreerunud 55 osavõtjat, kuid linnuhuvilistel on võimalus end jätkuvalt kirja panna ja osaleda.

Võistluse eesmärgiks on igal kuul näha või kuulda võimalikult palju erinevaid linnuliike.

Kuulistidega koguneb huvitavat andmestikku, mistõttu kõik leitud liigid tuleb sisestada andmebaasi. Aasta lõpuks liidetakse kõigi kaheteistkümne kuu liigilistide summad ja võidab suurima summa kogunud võistleja. Oma osalemissoovist tuleb teada anda aadressil: tali.tiiu@gmail.com

Võistluse reeglid leiad klubi Estbirding kodulehelt: LINK

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada 

Noored kliimaaktivistid „Fridays For Future“

Aasta keskkonnateo pälvisid kliima fookusesse toonud noored, laituse kliimakriisi kaaperdamine metsade intensiivsemaks majandamiseks

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks.

Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kollane kõhrik kõdunevatel okstel hakkab hästi silma

Temperatuurirežiim püsis kogu nädala jooksul jätkuvalt pikaajalisest keskmisest kõrgemana. Kõige soojem oli ilm esmaspäeva õhtul ja järgneval ööl, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,8 kraadini.

Varem pole 1922. aastast algava vaatlusrea andmetel aasta lõpupäevadel nii kõrget temperatuuri Jõgeval esinenud.

Teisipäeva jooksul ilm jahenes ja hakkas sadama lörtsi. Aastavahetuseks taevas selgines, õhutemperatuur langes miinuspoolele. Keskööks hakkas veeloikudele moodustuma jääkiht ja maapinnal esines halla.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Foto Arne Ader

Rändel ületavad linnud nii suuri vetevälju kui ka kõrbeid. Kuna nendes piirkondades on peatumine keeruline, võimatu (veekogudes ei pruugi sobilikke saari olla) või ebaratsionaalne (jõuvarude taastamiseks ei pruugi toitu leiduda), olid ornitoloogid arvamusel, et näiteks kõrbeid ületades linnud peatusi ei tee.

Pildistas Peep Männil

Karu talvepesa kevadel pildistatuna

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

Olenemata lumetust talvest algas juba detsembrikuus meie metsades pruunkarudel poegimise aeg ja see võib kesta veel veebruarikuus. Perelisa on saanud ja saab sellel ajavahemikul umbes kuuskümmend „karumammat“.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Foto Uku Paal

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaamera toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Tutt-tihane / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Foto Sven Zacek

Jäälind saagiga

Jäälind        Alcedo atthis  

Kesktalvise veelinnuloenduse aegu kohtame allikalistel jõgedel „hea õnne“ korral tegutsevat jäälindu.

Kui tõeline talv peaks saabuma, võib neid kauneid sulelisi jääda meile talvituma kuni sadakond, tegutsetakse jäävabade jõgede, ojade, aga ka allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses. Hetkel võime kohata veel Kesk- ja Lõuna-Euroopasse rännuteel olevaid jäälinde.

Fotod Arne Ader

Kühmnokk-luiged tormis. Alliklepal, 9. Jaanuaril 2005 ( www.loodusemees.ee )

Järgmisel nädalavahetusel on loenduse kesksed päevad, aga samuti lähevad arvesse kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused ja seda ka siseveekogudel. Tutvustame talvisel ajal arvukamalt esinevaid liike.

Erilist tähelepanu pööratakse rahvusvahelisel vaatlusel tänavu just laulu- ja väikeluikede loendusele, seega oleks oluline üles märkida talvitavate luikede pesakondade suurused (tänavusuviste luigepoegade sulerüüd on veel hallikad).

Meie suuremaid veekogusid pole olematu talv suutnud jääga kaanetada, seega võib loendus huvitavaks kujuneda.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Uku Paal ja Mati Kose

Talilinnukaamera ees on aeg-ajalt märgatud teistest Eestis pesitsevatest tihastest vähearvukamat musttihast. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 15 000-25 000 isendit – võrdluseks on rasvatihaste talvine arvukus Eestis kuni 1,5 miljonit isendit.

Musttihane on Eesti tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must, põsel suur valge laik, kuid hea on teda eristada valge kuklalaigu ning tiival oleva triibu järgi.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Rekord nr. 73. Vanim kiiljas jõekarp

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Kiiljas jõekarp       Unio tumidus     

Leho Luigujõe, Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Sillerdus Elva ojal ( www.loodusemees.ee )

Tulemas on kesktalvine veelinnuloendus

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel. Sel aastal pöörame erilist tähelepanu püttidele ning luikedele.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Tuttpütt pesal ( www.loodusemees.ee )

Alanud aasta lind on tuttpütt. Euroopa ühe erakordsema välimusega veelind äratab tähelepanu omapärase kevadise pulmamänguga.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, milles vanalinnud graatsiliselt nokad vastakuti liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ning teineteisele veetaimi ulatavad.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Hulgakesi on turvalisem – ümbrust jälgivad mitmed silmapaarid ja kiskjal on keerulisem märkamatuks jääda. Parves olles väheneb ka iga üksiku linnu tõenäosus rünnaku ohvriks langeda. Kuid suured linnuparved, näiteks sügisrändel tuhandete kaupa parvedesse koonduvad kuldnokad (Sturnus vulgaris), on ahvatlev sihtmärk röövlindudele.

Kuldnokkade õhtune parvlemine. / Foto: Kip Loades, Flickr.com

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Möödunud aasta jõulud olid rohelised. Taliteraviljapõld 24. detsembri uduvihmas

Temperatuurirežiim püsis kogu vana-aasta viimase nädala jooksul pikaajalisest keskmisest kõrgemana.

Sageli esines hommikuti udu ja uduvine püsis ka päeval. Päike tuli lühikeseks ajaks nähtavale ainult pühapäeval.

Liiga madala ja tiheda muruniitmise tulemusena on varjukamates kohtades aastaringi roheline niidukähariku muru

Foto Arne Ader

Loodusemees Urmas Sellis. Ohepalu Järvesoo ( www.loodusemees.ee )

Põder       Alces alces

Just vanemad põdrapullid on oma „uhkuse“ detsembrikuus maha ajanud, nooremaid pullikesi võib sarvedega kohata veebruarikuu lõpuni, vahel veel märtsiski.