Mai 2020

Videod salvestas Fleur, LK foorumist

Kobras ehk piiber      Castor fiber

Eile hilisõhtul käis kobras paljast uudishimust tuttpüti pesal „turnimas“. Rumalavõitu uudishimu, pole ju tuttpütid taimetoidulisele koprale konkurendid. Lisaks peaksid ühe järve asukad ju üksteist tundma ja teadma.

Hea, et pesalt munad terveks jäid ja välja ei veerenud. Kui tuttpüti kaaluks on umbes kuussada gramm, siis püttide pesale roninud kopra kaal võib olla veerandsada kilo.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kolmas kotkapoeg sai koorumisega kenasti hakkama veidi peale kella kümmet

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Niisiis, kotkapojad on koorunud. Eile 26. mail kaks ja täna kolmas. Hea, et peaaegu koos, saab ka areng ühtlasem olema.

Veebikaamera kuvatõmmis Gavril, LK foorumist

Ülevaate pani kokku  Olgapyat, LK foorumist  

Video Ahto Täpsi

Päevapaabusilm     Inachis io

Möödunud aasta juulikuus koorus videol nähtav pikaealine paabusilma isend. Talvituma koliti septembrikuus ja seda peamiselt tühjadesse hoonetesse.

Video salvestas Fleur, LK footumist

Foto Arne Ader

Tuttvart          Aythya fuligula

Kui Olle kaameraga ringi kolab, leiab ikka mõne uue liigi, keda annab ka lähemalt näidata. Inimtühjal tillukesel mererahul käituvad linnud-loomad rahulikult ja on teadlikud valitsevatest ohtudest.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Võõrasse pessa munemine on lindude seas üsna levinud: seda teevad nii liigikaaslased, kuid ka liigid, kes ise pesa ei ehita. Meile on sellistest liikidest tuntuim kägu (Cuculus canorus).

Parasiteerimine on edukas vaid juhul, kui peremeesliigi asurkonnas on piisavalt isendeid, kes ei suuda käomuna ära tunda ja langevad pettuse ohvriks. On teada, et reeglina saadab edu noorte lindude pesadesse munejaid, sest noorel linnul ei ole veel kogemust võõrast muna enda omadest eristada. Seega võiks parasiidi edukus sõltuda sellest, kui palju on peremeesliigi asurkonnas noori kogenematuid ja vanu kogenud linde.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Mets-tähthein

Nädala esimene pool oli jahe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus siis viie kuni kuue kraadi piires, püsides vaatlusrea keskmisest viie kuni kuue kraadi võrra madalamal.

Hooti sadas vihma koos lumekruupidega. Külmatunnet suurendas tugev tuul.

Reedest alates muutusid ilmad soojemaks ja sajud lõppesid. Ka tuul jäi järgnevatel päevadel vaiksemaks.

Kevadine seahernes

Veebikaamera kuvatõmmis Gavril, LK foorumist

Varahommik pesal: koorunud kotkapoeg vasakul, tühi munakoor ja teise kotkapoja koorumine

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Märkasime juba eile hommikul munakoores auku, mille kaudu kostus ka vaikset kotkapoja häälitsemast. Ööga oli koorunuid juba kaks.

Suurte lindude järelkasvul võtab munast koorumine aega vahel kuni ööpäeva kuna kotkatibu peab harjuma hapniku hingamisega.

Pesakaamera pilt Shanta; LK foorumist

Heal juhul saab tähelepanelik vaataja teada, kumb vanalindudest poegi toidab

Rasvatihane      Parus major

20. mail keskpäeva paiku koorus esimene tihasepoeg ja õhtuks oli koorunuid neli. Ööga koorus kolm tihasehakatis lisaks. Emaslind haudus seega 13. päeva.

Video Ahto Täpsi

Punarind      Erithacus rubecula

Punarinda saab laulmas kuulda ka Linnulauluraadiost sealt leiame pika „esinejate“ nimistu, koos linnu laulu ja häälitsuste näidetega. Punarind on selles nimistus esimene – vaata, võrdle ja loe tutvustus läbi: kes, kus ja millal laulavad?

Helinäiteid on nimekirjas palju, seega loe palun enne läbi tutvustav tekst, selle ajaga ilmuvad tutvustuse lõppu ka iseloomulikud salvestused.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Munakoorde on kotkapoeg munahambaga augu uuristanud

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Näis palju kotkapojal koorumine aega võtab. Teadupoolest vanalinnud oma poegi koorumisel ei abista.

Emaslind Miina munes kolm muna: 16., 19. ja 22. aprillil ja esimese muna munemisest pesasse kulus haudumisele seega 39 päeva. Lisaks kalastamisele ja emaslinnu toitmisele lasi isaslind Marko emaslindu ka „konte sirutama“, võttes haudumise selleks ajaks üle.

Veebikaameraga tegi tiiru Olle Koert

Kuvatõmmis veebikaamerast Fleur, LK foorumist

Tänaseks on pesitsevad kühmnokk-luikede pesa põõsa varjus juba taimedega varjatud

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

23. aprillil alustas isaslind pesakoha valikuga ja ei häirinud nende suurte ja tugevate lindude tegevust ka lähedal päevast päeva istuvad merikotkad, kes kimbutavad, kas meres õliga määrdunuid või ka haigetena tunduvaid luiki.

Arvatavalt oli esimene luigemuna pesas 26. aprillist, aga kaamerapilt pesasse paraku ei ulatu.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Koiduliblikas raudteetammil

Koiduliblikas       Anthocharis cardamines

Koiduliblika nukkudest, kes tänavuse „olematu talve“ üle elasid on koorunud valmikuid.

Ka jahedate kevadilmade aegu kohtame neid ka Põhja-Eestis esmakordselt vahetult enne maikuu keskpaika, aga teadlased väidavad, et ebasobiva kevade korral võivad need liblikavastsed koorumise ka aasta võrra edasi lükata - hämmastav liigi alalhoidlikus.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Puuk käel ( www.loodusemees.ee ) 

Koroona ajal on mul tütar Aotähega kujunenud tavaks teha õhtueel üks pikem koerajalutamiskäik ümber ERMi ja nüüd olen avastanud palju uusi asju, mis hommikupoole sama teed käies silma pole jäänud.

EOÜ annab teada

Ekraanitõmmise salvestas Fleur, LK foorumist

Tuttpüti pesas on viis muna, 22.05.2020. 

Tuttpütiaasta meeskonnal on rõõm teatada, et taas saab veebikaamera vahendusel tuttpüti pesaelu jälgida.

Eelmisel nädalal sattus Lõuna-Eesti järvel asuv tuttpüti kaameraga pesa tugevatest läänetuultest põhjustatud lainetuse meelevalda ja vaid nõrgalt hõredasse kaldaroostikusse ankurdatuna pääses algsest kohast lahti. Vanalinnud üritasid küll pesa uuesti rookõrte külge kinnitada ning kõrgemaks ehitada, kuid kahjuks lagunes kolme munaga pesa lainetuses lõplikult.