Mai 2020

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Eileõhtune perepilt Võrumaal

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Ei lähe enam pikalt, kui näeme kalakotkaste pesapoegi.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 Mai teisel poolel sirguvad rasvatihase (Parus major) ja mitmete teiste metsalindude pesades pojad. See on aeg, mil metsad rohetavad ning näib, et linnupoegade toitmiseks röövikuid ning muid putukaid on kõikjal külluses. Paraku näeb lind metsa inimesest erinevalt: on halvemaid ja paremaid toitumiskohti, samuti on mõni koht ohtlikum, sest seal võib varitseda kiskja. Seega jaguneb üks mets linnu jaoks erinevateks paikadeks, mille külastamisel tuleb vaagida kasu ja kahju suhet.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Värviline päikeseloojang esmaspäeval

Ilmad olid mai teise kolmandiku kohta külmad.

Kui tavaliselt on mai teisel dekaadil siinkandis ööpäeva keskmine õhutemperatuur olnud juba kümne kraadi ja üle sellegi, siis lõppenud nädalal kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 3,3...9,7 kraadi piires.

Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 18,5 kraadini. Järgneva nädala jooksul tõusid päevased temperatuurid ainult 10...12 kraadini ja öösiti langes termomeetrinäit õhus -2,2...2,5 kraadini. Külmakraade esines õhus kahel ööl – kolmapäeval ja reedel.

Vihma sadas peaaegu kõigil nädalapäevadel ja aegajalt tuli vihma sekka lumekruupe. Sajuta jäi ainult teisipäev. Nädala sademete summaks kogunes 18 mm.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Ööbiku õpetus ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi, kes tunnevad hääle järgi ära peamiselt öötundidel laulvad linnud, osalema mais ja juunis öölaulikute loendusel üle Eesti.

Peamiselt öötundidel laulvate lindude loendused toimuvad kolmel perioodil: 20.–31. mai, 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni.

Loendust tuleks teha igal perioodil ühe korra, kella 24 ja 3 vahel öösel. Kui vaatlejal pole võimalik kõigil kolmel korral loendust teha, saab valida vähemalt ühe endale sobiva loendusaja.

Loendamiseks sobib igasugune maastik, ka näiteks mets. Raja pikkus võiks olla 10 km.

Loendusankeedile tuleb kirja panna vaatluskoht ja -aeg, raja pikkus, ilmaandmed, kuuldud liigid ja isendite arv.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Rasvatihase pesakaamerast on mitmel korral olnud võimalik jälgida, kuidas hauduv emaslind pesa aeg-ajalt uudistamas käiva kuldnoka peale valjult susiseb ja tiibadega rapsib.

Veebikaamera kuvatõmmis Kiser, LK foorumist

Ja ongi teine muna

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Kogu eilse päeva oli pesal isaslind Karl II ja emaslind neliteist tundi kadunud.

Hommikuks oli pesas teine muna: kui esimest muna pesas märkasime 14. mail, siis järgmist 18. skp-l.

Vaatleme, kuidas asjalood edasi kujunevad.

Keskkonnaministeerium annab teada

Traditsiooniliselt kuulutab Keskkonnaministeerium looduskaitsekuul välja Kumari looduskaitsepreemia võitja ja Eesti looduskaitsemärgi laureaadid. Eerik Kumari nimelise preemia saab käesoleval aastal Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran, kes on varsti pea 30 aastat koordineerinud väljasuremisohus oleva Euroopa naaritsa edukat taasasustamise programmi ning on kujunenud looduskaitse arvamusliidriks.

Veebikaamera kuvatõmmised Michi, LK foorumist

Noor emaslind munes pesasse muna neljapäeval, 14. mail

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Täna hommikul, kella kuue järgi tõusis emaslind pesalt ja lahkus. Eelmised päevad veetis lind enamuse ajast pesal.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Põnev kurgipeenar ( www.loodusemees.ee )

Uus reaalsus on see, et paljud on sel aastal hakanud potipõllumeesteks või kanapidajateks. Hool kellegi eest toob aga kellast kellani töötanud inimesed tagasi tegelikkusesse, olukorda, milles elavad põllumehed iga päev. Me ei saa peale tööaja lõppu keerata kasvuhoonet lukku ja minna tuppa telekat vaatama, kasvuhoonesse väljaistutatud taimed tahavad öökülmade vastu kaitsmist ka siis, kui kell on üle südaöö. Kanu noolima tulnud rebast tuleb tõrjuda ka siis, kui uni oleks kõige sügavam. Me ei saa jätta kanakesi söötmata ja taimi kastmata pelgalt sellepärast, et algasid puhkepäevad.

Hool elusorganismi pärast kohustab.

Fotod Arne Ader

Põldosi ( www.loodusemees.ee )

Põldosi       Equisetum arvense

Kui märkate põllu serval rohelise värvita lülilisi võrseid, millel nisamoodi peake, maksab kükitada ja seda peakest õrnalt puudutada - siis lendub justkui valkjat pulbrit õhku. Need on põldosja eosed.

Taimemäärajates on osjade juures “lillekesega” tingmärk, mis tähistab õitsemise aega (põldosjal aprillis-mais), kuid tegu pole õistaimedega, vaid eostaimedega.  

Kirjutas Bert Rähni, www.natourest.ee

Sel kevadel on Alutaguse karuonni juures nähtud korduvalt küsimusi tekitanud karutriot. Üks karu neist on tume ja kõhnema kehaehitusega ning kaks heledamat ja trullakamat. Tume tundus täiskasvanud, aga kuidagi liiga väike. Ema ja kahe poja jaoks tundusid nad liiga ühesuurused. Kolme üksi elava 1,5 aastase kutsika jaoks jälle liiga kogukad.

Loodusfotograaf Merje Aru pilt kuldsest kolmikust. Ema keskel istumas, suurt kasvu pojad äärtel.

Loodusmuuseum kutsub näitusele

Külasta kevadseente virtuaalnäitust: LINK

Loodusmuuseumi esimese virtuaalse seenenäituse keskmes on 360 kraadi pööratavad fotod Eestis kasvavatest enamlevinud kevadseentest. Lisaks fotodele saab iga seeneliigi kohta lugeda ka selle peamiseid eristamistunnuseid ja omadusi.

Ülevaate koostasid Triin Leetmaa ja Urmas Sellis, Kotkaklubi

2020. aasta kevadhooajal saime rändekaardil jälgida 25 kotka ja 2 must-toonekure liikumisi.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Ilves metsateel ( www.loodusemees.ee )

Ilves ehk harilik ilves     Lynx lynx

Rekord nr 130.       

Suurima koljuga ilvese küttis aastal 1987 Jaan Liiv Pärnumaalt. Kolju pikkuse ja laiuse summaks oli 28,99 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 131.       

Pikima koljuga ilvese küttis Voldemar Kits Harjumaalt aastal 1985 ning kolju pikkuseks oli 17,24 cm.

Rekord nr 132.