Huntidele on külm talveilm üldiselt palju rohkem meeltmööda kui suvi. Käre pakane ei tee võsavillmitele midagi - varbad neil ei külmeta ning lumi varvaste vahel jääkuubikuteks ei sula. Päris sageli võib loomaaiahunte näha lumetormi ajal kuudi või siseruumi asemel üleni lumme mattununa hanges magamas, nii et ainult ninaots paistab. Siseruumid ongi hundiaedikutes peamiselt külastajate südamerahuks, hundid ise neid ilma eest kaitseks ei kasuta.
Tutvustavad tekstid koostas Margus Ots
Fotod Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Helisalvestused: Veljo Runnel või Xeno-canto
VÄRVULISED
Rasvatihane Parus major
Rasvatihane on Eesti kõige suurem tihane, keda kohtab peaaegu kõikjal - nii metsas, pargis kui ka aias. Vaid okasmetsas kohtab neid harvem, kuna seal on vähe pesa ehitamiseks sobivaid õõnsusi. Rasvatihane teeb pesa meelsasti ka pesakasti.
Koostas Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator
www.eoy.ee/aed
Foto Arne Ader
Kuldnoka munakoor ( www.loodusemees.ee )
Kuldnokkade sagimine on nüüd ühtäkki hakanud palju rohkem silma paistma. Põhjus on lihtne – iga päev kooruvad uued kuldnokapojad ja vanemad on asunud usinasti poegadele toitu tassima. Järgmise kolme nädala jooksul on lihtne aru saada, millised pesakastid on hõivatud ja saab päevikusse kirja panna. Igaks juhuks tuletan meelde, et aialinnupäevikusse tuleb eraldi kirja panna kõik aias pesitsevad linnupaarid, mitte ainult igast liigist üks.
Lindude paaritumine on päris keeruline toiming ja võib üpris tihti ka ebaõnnestuda.
Põhjuseid võib olla erinevaid sest linnud peavad üksteise soove lugema „silmadest“ ehk aimama käitumisest. Sellisel kombel võib tekkida sugupoolte vahelist mittemõistmist ja mõningatel juhtudel võib paarilise käitumisest häiritud emaslind muutuda isegi agressiivseks.
Mõnedel linnuliikidel püüab isaslind saavutada nõusolekut paaritumiseks kingituste toomisega, aga nagu me kõik oleme märganud, linnud ei puuduta üksteist enne „lembehetki“, mis võib teadlaste seisukohtadest lähtuvalt olla põhjuseks, miks nad peavad paarituma ühe muna viljastamiseks mitmeid kordi.
Kährikud on üpris kõvad hammustajad ja klähvijad ja mägrad tavaliselt suhteliselt tuimad, aga kui mäger võtab ette, siis ta suudab tõsiselt agressiivne olla. Tsirguliina kooli laste rajakaamera videost on näha, et mäger otsustas, et tal on toidukonkurendist kõrini ja tuleb ära ajada. Mäger on palju tugevam kui kährik.
Laupäeval, 9. mail on üleilmne rändlindude päev. Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul teada andma saabuvatest rändlindudest - tee vaatlusi oma koduõues.
Kevadisel rändlindude päeval on ornitoloogiaühing tavapäraselt korraldanud üle-eestilise tornide linnuvaatluse, ent eriolukorra tõttu jääb sel aastal ettevõtmine ära. Selle asemel kutsub ühing inimesi linde vaatlema oma koduõues või mujal looduses eriolukorra liikumispiiranguid järgides.
Vaatlejal tuleb kirja panna vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.
Vaatlusandmed palun saata aadressile:
Aasta linnu teadusuudised
Tuttpütid (Podiceps cristatus) võivad pesitseda nii üksikute paaridena kui ka koloniaalselt. Koloonias pesitseda on turvalisem, kuna seal on kiskjal keerulisem märkamatult pesale läheneda. Samuti on koloonias pesitsemine turvalisem ka oludes, kus keskkonda saabub invasiivne kiskja, kellega lindudel varasem kokkupuude puudub. Samas ei ole ka koloonias pesitsedes pesad täielikult kaitstud – turvalisus sõltub nii pesa asukohast koloonias kui ka naabrite lähedusest. Ning mitte alati ei ole koloonias pesitsevate lindude pesade rüüstamine harvem kui üksikute paaridena pesitsejate pesade oma.
Rekord nr 127.
Suurima koljuga kobras kütiti 2016. aastal Raplamaal, Peeter Viilu poolt. Kolju pikkus oli 16,51 cm ja laius 11,64 cm ning mõõtude summa 28,15 cm (andmed pärinevad EJS-lt).
Pruunkaru ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr 128.
Veebikaamera kuvatõmmis Shanta, LK foorumist
Rasvatihane Parus major
Kümme muna on tihaseemandal pesakurnas, kui homseks pole veel ühte muna lisndunud peaks haudeaeg olema alanud ja tihasepoegade koorumiseni läheb veel 12-14 päeva.
Haudujaks on emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodil toidab.
Rajakaamera ees toimuvat selgitab Peep Männil
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Aprillikuus liiguvad metskitsed talvitusaladelt suvistele elualadele ja täiskasvanud sokud hakkavad neid omavahel nö jagama.
Õues on ilmad kohati juba nii soojad, et ringi on liikumas ka lühikeste pükstega inimesi ning kohatud on ka esimesi ööbikuid. Sellest hoolimata veedavad osad nahkhiired oma aega endiselt koopas, nagu näha Piusa nahkhiirekaamerast. Aeg. millal viimased täpselt välja peaksid kolima, polegi meil täpselt teada ning nahkhiireuurijad ootavad koos teiste vaatajatega, millal see juhtuda võiks.
Nahkhiirekoopaid külastavad uurijad enamasti südatalvel selleks, et teada saada, kuidas meie talvituval populatsioonil läheb, kas loomade arvukus tõuseb või langeb.
Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projektijuht
Fotod Arne Ader
Ülevaade erinevate linnuliikide esmamärkamisest ja nimekiri neist liikidest, keda järgneva paari nädala jooksul oodata võiks. Liigid on reastatud saabumise järjekorras.
Ööbik ( www.loodusemees.ee )
EOÜ kutsub osalema
Käes on aeg, mil valge-toonekurgedel on paarilised leitud, pesa valmis ning linnud enamasti juba pesadel mune haudumas. Just nüüd on õige aeg alustada selle aasta pesade ja pesitsusandmete kirjapanemisega, mida sarnaselt eelmisetele aastatele saab sisestada lihtsasse veebirakendusse: www.eoy.ee/valgetoonekurg
Ülevaade pani kirja Urmas Sellis, Kotkaklubi
Veebikaamera pilt Michi, LK foorumist
Kotkaklubi salvestas video
Paar pesal
Must-toonekurg Ciconia nigra
Meie must-toonekure pesa oli pikka aega üksiku isaslinnuga. See paistab olevat mullu siin pesitsemist alustanud Karl II. Tulemata jäi aga varasemalt selles pesas pesitsenud emaslind Kati. Kuna tal erilisi tunnuseid ei olnud, siis võime oletada, et sama Kati pesitses siin alates pesa leidmisest 2016.
Tiiu Tali, Estbirding
Pildistas Ene Määr
Eestis väikesearvulist pesitsejat vaenukägu (Upupa epops) võib kevadel hea õnne korral näha ka oma aias hetkeks puhkamas ja toitumas.
Klubi Estbirdingu eestvedamisel toimub sellel aastal linnuvaatlusvõistlus “Iga kuu uus list!”, kust võtab osa 63 linnuhuvilist. Võistluse üldarvestust juhib Uku Paal 533 punktiga, talle järgnevad Mariliis Paal 513 punktiga ja Kaarel Võhandu 506 punktiga.
Aprillis nägime kokku 217 erinevat linnuliiki ehk 61 liiki rohkem kui märtsis.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
