Mai 2020

Soovitus kooliõpilasele: loovtöö teemad Terioloogia seltsilt

Avapilt
Sisu

Hakkame ette valmistama järgmise aasta loomaga seotud tegevusi ning pakume õpetajatele ja õpilastele välja valiku teemasid, mida oleks lastel tore loovtöö käigus uurida. Pildilt vaatab meid kodurott (autor Ingmar Muusikus), järgmise aasta loom.

 

Hei, Sina, loodushuviline õpilane, kes Sa otsid endale loovtöö teemat!

VIDEO: kakulapsed

Illustreerivad materjalid Ahto Täpsi

Kakulapsed…

 

Händkakk     Strix uralensis

 

Ahto video on salvestatud korralikus puuõõnsuses paiknevast händkakkude pesast sest linnud on pesapaigale truud, pesitsedes seal võimalusel aastaid. Kuid händkakkude pesad võivad olla ka suuremates pesapakkudes, aga üpris sageli tuulega keskelt murdunud puude tipu lohus. Pole samuti haruldane, kui pesitsuseks valitakse hoopis mõne röövlinnu või ronga poolt varem rajatud pesa. Looduslikke pesaõõnsusi lihtsalt ei jagu ja häirib muidugi metsaraie.

Linnukevade tänase päeva seis

Koostas Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projektijuht

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija ( www.loodusemees.ee )

Suurem osa rändlinde on meile kohale jõudnud ja/või läbi rännanud ja linnukevad hakkab vaikselt ühele poole jõudma.

Allpool viimast korda selleaastane ülevaade erinevate linnuliikide esmamärkamise kuupäevadest (andmed seisuga 22. mai, allikas PlutoF).

Viimase nädala jooksul on  tulnud juurde aed-roolinnu (kokku 13 vaatlust), öösorri (18 vaatlust) ja punaselg-õgija (45 vaatlust) vaatlusi. 

Alates 13.05 on Eestis märgatud järgmisi värskelt saabunud ja/või läbirändel liike:

- soo-roolind 13.05 Viljandimaa
- jõgi-ritsiklind 15.05 Tartumaa

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XL osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Sven Zacek 

Hunt saagijahil

Hunt saagijahil

Rekord nr. 133

Kõige suurema koljuga hundi küttis 1994. aastal Ivar Kanter Läänemaalt. Kütitud looma kolju pikkuse ja laiuse summaks oli 44,79 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 134     

Kõige pikema koljuga hundi küttis 1986 aastal Rein Veskimägi Raplamaalt. Kolju pikkuseks oli 29,14 cm.

Rekord nr. 135

Kõige laiema koljuga hundi küttis 1995. aastal Eero Herdoja Pärnumaalt. Kolju laiuseks mõõdeti 16,52 cm.

VIDEOD: pasknääripaaride pesaelu ja "üllatus video"

Videod, illustreeriv materjal ja kommentaarid Olle Koert

Kuidas poegi toidetakse ja pesas „puhtust“ hoitakse

 

Pasknäär       Garrulus glandarius      

 

Pesas näeme erineva suurusega linnuhakatisi, aga nii ongi sest emaslind alustab haudumist peale esimese muna munemist. Isaslind käib samuti haudumas, kuid alles siis, kui emaslinnul kõik munad munetud. Poegade koorumiseni kulub kaks ja pool nädalat, aga nimetatu venib päris mitmele päevale sestap ka erineva suurusega pojad pesas.

Täna tähistatakse rahvusvahelist elustiku ehk bioloogilise mitmekesisuse päeva

Juba üle veerand sajandi, sarnaselt rahvusvahelisele kliimaleppele on maailma riigid ühinenud maailma elurikkuse kaitsele. Vaatamata koostatud kaitsekavadele ja elurikkuse peatamise strateegilistele plaanidele väheneb kogu maailmas looduslike liikide arvukus ning nende elupaigad.

https://www.cbd.int/idb/2020

facebook.com/UNBiodiversity

facebook.com/UNBiodiversityConvention

twitter.com/unbiodiversity

instagram.com/unbiodiversity

Nahkhiire neljapäev - rändnahkhiired hakkavad kohale jõudma

Avapilt
Sisu

Rändega siia saabuv hõbe-nahkhiir on öise aktiivsusega loom, kes on päeval varjepaikades, mis asuvad mitmesugustes hoonetes leiduvates õõnsustes. Varjekohti on leitud ka aknaluukide tagant ning linnupesakastidest! 
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mrocz

 

Millal saabuvad meile rändnahkhiired ja kes nad on?

Vastab nahkhiireekspert Oliver Kalda:

Kuigi kevad on visa hoogu koguma ja päikeselised ning soojad ilmad vahelduvad veel lörtsi ja rahega, on siiski käes aeg, mil meile saabuvad rändnahkhiired.

Elurikkuse hoidmisest meie aedades ja linnaruumis

Loodusmuuseum uus podcast

Öökulli akadeemia podcasti uus osa räägib elurikkuse hoidmisest meie aedades ja linnaruumis

Öökulli akadeemia podcasti kolmandas osas vestlevad Sander Olo ja Asta Tuusti bioloog Aveliina Helmiga muru niitmisest – kuidas targalt niites olla rohujuuretasandi looduskaitsja. 

Kuula podcasti loodusmuuseumi kodulehelt!

Öökulli akadeemia podcastid pakuvad kuulamiseks mõnusaid vestlusi erinevatel loodusteemadel, võttes arutluste keskmesse nii päevakajalised kui igipõlised teemad. Sel kevadel jõuavad uued salvestused kuulajateni kord kuus ning alates sügisest saavad kõik soovijad osaleda ka salvestustel ja mõttevahetustes kaasa rääkida.

24. mail toimuvad kaitsealade päeva matkad

24. mail tähistatakse üleeuroopalist kaitsealade päeva.

Eesti kaitsealadel toimuvad sel päeval mitmed matkad ja programmid. Juhendajaiks on kaitsealadel tegevad giidid ning toitlustamise eest kannavad hoolt kohalikud toidutootjad. Matku korraldatakse üle 60 ning need leiavad aset 37 Eesti kaitsealal, sealhulgas kõigis kuues rahvuspargis.

Tänavu on päeva teemaks seosed inimese tervise ja looduse vahel. Tunnuslause "Tervis loodusest" tuletab meelde, et nii meie füüsiline kui ka vaimne tervis on alati sõltunud looduse liigirikkusest.

Just neid seoseid on kaitsealade päeval valmis lähemalt tutvustama ka matkade ja programmide juhendajad. Kõikidele üritustele on vajalik eelregistreerimine.

VIDEO: tihasepaaril on esimene tihasepoeg koorunud

Video salvestas Shanta, LK foorumist

 

Rasvatihane       Parus major

 

Koorumine võis alata umbes kell veerand kaksteist hommikul. Emaslinnule toob isaslind putukaid, mida esimene vastkoorunutele toidab.

Emaslind munes pesakasti esimese muna 27. aprillil ja viimase kümnenda muna 7. mail ning asus seejärel koheselt hauduma. Ilmad on maikuus olnud jahedad ja arvatavalt seetõttu venis haudeaeg kahe nädalaseks. Aga tänase päevaga peaksid enamuses kümnest munast ka tihasepojad kooruma.

Aita koguda teavet Eesti haudelindude kohta

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Metskiuru pesa

Metskiuru pesa ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke osalema 25. maist kuni 15. juunini haudelinnustiku punktloendusel üle Eesti.

Loenduse eesmärk on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine.

Teretulnud on nii varem osalenud kui ka uued loendajad, samuti uued loendusrajad, sest suurem hulk loendusi tagab usaldusväärsemad tulemused.
Kuidas loendada? Tutvu juhendiga: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.