Mai 2020

Ornitoloogiaühing tuletab huvilistele meelde

Foto Arne Ader

Suur-laukhaned ja rabahaned ( www.loodusemees.ee )

Oodatud on hanede vaatlused üle Eesti.

Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ja kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema. Haneseire kolmas ja ühtlasi viimane loenduse periood toimub 7.–12. maini, keskne loenduspäev 9. mail.

Kõige efektiivsem on hanesid loendada hommikusel väljalennul ööbimispaigast või õhtusel sisselennul ööbimispaika, milleks on mererand, siselaht, järv, raba, polder.

Loendus peab algama kindlasti tund enne päikesetõusu ja kestma vähemalt kella 10-ni või kuni loendaja on kindel, et kõik haned on siirdunud põldudele.

Õhtune loendus peab algama kolm tundi enne päikeseloojangut ja kestma pimedani.

 Linnuvaatleja kutsub panustama rahvusvahelisse teadusuuringusse ning edastama andmeid kägude pesitustest Eestis aastatel 2009–2019. Nende andmete abil saame rohkem teada kägude arvukuse kahanemisest ning käo ja tema peremeesliikide vaheliste suhete muutumisest kliimamuutuste võtmes.

Käomuna karmiinleevikese pesas. / Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Veebikaamera pilt Shanta, LK foorumist

Eile ununesid tihaseemandal munad katmata

Rasvatihane      Parus major

Tihaseemand käitus terve nädala suisa maskeerimise meistrina sest kuni eilseni „piilus“ pesamaterjali vahelt välja vaid kaks muna….

Väikeste värvuliste viljakus suisa hämmastab.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Ülase aspekt salukaasikus

Nädala jooksul esines nii külma kui ka sooja ilma.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 1,4...10,6 °C piires, mis erines normist (1981-2010 keskmisest) -7...+2 kraadi võrra.

Sademeid kogunes nädala jooksul 17 mm.

Püsik-seljarohi salumetsas

Esmaspäev oli päikesepaisteline ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi üheksa kraadini. Järgnes külm öö -2,8 kraadiga õhus.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel kümnenditel toimunud lindude arvukuse vähenemine pälvib üha enam tähelepanu – viidatakse kliimamuutuste mõjudele, halvenenud oludele talvitamisaladel või küttimisele rändeteel. Teiste linnurühmadega võrreldes on arvukus vähenenud kõige rohkem põllulindudel – sealhulgas ka kiivitajal (Vanellus vanellus) – ning põhjuseks peetakse intensiivistunud põllumajandust ja pesarüüstet. Milline peaks olema liigikaitse, et peatada põllulindude arvukuse langus?

Kiivitaja / foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Kablist andis teada Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Suitsupääsukeste rändeparv mererannas ( www.loodusemees.ee )

Suitsupääsuke     Hirundo rustica

Kablis täna (6:00-14:00) rändel kevadrekordiliselt 5660 suitsupääsukest, muid pääsukesi alla 100 isendi.

Märkimisväärne oli ka valgepõsk-lagle ränne - isendeid oli küll vaid 4700, aga Kabli eelmine kevadränderekord paranes viiekordselt. Lagle rändas udust või muust tingituna tavapärasest palju rohkem ida pool. Ilmselt tänu sellele linnujaama kõigi aegade liiglistist puudunud punakael-lagle sai lõpuks ka sinna lisatud (rändel kolm isendit).

Maikuu on Eesti rahvusringhäälingus keskkonnakuu, mil vaatajate ja kuulajateni jõuab palju põnevat dokfilmidest linnuteemaliste viktoriinideni ja esimene nädal keskendub just lindudele.

Maikuu algab erilise loodusnädalaga, mis viib raadiokuulajad ja televaatajad kirevasse linnuriiki.

Vaatajatelt saadud piltidest ja ja videodest on kokku monteeritud lühiklipid, mida näidatakse alates 4. maist ETV saates "Igal linnul oma nägu".

Videod salvestasid Fleur ja Moira, LK foorumist

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Viimastel päevadel on looduses liikujad salvestanud videosid karude liikumistest seejuures paaris liikuvate vanaloomadest, kui emakarust poegadega ja neid erinevas meedias avaldanud.

Vaatame millised ajajärku pruunkarud maikuus elavad.

Video salvestas Moira, LK foorumist

Foto Arne Ader

Emaslinnu äraoleleku ajal soojendab mune isaslind Tõnn. Tiiu saabub pesamaterjaliga

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

LK vaatajatele juba harjumuspärane pesakaamera.

Aga teadmiseks, et Euroopas riikidest pesitseb suur-konnakotkaid vaid Eestis ja Poolas (mõlemas üle kümnekonna pesitseva paari). Enim pesitsejaid leidub Venemaal (üle 600 paari), Valgevenes ja Ukrainas.

Isaslind Tõnni nägime tänavu kaamerapildis esmakordselt 5. aprillil, teadupärast suur-konnakotkad Eestis ei talvitu.

Tekst: Triin Leetmaa, Urmas Sellis
Fotod: Triin Leetmaa, Urmas Sellis, Moira

Klõpsa pildil, avaneb otsepilt Youtube´is. Karin (tagumine) ja Indrek (eespool). Kaader videost (Moira LK foorumist).

Otsepilt / Youtube | uudised | foorum

Täna Karl II jälle üksi

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kuidas noor veel mittepesitsemise eas emaslind kaamera ette jäi?

Karl II on pesal üksikuna veetnud peaaegu kuu. Pesitsevatel must-toonekurgedel on munad pesas ehk pesaelu käib täiega.

Esimesel mail ilmus pealelõunasel ajal pesale emaslind – elevust tekitav uudis, aga lind paistab kõhna ja ka määrdununa.  

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Rasvatihane      Parus major

Kindlasti on nii mõnigi tihase pesakastikaamera jälgija märganud, et õhtul magama tulles paneb rasvatihane noka tiiva alla ja ajab end hetkega puhevile. Miks ta seda teeb? Kuidas selline puhevile ajamine toimub? Kuidas suled selliselt puhevile lähevad ja niimoodi püsivad? On linnul selleks mingid lihased?

Fotod Arne Ader

Kollane kuldtäht ( www.loodusemees.ee )

Kollane kuldtäht       Gagea lutea

Kollase kuldtähe looduslikeks kasvukohtadeks sobivad leht- ja salumetsad ning veekogude kaldaalad. Kuid see liilialine armastab inimese lähedust – teda leiab nii parkidest, kui õuemurust.

Kuldtähed mõjuvad, kui kevade kehastus – õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega, ühe peenikese varre otsas, sarikjas õisikus võib leida kuni kaheksa kuldselt säravat õit.

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 3. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta kolmandas voorus kokku 183, kellest algajate küsimustele vastasid 160 ja edasijõudnute omadele 23. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 102 ja edasijõudnutest vaid 1 osaleja – Camilo Carneiro, kes ühtlasi ka kolme vooru järel edasijõudnute arvestuses võistlust juhib 14 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 15 punktiga esikohta 20 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed

Foto Arne Ader

Kanepilind ( www.loodusemees.ee )

Praegu on kätte jõudnud see üürike aeg, kus kõik Euroopas talvitanud rändlinnud on pärale jõudnud igasse metsatukka, aga suurem osa Aafrika linde on alles saabumata. Nädal veel ja siis muutub hommikune linnukoor nii valjuks, et liikide eristamine hakkab tõesti raskusi valmistama. Siin on aga seitse lindu, keda võib praegu paljudes aedades kohata ja laulmas kuulda. 

Laulurästas. Laulurästa laul on pausidega, korrates fraase, nagu „kiri-küüt“ või „Tiit teol“ mitu korda järjest. Laulukõla sarnaneb musträstale, kuid musträsta pausideta flöödilaulu ei saa sõnadesse panna. Praegu on laulurästas õhtul pimedas üks viimaseid lauljaid.