juuni 2020

Ilmus EOÜ teadusajakiri

Ajakirjast Hirundo saab lugeda ülevaadet sügisrändest Põõsaspeal ning haraka pesamaterjalist

Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo selle aasta esimesest numbrist saab lugeda sügisrändest Põõsaspeal 2019. aastal ning uurimust haraka pesamaterjalist.

Margus Ellermaa ja Andreas Lindeni artiklis antakse ülevaade sügisrändeaegsest lindude loendusest Põõsaspea neemel aastal 2019. Artiklis käsitletakse põhjalikumalt nende liikide rännet, kes moodustavad Loode-Euroopa populatsioonidest olulise osa või kellel kogunes piisavalt informatsiooni noorte osakaalu kohta.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vanemate hool ning nooruses kogetu võivad mõjutada tulevast elu, näiteks oskust lahendada konflikte, edastada teavet või võimalusi pääseda ligi ressursile; seda nii inimestel kui ka loomadel. Loomade käitumist uuritakse sageli inimese kasvatatud isenditel, kuid kui selliste isendite areng ja käitumine erineb looduses kasvanud liigikaaslaste omast, ei ole nende uuringute järeldused üldistatavad ning kehtivadki halvemal juhul ainult tehistingimustes. Siiski on teadmised inimese kasvatatud isendi võimalikust erinevusest olulised nii lemmik- kui ka koduloomade kasvatamisel, aga ka ohustatud liikide kaitsel tehistingimustes.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Täna tõi vihm loodusele leevendust. Emaslind Karin toidab kotkapoega

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Lubasime tutvustada konnakotkaste pesametsi ja need on suur- ja väike-konnakotkastel tõepoolest erinevad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Must vägihein

Nädal kujunes päikesepaisteliseks, kuumaks ja kuivaks.

Esmaspäeval (nädala kõige jahedamal päeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 23,5 °C, neljal päeval aga küündis maksimumnäit üle 28 kraadi. Nädala kuumarekordiks jäi Jõgeval 29,7 °C, mis läks kirja neljapäeval.

Ööd olid suhteliselt jahedad, mis võimaldas kortereid päevakuumusest maha jahutada. Minimaalne õhutemperatuur langes öösiti esmaspäevast laupäevani 9...12 kraadini, pühapäeval aga jäi madalaim näit 17-kraadiseks.

Linnuvaatleja kutsub osalema, www.linnuvaatleja.ee

Must-kärbsenäpi peaaegu lennuvõimelised pojad pesakastis. Vana-Kuuste, Tartumaa 28.06.2017. / foto: Margus Ots

Veebikaamera pilt Silke, LK foorumist

Eilne vihm pesi kaamerapildi veidi „klaarimaks“

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Vanalindude Iirise ja Ivo pesal arenevad kotkapojad silmnähtavalt, kuigi kaamerapilt on kotkapoja „täpsuslasuga“ väljaheitest hägune. Oleme kalakotkaste pesaelu lähemalt vaadelnud Võrumaa pesakaamera uudistes – pole ju mõtet sarnast sisu topelt korrata.

Vanem kotkapoeg saab  kuu vanuseks täna, noorem 2. juulil.

Fotod Arne Ader

Kühmnokk-luikede sulgimiskogum ( www.loodusemees.ee )

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

Luigeseltsinguid kohtame merelahtedes juba mitme nädala jagu. Kühmnokk-luikedel kestab sulgimine pikalt, luigesulgi leiame nii rannalt, kui märkame veepinnal ujumas ja sarnaseid sulgimise tunnuseid näeme veel augustikuus.

Madalas kaldavees toituvates luigeseltsingutes suvitavad peamiselt mittepesitsevad noorlinnud, aga ka vanalinnud, kellel võis pesitsemine erinevatel põhjustel ebaõnnestuda.

Veebikaamera pildid Sova ja Mogga, LK foorumist

Varahommik, kell veerand viis

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Aeg lendab, tänaseks on kõik kotkapojad saanud kuu vanuseks.

Põud ja kuumus kimbutavad kõiki. Jõgede, järvede veetase on viimase kümnepäevakuga oluliselt langenud ja veetemperatuur järvedes tõusnud Kagu-Eestis pea 25 kraadini. Näis, kas järgmisel nädalal annab põud järgi ja taevaluukidest tuleb ka kosutavat vihma?

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Tarakvere allikas

Elu teeb vahel kummalisi keerdkäike. Alles see oli, kui mu hea sõber Sirje Penjam endale Tarakvere allikal uue maakodu välja laulis, nii et lühikese aja jooksul leidis ta endale lähikonnast tühjalt seisnud talu ja ka raha selle ära ostmiseks. Aga mulle meeldib see, kuidas lähikonna allikad on talle avanud nüüd ka oma südame.

Nädal enne jaani käisime koos vaatamas neid allikaid, mis ta lähikonna metsadest leidnud on. Ja kui alustasime matka taas rõõmsalt suliseva Tarakvere allika juurest, siis hea karge vee eest allikasse münti heites kadus tema soovimünt kohe liiva alla, mis on viiteks sellele, et tema soov täide läheb. Ehk oli selleks soov, et ümbruskonna allikad taas korda saaks.

EOÜ annab teada

Värskes teabelehes Tiirutaja on juttu lindude nakkustest ja uurimisest

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja juunikuu numbrist saab lugeda nii Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Raivo Männi artiklit lindude nakkustest kui ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Mari Remmi lugu, kuidas ta uuris roolindude rännet.

Värske numbri kaaneloos kirjutab Raivo Mänd lindude nakkushaigustest, parasiitidest ja hügieenist. Õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkursil tunnustuse pälvinud Mari Remm kirjutab, kuidas ta uuris Eesti levinumate roolinnuliikide rändekiirust ja -suunda.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Keskkonnaamet palub põllumeestel olla heinatöödel tähelepanelik ning arvestada rohumaadel elavate loomadega.

Alanud on igasuvine heinategu. Samal ajal on paljudel rohumaadega seotud loomadel poegade kasvamise aeg. „Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast serva või keskelt lahku. Selline tegutsemisviis annab lindudele-loomadele võimaluse masinate eest taanduda ning säästab põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Foto Arne Ader

Paarituvad põualiblikad sõnajalal ( www.loodusemees.ee )

Põualiblikas       Aporia crataegi

Jõgedes, ojades, kaevudes ja allikates vett veel jagub, aga taimedele, aia- ja põlluviljadele on põuaaeg kätte jõudnud.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Loodi lehisepuistu

Rekord nr. 156      Lühimad matkarajad

Loodi lehisepuistu matkarada Viljandimaal, kokku 181 meetrit ehk edasi-tagasi kokku 362 meetrit. On RMK halduses. Viljandimaal Loodi Püstmäel kasvab Eesti vanim ja suurim euroopa lehisepuistu. Lehisesalu rajati siia 1820. aastal poole hektari suurusele maalapile. Lehised külvas seemnetest Loodi mõisnik Heinrich August Von Bock ja tänaseks on see kahesaja aastane mets meie kõrgeim puistu. Kõrgeima lehise kõrgus ulatub 43,5 meetrini ja ümbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt 92 sentimeetrit. Euroopa lehise eluiga ulatub 500 aastani.

Ringikujulistest radadest on lühim Laste loodusrada Võrumaal, Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures, kokku 369 meetrit.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Mets-kurereha

Mets-kurereha valgeõieline vorm

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks.

Keskmine õhutemperatuur kõikus 16,8...24,1 kraadi piires, ületades normi (1981-2010. a keskmine) kõige soojemal päeval (neljapäeval) kümne kraadi ja kõige jahedamal päeval (pühapäeval) kahe kraadi võrra.

Päevased õhutemperatuurid ületasid kõigil nädalapäevadel 21 kraadi, kolmel päeval 27 kraadi. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval neljapäeval 29,9 °C.