juuni 2020

Illustreeriv materjal Fleur, LK foorumist

Vanalind saabub poegi toitma

Kalakajakas      Larus canus

Linnarahvas näeb sageli tegutsemas sarnase sulestikuga suuri hõbekajakaid. Kalakajakad on eelnimetatutest poole väiksemad: halli mantli, valge sulestiku ja mustade tiivaotstega, kus paar väikest valget laiku. Täiskasvanud vanalindude kaal küündib poole kiloni.

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Juba tumeda sulestikuga kaljukotkapoeg Kelly oskab ennast pesal juba ise varju hoida

Kui täna, homme Ilmateenistuse andmete veel õhutemperatuurid veel +30-t ei ületa on ülehomsest oodata edasist temperatuuri tõusu.

Selliste ilmadega hoiavad nii loomad, linnud, kui inimesed keskpäeval pigem varjus  ja liiguvad pigem varaastel hommikuti või õhtuhämaras.

Mis meid ohustada võib?

Kuumarabandus võib tekkida selliste ilmadega keha liigsest kuumenemisest ja vedeliku puudusest, kui keha üle kuumeneb võivad tekkida iseloomulikud sümptomid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Aastaringne toiduküllus, sobilikud pesapaigad ja väiksem kisklus on põhjused, mis soosivad linnas elavate lindude hõlpsamat kohanemist ning aeglast elutempot (loe siit). Linnalinnud söövad sageli inimeste poolt jäetavat nii toidumajast, tänavalt ja prügikastist kui ka friikartuleid välikohviku külastaja taldrikult. Sellises nn tänavatoidus on ohtralt energiat, kuid sellest saadav vitamiinide ja mikrotoitainete hulk ei kata linnu vajadust. Kuna linnaloomal on reeglina looduses elavast liigikaaslasest vähem järglasi, on levinud arvamus, et põhjuseks on just linnatoidu kehv kvaliteet, mis võib kahjustada tervist (suurendada nakatumisriski) või muuta käitumist.

Veebikaamera pilt Galiutha; LK foorumist   

Isalind Karl II

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Pesaelu tänavu lihtsalt ebaõnnestus. Hiljaks jäänud haudumise lõpetas isaslind  11.juunil.

Muretsema pani muidugi noore emaslinnu kadumine, aga 17. skp-l ta siiski pesa korraks külastas, mis välistas emaslinnu hukkumise ja lootuse tuleva aastasele pesitsemisele.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Fotod Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Just praegu, juuni teisel poolel on kätte jõudnud aeg, mil peaaegu kõik linnud Eestis pesitsevad. Enamusel on pesas pojad, esimene või teine munakurn. Järeltulijate eest hoolitsemise ajal hakkab linnulaul kiiresti raugema, sest selleks pole enam aega ega ka suurt vajadust. Eelolevad kuumad ilmad vähendavad laululusti veelgi, kuid varajastel hommikutundidel ja öösiti võib kohati veel linnukoori nautida. Kuna jaaniajal kipume hiliste õhtutundideni väljas olema, siis võimegi kuulda mitmesuguseid toredaid ööhääli. Kes neid teevad?

Ööbik. Kuigi ööbiku lauluaeg on lõppemas, võib tema laksutamist kuulda veel igal ööl. 

Foto Arne Ader

Sõnajalad õites ( www.loodusemees.ee )

Sõnajalgade õitseaeg pidavat algama jaanilaupäeva keskööl ja õitsemine kestvat tunni, mõningate muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Õied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“ – nõnda arvas vanarahvas.

Sõnajalaõite kohta ei oska miskit kosta, aga müüt on kõigiti ihaldatav ja lummav.

Tegelikult paljunevad sõnajalad eoste abil, mis tuule mõjul laiali kanduvad. Eoste puhul ei ole tegemist seemnetega, vaid hoopis sootute moodustistega.

Kui taimeeos satub looduses soodsasse kasvukohta, moodustub alles eelleht ehk alles seejärel toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus sõnajalg.

Lihtsamalt käib sõnajalgtaimede paljunemine vegetatiivselt risoomi abil.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kogu väike-konnakotkaste perepilt eilsel õhtul

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Fotod Arne Ader

Kahelehine käokeel ( www.loodusemees.ee )

Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel        Platanthera bifolia

Rohekas käokeel          Platanthera chlorantha

Pildistas Kristel Vilbaste

Metsmaasikas

Metsmaasikas      Fragaria vesca 

Hõrgu aroomiga metsmaasikatega saab tänavusel „leedoajal“ maiustada pea kõikjal Eestis, aga Lõuna-Eestis saab juba „kõrde ajada“.

Botaaniliselt kuulub metsmaasikas ebaviljade hulka. See kõige maitsvam, aromaatselt punane viljakeha on tegelikult maasikataime õie jäänus ja seemnekesed vilja peal on pähklikesed, mis peidavad endas metsmaasika seemet.

Keskkonnaagentuur ja MTÜ Käoraamat.

Üle-eestilise kaardistamisega kogutakse vajalikke andmeid Eestis kaitsealuste käpaliste ehk orhideede süstemaatika ja leviku kohta.

Miks just käoraamatud kõikidest käpalistest? 

Vastab Toomas Hirse, MTÜ Käoraamatu asutaja ja liige: „Käoraamatud on silmapaistvad ning põhjapoolses Eestis ka võrdlemisi tavalised käpalised, mida iga loodusesõber ära võiks tunda. Nüüd on aga leitud, et Eestis kasvab ka kolmas liik – harilikule käoraamatule sarnane tihedaõieline käoraamat- ning lisaks esineb hariliku käoraamatu isendite seas ka muud välist varieeruvust, mis tekitab palju küsimusi. Nüüd soovimegi selle liigi kohta rohkem teada saada – kus ta levib ning milliseid erinevaid variatsioone neist leida võib!“

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Selleks, et kooruda täiskasvanud kiilideks, väljuvad kiilide vastsed sooja ilmaga veest. Korraga võib veest väljuda tuhandeid vastseid.

Kuna pärast koorumist esimese tunni jooksul on kiil lennuvõimetu ja püsib liikumatult veetaimel, on ta kerge saak ka sellisele linnuliigile, kes tavaliselt kiile ei püüa. Kui õgijate ja mitmete pistrike menüüs on kiilid üsna tavalised, siis väikeste värvuliste nokka satuvad nad harva.

Veebikaamera pilt ja video Liz, LK foorumist

Tiivaharjutused juba sujuvad kahekuusel Kellyl

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Nagu näete on kaljukotkaste pesa suur ja ehitatakse pesapuu ülemisse osasse. Kaljukotkaste pesa paiknema avatud rabamaastikul, kas mõnel rabasaarel või raba äärealal, kus võib kõrgema pesapuu leida, aga suurtel kotkastel peab olema sinna lennult hea ligipääs.

Fotod Arne Ader

Kimalas-lottsuru sirelil ( www.loodusemees.ee )

Kimalas-lottsuru      Hemaris fuciformis

Sirelite õitsemise aegu märgatakse sagedasti ka kimalas-lottsurude tegutsemist.

Meie seitsmeteistkümnest suruliigist alustavad tegutsemist pea kõik õhtuse aja hakul, aga päevasel ajal tegutsevat suru võib peaaegu eksimatult pidada kimalas-lottsuruks. Samal ajal puhkavad teised liigid puutüvedel olles tänu heale varjevärvusele vähemärgatavad.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Pööripäev on käes, täna öösel on öö kõige lühem ja päev kõige pikem. Homme hommikul luuakse ka uus kuu, nii et üks väga väekas aeg on käes.

Eesti rahva jaoks on väe saamise koht sellistel aegadel saun ja päikese pööruspäeval saunas vihtlemine.