juuni 2020

EOÜ annab teada

Värskes teabelehes Tiirutaja on juttu lindude nakkustest ja uurimisest

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja juunikuu numbrist saab lugeda nii Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Raivo Männi artiklit lindude nakkustest kui ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Mari Remmi lugu, kuidas ta uuris roolindude rännet.

Värske numbri kaaneloos kirjutab Raivo Mänd lindude nakkushaigustest, parasiitidest ja hügieenist. Õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkursil tunnustuse pälvinud Mari Remm kirjutab, kuidas ta uuris Eesti levinumate roolinnuliikide rändekiirust ja -suunda.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Keskkonnaamet palub põllumeestel olla heinatöödel tähelepanelik ning arvestada rohumaadel elavate loomadega.

Alanud on igasuvine heinategu. Samal ajal on paljudel rohumaadega seotud loomadel poegade kasvamise aeg. „Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast serva või keskelt lahku. Selline tegutsemisviis annab lindudele-loomadele võimaluse masinate eest taanduda ning säästab põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Foto Arne Ader

Paarituvad põualiblikad sõnajalal ( www.loodusemees.ee )

Põualiblikas       Aporia crataegi

Jõgedes, ojades, kaevudes ja allikates vett veel jagub, aga taimedele, aia- ja põlluviljadele on põuaaeg kätte jõudnud.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Loodi lehisepuistu

Rekord nr. 156      Lühimad matkarajad

Loodi lehisepuistu matkarada Viljandimaal, kokku 181 meetrit ehk edasi-tagasi kokku 362 meetrit. On RMK halduses. Viljandimaal Loodi Püstmäel kasvab Eesti vanim ja suurim euroopa lehisepuistu. Lehisesalu rajati siia 1820. aastal poole hektari suurusele maalapile. Lehised külvas seemnetest Loodi mõisnik Heinrich August Von Bock ja tänaseks on see kahesaja aastane mets meie kõrgeim puistu. Kõrgeima lehise kõrgus ulatub 43,5 meetrini ja ümbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt 92 sentimeetrit. Euroopa lehise eluiga ulatub 500 aastani.

Ringikujulistest radadest on lühim Laste loodusrada Võrumaal, Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures, kokku 369 meetrit.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Mets-kurereha

Mets-kurereha valgeõieline vorm

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks.

Keskmine õhutemperatuur kõikus 16,8...24,1 kraadi piires, ületades normi (1981-2010. a keskmine) kõige soojemal päeval (neljapäeval) kümne kraadi ja kõige jahedamal päeval (pühapäeval) kahe kraadi võrra.

Päevased õhutemperatuurid ületasid kõigil nädalapäevadel 21 kraadi, kolmel päeval 27 kraadi. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval neljapäeval 29,9 °C.

Illustreeriv materjal Fleur, LK foorumist

Vanalind saabub poegi toitma

Kalakajakas      Larus canus

Linnarahvas näeb sageli tegutsemas sarnase sulestikuga suuri hõbekajakaid. Kalakajakad on eelnimetatutest poole väiksemad: halli mantli, valge sulestiku ja mustade tiivaotstega, kus paar väikest valget laiku. Täiskasvanud vanalindude kaal küündib poole kiloni.

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Juba tumeda sulestikuga kaljukotkapoeg Kelly oskab ennast pesal juba ise varju hoida

Kui täna, homme Ilmateenistuse andmete veel õhutemperatuurid veel +30-t ei ületa on ülehomsest oodata edasist temperatuuri tõusu.

Selliste ilmadega hoiavad nii loomad, linnud, kui inimesed keskpäeval pigem varjus  ja liiguvad pigem varaastel hommikuti või õhtuhämaras.

Mis meid ohustada võib?

Kuumarabandus võib tekkida selliste ilmadega keha liigsest kuumenemisest ja vedeliku puudusest, kui keha üle kuumeneb võivad tekkida iseloomulikud sümptomid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Aastaringne toiduküllus, sobilikud pesapaigad ja väiksem kisklus on põhjused, mis soosivad linnas elavate lindude hõlpsamat kohanemist ning aeglast elutempot (loe siit). Linnalinnud söövad sageli inimeste poolt jäetavat nii toidumajast, tänavalt ja prügikastist kui ka friikartuleid välikohviku külastaja taldrikult. Sellises nn tänavatoidus on ohtralt energiat, kuid sellest saadav vitamiinide ja mikrotoitainete hulk ei kata linnu vajadust. Kuna linnaloomal on reeglina looduses elavast liigikaaslasest vähem järglasi, on levinud arvamus, et põhjuseks on just linnatoidu kehv kvaliteet, mis võib kahjustada tervist (suurendada nakatumisriski) või muuta käitumist.

Veebikaamera pilt Galiutha; LK foorumist   

Isalind Karl II

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Pesaelu tänavu lihtsalt ebaõnnestus. Hiljaks jäänud haudumise lõpetas isaslind  11.juunil.

Muretsema pani muidugi noore emaslinnu kadumine, aga 17. skp-l ta siiski pesa korraks külastas, mis välistas emaslinnu hukkumise ja lootuse tuleva aastasele pesitsemisele.