juuni 2020

Veebikaamera pidid IceAge, LK foorumist

Nädala vanune väike-konnakotkaste võsu „üksinda kodus“

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Raheteradest mulgustatud rabarberi lehed

Nädal algas uduse hommikuga, millele järgnes vahelduva pilvisusega kuum päev koos rohke äikesevihma ja rahehooga.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval Jõgeval 26,9 kraadini. Õhtul esines korduvalt tugevaid äikesevihmahooge ja kella 19:20 algas lühiajaline rahesadu. Suuremate raheterade läbimõõt ulatus 15 millimeetrini. Raheterad olid läbipaistvad, sees valge südamikuga. Õnneks ei olnud rahesadu väga intensiivne, mistõttu taimedele väga suuri kahjustusi ei tekkinud. Samas vihmahoog kujunes väga tugevaks.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimene on õppinud kasutama erinevaid kemikaale, mistõttu satub keskkonda aineid, mis teatud koguses on ohuks nii inimesele kui ka loomadele. Need ained võivad jõuada toiduahela tipus olevate loomadeni, sealhulgas inimese ning röövlindudeni, kuhjuvad seal, säilivad lühemat või pikemat aega kudedes ning halvemal juhul kahjustavad tervist või põhjustavad surma.

Fotod Arne Ader

Punane pusurohi ( www.loodusemees.ee )

Punane pusurohi       Silene dioica

Valge pusurohi           Silene alba

Looduses tavaliselt pusurohud kokku ei saa, kuid kultuurmaastikel võime üllatusena leida kasvamas „roosa pusurohu“.

Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde

Foto Arne Ader

Aed-roolind ( www.loodusemees.ee )

Öölaulikute loenduse eesmärk on saada teavet rukkiräägu, põldvuti, täpikhuigu, ööbiku, öösorri, ritsiklindude ja roolindude elupaigakasutuse ja arvukuse muutuste kohta. Loendamisel saavad osaleda kõik vabatahtlikud linnuhuvilised, kes tunnevad nimetatud liigid ära hääle järgi.

Loendus koosneb kolmest perioodist ja viimane periood algas 13. juunil ning lõpeb 24. juunil.

Loendust tuleb teha käimasoleva perioodi jooksul ühe korra kella 24 ja 3 vahel öösel. Kui vaatlejal polnud võimalik eelneval kahel korral loendust teha, saab teha loenduse viimasel perioodil. Loendamiseks sobib igasugune maastik, ka näiteks mets. Raja pikkus võiks olla 10 km.

Loendusankeedile tuleb kirja panna vaatluskoht ja -aeg, raja pikkus, ilmaandmed, kuuldud liigid ja isendite arv.

Veebikaamera pilt Swenja, LK foorumist

Pesas näeme veel must-toonekure mune

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Urmas Sellis Kotkaklubist vahetas eile kella viie paiku pealelõunal must-toonekure pesas olevad munad pardimunade vastu.

Hästi tehtud sest katmata munad langevad nii ehk teisiti lähiajal tühjast pesast kellegi saagiks. Nüüd on võimalik munadega läbi viia vähemalt mõned uuringud.

Fotod Arne Ader

Puisniit kauni kuldkingaga. Laelatu ( www.loodusemees.ee )

Kaunis kuldking         Cypripedium calceolus

Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas kõige tuntum kodumaine orhidee.

Tänavune kevad on olnud taimekasvuks soodne ja viimaste päevadel on Rainar Kurbel teavitanud õitsemisalade rekorditest Läänemaal Lääneranna vallas.

Veebikaamera pilt Jenny ja Seira LK foorumist

Hea, et kotkapoegade suurusevahe ei ole väga suur

Kalakotkas       Pandion haliaetus     

Emaslind Iiris munes esimese muna 22. aprillil, teise 25. aprillil ja viimase 28. aprillil. Esimest kotkapoega nägime koorumas 29. mail, järgmist alles 2. juunil.

Kalakotkaste emaslinnud alustavad üldjuhul haudumist peale esimese muna munemist, aga haudeaja pikkust ja kulgu võivad mõjutada erinevad tegurid, muuhulgas ka ilm.