Mägrapoegade häälitsusi kuuleb harva. Videole on aga peale jäänud, kuidas pojad suhtlevad omavahel - omapäraste piiksatustega. Ja siis läheb lahti kiskumine ema kõhualuse pärast! Üks poeg viskab end lausa tagurpidi, et paremini nisani ulatuda.
Mai lõpus on mägraema tulnud öövaikuses kolme pojaga patseerima Tallinna Vaba Waldorfkooli 4. klassi kaamera ette. See on haruldane, et mägrapere jääb koolilaste rajakaamerate ette.
Veebikaamera pilt Jenny ja Seira LK foorumist
Hea, et kotkapoegade suurusevahe ei ole väga suur
Kalakotkas Pandion haliaetus
Emaslind Iiris munes esimese muna 22. aprillil, teise 25. aprillil ja viimase 28. aprillil. Esimest kotkapoega nägime koorumas 29. mail, järgmist alles 2. juunil.
Kalakotkaste emaslinnud alustavad üldjuhul haudumist peale esimese muna munemist, aga haudeaja pikkust ja kulgu võivad mõjutada erinevad tegurid, muuhulgas ka ilm.
Veebikaamera pildid IceAge, LK foorumist
Kümne päevane kotkahakatis
Suur-konnakotkas Clanga clanga
Äärmiselt haruldaste ja loomulikult kaitset vajavate suur-konnakotkaste pesas sirgub kotkapoeg.
2. juunil kotkapoja vanuseks saab täna kümme päeva.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Pesitsusperioodi alguses vajab emaslind muna moodustamiseks tavapärasest rohkem toitu. Väike värvuline vajab ühe muna jaoks tavapärasele päevasele energiale lisa 45–60%, kanalised ja rannikulinnud 80–130%, pardid aga lausa 200% lisa. Seega on vaja munemise eel ja ajal pidevalt toituda ning koguda rasva, et pesitsuse alguses heas vormis olla. Paraku reeglina ei ole sel ajal looduses nii palju toitu, kui oleks vaja kõigi munade munemiseks.
Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on suhteliselt suur veelind, kelle munemisaegne energiavajadus on võrreldav partide omaga. Kas ja kust kogutud energiat nad pesitsuseks valmistudes munemisel kasutavad, uuriti Ida-Poola kalatiikidel pesitsevatel lindudel.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader ja VikipeediA
Hirvelehm koos mullikaga metsateel ( www.loodusemees.ee )
Punahirv Cervus elaphus
Rekord nr. 148
Kõige suurema parema sarve pikkusega punahirve küttis aastal 1992 Andres Lillemäe ja pikkuseks oli 120,1 cm (andmed pärinevad EJS-lt).
Rekord nr. 149
Kõige pikema vasaku sarvega hirve küttis aastal 2009 Gennadi Lõhmus Saaremaalt ja sarve pikkuseks oli 121,0 cm.
Rekord nr. 150
Veebikaamera pilt Swenja, LK foorumist
Must-toonekurg Ciconia nigra
Tänavune must-toonekurgede pesaelu vedas juba alguses „viltu“, me ei tea mis on juhtunud möödunud aastal pesitsenud emaslind Katiga, aga teda lihtsalt ei saabunud ja sellel võib olla mitmeid põhjuseid ka see, et emaslind on hukkunud.
Video salvestas Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Karu ehk pruunkaru Ursus arctos
Eks see puudutas meie kõigi kuni kaheksasaja karu, kelle hulka on arvatud ka tänavutalviste karupoegade elukorraldust vast ilmekamaks näiteks oli emakaru ja poegade sattumine Tallinna ja arvatavalt seetõttu, et liikuda ära emasloomi otsiva isaskaru aladelt, kes karupoegade elu võib ohtu seada…
Öölaulikute loendamisest saavad osa võtta kõik linnuhuvilised, kes tunnevad hääle järgi ära rukkiräägu, põldvuti, täpikhuigu, ööbiku, öösorri, ritsiklinnud ja roolinnud.
Öölaulikute loendus koosneb kolmest perioodist, teine periood lõpeb homme, 12. juunil ja kolmas periood kestab 13.–24. juunini.
Loendusperioodil tuleb teha üks loenduskäik. Loendamiseks sobib igasugune maastik, ka näiteks mets. Raja pikkus võiks olla 10 km. Loendusankeedile tuleb kirja panna vaatluskoht ja -aeg, raja pikkus, ilmaandmed, kuuldud liigid ja isendite arv.
Ankeet tuleb pärast viimast loendusperioodi saata koordinaatorile Jaanus Eltsile aadressil: jaanus.elts@eoy.ee
TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed annavad teada
Pildistas Villu Soon
Teelehe-mosaiikliblikad, vaatlusmaratoni Raadi vaatlusalal Tartus
Möödunud nädalavahetusel 6.–7. juunil toimunud Loodusvaatluste maratoni käigus tehti Eestis 24 tunni jooksul esialgsetel andmetel üle 3800 loodusvaatluse. Lõplik vaatluste arv selgub juuni keskpaigas, sest paberkandjale märkijad saavad oma andmeid sisestada 14. juunini.
Pilt pärineb Rauno Kalda nahkhiireteemalisest koolitusmaterjalist, mis on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav siin.
ELF-i LIFE-projekti "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis" raames saavad sel kevadel nahkhiirte bioloogias ja kaitses ning liikide tundmises koolitust 25 Põhja-Eestis tegutsevat loodusgiidi ja retkejuhti ning teist sama palju Lõuna-Eestist.
Teada annab Tiiu Tali, www.estbirding.ee
Pildistas Art Villem Adojaan
Pildil olev tundra-sinirind rõngastati 10. mail Vaibla linnujaamas.
Klubi Estbirdingu eestvedamisel toimub sellel aastal linnuvaatlusvõistlus “Iga kuu uus list!”, kust võtab osa 63 linnuhuvilist. Võistluse üldarvestust juhib mai lõpu seisuga Uku Paal 759 punktiga, talle järgnevad Mariliis Paal 538 punktiga ja Kaarel Võhandu 702 punktiga.
Video salvestas Olle Koert
Haned hulguvad ringi
Hallhani ehk roohani Anser anser
Noorte veel mittepesitsevate hanede seltskond käib uudishimulikult ümbrust uurimas sest pesitsemist alustatakse alles kolmandal eluaastal.
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, Lk foorumist
Isalind Tõnn tõi kotkapoja toitmiseks konna, aga toidab emaslind Tiiu
Suur-konnakotkas Clanga clanga
Pesal näeme, kuidas vanalinnud toidavad täna nädalaseks saanud esimesena koorunud kotkapoega.
Eilsest näeme pesas ainult varem koorunut. Senini on Eestis üldse registreeritud kahe suur-konnakotkaste pesas lennuvõimestunud kotkapoega ainult kahel korral ja seda mitte veebikaamera ees.
Veebikaamera kuvatõmmised Sova ja Gavril, LK foorumist
Perepilt, vanemate poegade sünnipäeva hommikul ja noorim saab kahe nädalaseks homme
Kalakotkas Pandion haliaetus
Vanalinnud Iiris ja Ivo on poegade eest kenasti hoolt kandnud. Isaslind Ivo saab „kalaõnne“ kiita, et pere toidulaud kaetud oleks. Kindlasti arutleme lähemalt, kuidas ja kui edukas kalakotkaste saagi püüdmine võib olla erinevatel veekogudel.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Kaunis kuldking
Nädala esimene pool oli kuiv ja tuuline.
Kahel esimesel ööl (esmaspäeval ja teisipäeval) langes minimaalne õhutemperatuur kolme kraadini ja maapinna lähedal esines kohati nõrka öökülma. Ka päeval oli sooja mõõdukalt (16...18 kraadi).
Edaspidi muutusid ilmad pilvisemaks ja ööd soojenesid. Neljapäevast algasid sajud ja kuni nädala lõpuni sadas kõigil päevadel. Nädala sajusummaks kogunes 23 mm. Vihmad olid väga oodatud.
Kahe eelneva nädala jooksul (alates 22. maist) oli siin kandis tulnud vihma ainult 0,3 mm. Tuule ja päikesega oli muld künnikihis tuhkjalt kuivaks muutunud. Nädala teise poole sajud suutsid nii aiad kui ka põllud korralikult ära kasta.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Põllulindude arvukus on jätkuvalt vähenemas. Langenud on nii paigalindude kui ka lühirändurite arvukus, kuid enim on vähenenud kaugrändurite arv. Näiteks Aafrikas talvitava kadakatäksi (Saxicola rubetra) arvukus Euroopas on viimase 40 aastaga kahanenud koguni 88%, vähenedes jätkuvalt ka Eestis.
Kadakatäksi arvukus on langemas nii Eestis kui Euroopas. / Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
