august 2020

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Eesti on must-toonekure (Ciconia nigra) levila põhjapiiriks. Paraku on nende arvukus Eestis, aga ka Lätis ja Leedus, langemas: kui 1990. aastatel hõivasid must-toonekured Eestis 100–120 pesitsusterritooriumit, siis tänaseks on neid alasid poole vähem. Lääne-Euroopas, kust liik taandus möödunud sajandi esimesel poolel, on populatsioon tänaseks taastumas, kuid liigi põhilevilas Ida-Euroopas on arvukus jällegi langemas.

Kuigi must-toonekurg on pelglik liik, kelle pesitsust ei ole võimalik seetõttu ka vahetult jälgida, selgitasid Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Kotkaklubiga Eesti must-toonekurgede vähenemise põhjusi veebi- ja rajakaamerate abil.

Fantaasiana tunduv, kuid siiski reaalne juhtum elust: drooniga toidetud kaeluskotka poeg läks täna oma esimesele lennule

Вести – Ynet

Avaldatud: 28.07.2017, 17:12

Link venekeelsele originaalile: https://www.vesty.co.il/main/article/SJUNPjaew

Israeli lõunaosas asuvas Negevi piirkonnas kaotas kaeluskotaka poeg õnnetus vahejuhtumis oma ema. Kõrgel mäe orvas asuvas pesas oleks kotkapoeg nälga jäänud, sest kuigi isaslind jätkas poja toitmist, ei oleks sellest piisanud poja lennuvõimeni kasvatamiseks. Kohalikud ornitoloogid võtsid ohjad enda kätte ja leidis originaalse lahenduse ning 28. juulil, 136 päeva peale koorumist tõusis kotkapoeg oma kõrgest pesast esmakordselt lendu.         

Foto Arne Ader

Kurista palo ristimänd ( www.loodusemees.ee )

Meie ristimetsade raied Kagu-Eestis soovitakse peatada, sest ristimetsadel on rahvuskultuuris pikk ajalugu.

"2016. aasta Eesti kaardirakendusele oli kantud ja üle vaadatud enam-vähem 22 ristimetsa sellist metsatukka, kuhu kohalik rahvas on viimased tinglikult 100 aastat neid riste lõiganud. Sellest on praeguseks säilinud põhimõtteliselt kaheksa," rääkis looduslike pühapaikade ekspertnõukogu esimees, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu ERR-ile.

Osaliselt on hävinud kaheksa ja täielikult on hävinud kuus ristimetsa ja seda sisuliselt nelja aasta jooksul.

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Perseiidide meteoorivool ehk tähesaju kõrgaeg  jääb igal aastal 11. ja 14. augusti vahele.

Oleme tähesajust varematel aastatel põhjalikumalt kirjutanud ja täna saame soovitada, kuidas vaadelda, kui ilm vähegi lubab. Valgusreostusega aladel ei pruugi Sa perseiidide meteoorivoolu märgata.

Otsi pimeduse saabudes ülesse põhjanael ja uuri taevalaotust tähelepanelikumalt. Esimese perseiidi märkamine võib tunduda vaid põgusa sähvatusena, kuid silmad harjuvad päris ruttu atmosfääri jõudnud perseiidide süttimisi märkama.

Kuidas vaadelda? Säti ennast vaatama veidi ida suunaliselt ehk umbes 35 kraadi põhjasuunast ida poole ja suuna pilk horisondilt umbes 30-40 kraadi kõrgemale.

Pildistas Vello Keppart

Õitsev harilik seenlill

Harilik seenlill       Monotropa hypopitys

Marju- ja seenelisi käib metsades juba rohkesti. Mustikad ja sinikad on korjekõlbulikud, pohladel päiksepoolne külg punetab, puravike „esimene laine“ jäi kohati juulisse, kukeseeni on ehk seeneaeg tulekul.

Seenlilli võime märgata nii kuivades kuusikutes, kui männikutes, kuid ka liivamaadel, kus puid ei pruugi kasvada.

Veebikaamera kuvatõmmis ja video Liz, Lk foorumist

Noor suur-konnakotkas Teet

Suur-konnakotkas      Clanga clanga

Kotkavõsu Teet on juba nädala jagu vanem, kui kahe kuune, aga lendamiseks veel laisavõitu. Pesal lennuharjutusi tehakse, kuuse oksal käiakse istumas, aga esimene väljalend pesast ikka sooritamata.

Veebikaamera kuvatõmmised Kitarr, LK foorumist

Isaslind Ivo nn hommikusöögiga

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Kalakotkaste pesa ümber käib üks lõputu kotkapoegade saalimine. Nii varem koorunud ja lennuvõimestunud kotkapoeg, rõngamärgisega UX, kui noorem UW lustivad oma lennuoskust.

Sageli lennatakse vanalindude poolt toodud saagiga toituma ümbruskonna puudele. Muidugi juhtub seda, et kala ei pruugi hästi küüniste vahel püsida ja maha pudenedes sinna ka jääb.

Illlustreeriv materjal Liz, LK foorumist

Aga mina olen kahekuune

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Vanalinnud Karin ja Indrek on kenasti hoolitsenud 9.juunil koorunud kotkapoeg Raju eest. Sünnipäevaline avastab ja arendab oma oskuseid-tuult tiibadesse.

Koostas Tiiu Tali

Pildistas Jaana Vain

Klubi Estbirding korraldab sellel aastal linnuvaatlusvõistlust “Iga kuu uus list!”, mille eesmärgiks on igal kuul näha või kuulda võimalikult palju erinevaid linnuliike. Osalemise eelduseks on oma linnuvaatluste talletamine mõnda üldkasutatavasse loodusvaatluste andmebaasi (nt PlutoF). 

Juulis nägid osalejad kokku 227 erinevat linnuliiki.

Kõige enam liike said möödunud kuul kirja Uku Paal (197  liiki), Mariliis Paal (193  liiki) ja Rein Kalmus (177 liiki).

Juulikuu ässad said endale kirja Toomas Traagel (rabahani), Peter Lind (puna-harksaba), Anni Miller (stepi-loorkull ja kaljukotkas), Tarvo Valker (kiripugu-rüdi),  Rein Kalmus (karvasjalg-kakk), Riho Männik (tuttlõoke), Leho Aaslaid (nõmmekiur) ja Renno Nellis (männi-käbilind).