august 2020

Foto Arne Ader

Valviku mättad Ruhnu metsas

Harilik valvik      Leucobryum glaucum

Tänavuse aasta samblaks valitud harilik valvik kuulub Eesti punase raamatu ohualtite liikide nimistusse, olles meil ainsana kasvav valvikuliik.

Kuna sammal eelistab veidi niiskemat kliimat võime kasvukohti leida sagedamini Lääne-Eesti ja saarte soostuvates okas- või segametsades, aga ka lodulepikutes.

Fotod Arne Ader

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Milline võis olla meie tänavusuvine kuldnokkade arvukus?

Arvutame  peast ja lihtsustatult. Kui meil pesitses kakssada tuhat kuldnokapaari ja igal paaril lennuvõimestus neli kuldnokapoega. Meie hallikaspruuni sulestikuga noorlinnud iseseisvusid juba enne jaanipäeva, edasi hulguti ringi salkades, mis tasapisi parvedeks kasvasid, et pisitasa lõuna poole rändama hakata ja meil tänavu koorunud võivad olla jõudnud juba Poola.

Video salvestas Tatyana, LK foorumist

Kellyt nägime viimati 22.juulil

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos  

Kaljukotkaste pesa asub üldjuhul sisemaal, kas mõnel soosaarel või rabaservas ja tegu on inimpelglike lindudega ehk tänavu võis pesitseda meil arvatavalt kuuskümmend maakotka paari.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Herilaseviu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 174       Vanim herilaseviu Tallinna loomaaias

Herilaseviu       Pernis apivorus

Herilaseviu elas loomaaias18 aasta vanuseks.

Keskkonnaamet teavitab

Alanud vähipüügihooajal väldi jõevähile ohtlike haiguste ja võõrliikide levitamist

Augusti lõpuni võib kalastuskaardi alusel jõevähki püüda. Asurkonna hea seisundi säilitamiseks tuleb pärast vähipüüki desinfitseerida mõrrad või natad ning püütud isendeid mitte ümber asustada.

„Viimase 150 aasta jooksul on jõevähi seisund mitmel pool Euroopas drastiliselt halvenenud. Selle põhjusteks peetakse nii vähikatku kui ka jõevähki tema elupaigast välja tõrjuvate võõrliikide levitamist,“ tõdes Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge ja Sova, LK foorumist

Raju ei taha enam pesas püsida

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

Foto Arne Ader

Vaarikas ( www.loodusemees.ee )

Harilik vaarikas      Rubus idaeus

Ei ütleks, et vaarikalemineja saak väga rikkalik oleks, aga saagikus oleneb nii kohalikust ilmastikust kui kasvukohtadest, sest vanade vaarikakohtade saagikus teatavasti langeb, aga selle üle me arutlesime juba varasuvel. Rikkalikumad saagiaastad korduvad üldjuhul kolme, nelja aastaste vahedega.

Miks me augustikuus ussitanud vaarikaid harva leiame?

Videod salvestas Liz, LK foorumist

Seni oli Raju vaid pesal tiibu harjutanud

Väike-konnakotkas      Clanga pomarina

Noor kotkas Raju saab kahe kuuseks alles pühapäeval, 9. augustil ja selles vanuses ka noorlinnud  oma esimesed väljalennud pesalt teevad.

Raju oli igati tubli ja allolevast videost näeme naasmist pesale. Esimene tutvumine pesaümbrusega kestis veidi rohkem, kui pool tundi ja ega Raju kaugel ei käinud.

Fotod Arne Ader

Laialehine hundinui ( www.loodusemees.ee )

Laialehine hundinui        Typha latifolium        

Ahtalehine hundinui       Typha angustifolia

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Foto Arne Ader

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Meie kõige tuntuma aja teatuma rähni arvukus ületab meil kõikide teiste räniliikide arvukuse. Pesitsejaid oli tänavu üle viiekümne tuhande paari.

Kui trehvad suvisel ajal suur-kirjurähni, siis märka linnu pealage: noorlindudel pealagi on punase sulestikuga (vaata Arne fotot loo lõpus), täiskasvanud isaslinnu kuklal näeme väikest punast laiku ja emaslinnu pealagi ning kukal on musta sulestikuga.