Taas on üks tänuväärt võimalus näha meie oma kodumaa hunte. Seekord on rahvuslooma rajakaamerate kaadrisse püüdnud loodusfotograaf ning giid Eleri Lopp-Valdma. Tegemist on septembris kogutud klippidega, mida Eleri ise kirjeldab järgmiselt:
Ühendused tuvastasid riigimetsas süsteemseid puudusi FSC nõuete täitmisel.
Keskkonnaühendused avalikustavad täna RMK korralise FSC auditi tarvis esitatud tähelepanekud ja kommentaarid, mis viitavad jätkuvatele süsteemsetele puudustele FSC nõuete täitmisel. Muuhulgas on riigimetsas raiesse määratud kõrge kaitseväärtusega metsi, hävitatud ohustatud liikide elupaiku, puudulik on kuivendussüsteemide rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine, samuti esineb probleeme suhtluses huvigruppidega.
Ilmselt pole olemas last, kes väikeste või veidi suuremate tiivuliste tegelaste vastu huvi ei tunneks. Paraku ei oska tänapäeval paljud vanemad lastele ütelda, mis linnuga on tegu, ega ka rääkida nende elukommetest: kus nad elavad või mida söövad.
Raamatu autorid Marko Mägi ja Grete Alt on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kogenud linnu-uurijad. LK lugejatele on Marko Mägi juba aastaid tuttav sest tutvustab Linnuvaatlejas teadusuudiseid.
Möödunud nädalavahetusel algas ajujahihooaeg uluksõralistele: põdrale, punahirvele, metskitsele ja metsseale. Mida nädal edasi, seda sagedamini võime kohata maanteed ületavaid ulukeid.
Nädalavahetustel peetavate jahikoertega ühisjahtide tõttu võivad metsloomad olla tavapärasest liikuvamad ja seetõttu kutsub Eesti Jahimeeste Selts inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes.
Eesti Jahimeeste Seltsi jahihooaja aegsed soovitused:
Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomad on loomupäraselt aktiivsemad. Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku selle toimumise kohta.
Laupäeval, 10. oktoobril tähistatakse üleilmset rändlindude päeva. Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul vaatlema rändlinde.
Märgi üles vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Vaatlusandmed saada aadressile feno@eoy.ee, sisesta rakenduse Legulus kaudu või andmehalduse keskkonda PlutoF.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh
https://kodukohtjogeva.weebly.com/
Rekord nr. 201 Kõige külmem aasta
Madalaim aasta keskmine õhutemperatuur, 1,6 ˚C mõõdeti 1942. aastal Jõgeval.
Kuu keskmine õhutemperatuur oli enamikel kuudel normist (ehk pikaajalisest keskmisest) madalam, vaid üksikud kuud vastasid enam-vähem normile.
Luitsnokk-part ehk luitsnokk Anas clypeata
Meil võis tänavu pesitseda umbes tuhatkond luitsnokapaari, aga läbirändajaid kohtame sügisel arvukalt. Esimest rändelainet võis märgata juba augusti lõpus, aga teine märgatav läbirändajate laine peaks olema koheselt saabumas.
Massiline läbiränne meie rannikualadel kestab kogu oktoobrikuu vältel. Aule kohatakse mandril harva, kuid sügisrände aegu võib seltsinguid Peipsi järvel ikkagi kohata.
Aulid on kõige väiksemad sukelpardid ja mõlema sugupoole kaal algab poolest kilost, aga isegi suuremate isendite kaal ei küüni kiloni.
Eesti Looduseuurijate Selts annab teada
Vääriselupaikade inventuuri käigus on riigimetsast leitud kümneid väga haruldasi liike
Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) vääriselupaikade inventuuri senised tulemused kinnitavad, et Eesti loodus- ja põlismetsad on olulisteks elupaikadeks haruldastele liikidele. Eksperdid on riigimetsade vääriselupaikadest leidnud väga haruldasi linde, seeni, putukaid, samblikke, samblaid ja teisi taimi.
Vääriselupaigad on väga mitmekesise elustiku ning kõrge looduskaitselise väärtusega alad, mida on praeguseks leitud vaid 1,3% metsamaast. LUSi eestvedamisel on viimasel kahel aastal riigimetsas kaardistatud ligi 5000 ha vääriselupaiku.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
