november 2020

Keskkonnaamet annab teada

Hispaania teetigu ehk lusitaania teetigu      Arion vulgaris ehk Arion lusitanicus

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)

Eesti loodusmeeste „raudvara“, Juhan Lepasaar elab Alutaguse vallas Oonurme külas Lepasaare talus ja saab 13. mail 2021. aastal 100 aastaseks. Järgnevatel nädalavahetustel ilmuvad korrastatud videosalvestused, kus Jaan Riis usutleb Oonurmel 2015. aastal Juhan Lepasaart, millest ilmub järgnevatel nädalavahetustel neljaosaline intervjuude sari.

Loeng salvestati ELF-is

LK iganädalaste lugude kaudu tuttava bioloogi ja metsateadlase Vello Kepparti hovitav ja kõigile mõistetav arutlus metsa erinevatest hüvedest ja kõrvalkasutustest.

Esimese videoloengu leiad: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Fotod Arne Ader

Paduvihm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 216       Kõige sajusem aasta

Registreeriti 1990. aastal Raplamaal,Nääril. Tolle aasta maksimaalne sademete summa oli 1157 mm Sademetega (0,1 mm ja enam) oli küll vaid 157. päeval, kuid ööpäevased sajusummad olid suured. Kõige kuivem kuu aprill, kui sajusumma oli vaid 18 mm. Kõige sajusem oli juuli, kui kuu jooksul sadas 231 mm ja ei sadanud vaid 11. päeval.

Põud. Metsmaasikad ja haavaleht

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Metskits hallis talvekasukas

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Pimedat aega on ööpäevas juba pikalt. Pea kõik metskitsed on juba talvekasukates ja valge sabapeegliga, mis kabraseltsingus liigikaaslastele pimedas hästi märgatav Ohu või erutuse korral ajab metskits oma sabapeegli karvad puhevile ja see on teistele seltsingu liikmete jaoks ohust teavitamine.

Pildistas Kristel Vilbaste

Umbes kolmsada kajakat Tartu haljasalal ja sadakond veel kõrval asuval Raadi järvel

Hõbekajakas       Larus argentatus

Kalakajakas         Larus canus

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Hallrästas õunapuul ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud linnutundjaid kui ka uusi huvilisi osalema 16. novembril algaval iga-aastasel maismaa talilindude loendamisel.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal.

Esimene loendusperiood on 16.–29. novembrini.

Teine periood 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.

Foto Arne Ader

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Väikekoskel       Mergellus albellus

Väikekosklaid kohtame vaid rände aegu ja jäävabas vees talvitumas sest meil nad ei pesitse.

Sooja sügise aegne ränne kestab ja nii võime väikekosklate seltsinguid kohata nii merelahtedel, suurematel sisevetel ning vahel isegi jõgedel.

 Linnusõnnikul ehk guaanol on oluline roll inkade impeeriumi ajaloos. Peaaegu 4000 kilomeetri ulatuses Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikul ja sisemaal Andides ning Amazonases laiunud impeerium ei olnud põllunduseks soodne, mistõttu niisutati ja väetati põlde erinevatel viisidel. Rannikult kogutud merelindude guaano oli oluline põldude väetis, aga samuti oluline ekspordiartikkel, mida veeti koguni rannikust 600 kilomeetri kaugusele sisemaale Machu Picchusse.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Osad vahtrad olid nädala alguses veel kollased

Väga soojad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 5…9 kraadi piires, mis ületas vaatlusaastate keskmisi näitajaid 2…6 kraadi võrra.

Kõige külmem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,6 kraadini ja kõige soojemaks kujunes teisipäev, kui termomeetri kõrgeim näit küündis 13,1 kraadini.

Pihlenela mõned pungad hakkasid puhkema

Foto Arne Ader

Rohukosklad rändel ( www.loodusemees.ee )

Rohukoskel         Mergus serrator

Eile oli tugevnenud tuulega looderanniku varjulisemates lahtedes rohukoskla seltsingute tegutsemine märgatav ja iga sügisrände aeg on omanäoline olenedes ilmadest, tuultest, sademetest jpm.

Kolme ülikooli teadlased peavad Eestis toimuva ühiskondliku debati valguses vajalikuks toonitada, et metsapoliitikat peab kujundama teaduspõhiselt. Sealjuures tuleb muu hulgas arvesse võtta metsasektori potentsiaali kliimaneutraalsuse saavutamisel, metsa ökoloogilisi väärtusi kui ka sotsiaalmajanduslikku mõju kogu Eestile, eriti maapiirkondade arengule.

EOÜ kutsub teada andma

Pildistas Ivan Plotnikov

Nurmkanade salk

Ornitoloogiaühing ootab teateid toituvatest nurmkanade salkadest.

Info palun saata Riho Marjale aadressil:

riho.marja@gmail.com

ja sisestada ka rakenduse Legulus kaudu või andmehalduse keskkonnas PlutoF, kust see jõuab portaali eElurikkus.