Pühajärve kaamera
Ülekande lahendus: Digikontor
Päris õige aeg ülekande alustamiseks Pühajärvelt. Lumesadu ja arvatavalt ka järve jäätumine, aga saame näha milliseks aasta lõpp kujuneb.
Ettevõtmises osalevad:
Veebikaamera – Omar Neiland
Ülekande lahendus: Digikontor
Päris õige aeg ülekande alustamiseks Pühajärvelt. Lumesadu ja arvatavalt ka järve jäätumine, aga saame näha milliseks aasta lõpp kujuneb.
Ettevõtmises osalevad:
Veebikaamera – Omar Neiland
TÜ loodusmuuseum kutsub osalema
Foto Vello Keppart
Taliseen puidu-sametkõrges
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub huvilisi oma teadmisi seentest proovile panema viktoriinil, mis toimub veebis 30. novembrist kuni 11. detsembrini.
Seeneaeg on selleks aastaks mööda saamas, seega on paras hetk enda seeneteadmised proovile panna. Sügis oli seenerohke, metsas võis noppida nii puravikke, riisikaid, kui ka tindikuid – seenepalett ulatus kärbseseentest kännuseenteni. Seente rohkus on innustanud huvilisi oma teadmisi laiendama, kui selle jaoks on abiks seenemäärajad, siis üldiselt on siiski oluline osata märgata seente õigeid tunnuseid ja nende eluviisi. Hea on ju minna metsa, kui tunned seeni paremini ja tead nende söödavust ja mürgisust.
MTÜ Loodusajakiri annab teada
2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson
Eesti Looduse 2020. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub 2. detsembril algusega kell 16 Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Tasku keskus, Turu 2).
NB! Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi. Ürituse läbiviimisel järgime Terviseameti poolt kehtestatud turvalisuse nõudeid. Kaitsemaski saab vajadusel ka kohapealt.
Õhtu alustuseks räägib Veljo Runnel linnalooduse pildistamisest, kes linnas fotokaamera ette võivad sattuda ja kuidas neile läheneda.
Seejärel esitletakse fotovõistluse paremaid töid ning tehakse teatavaks võistluse võitjad ja eripreemiate saajad koos žürii kommentaaridega.
Video salvestas Ahto Täpsi
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Novembriilmad olid paiguti eriti soojad ületades päevasel ajal kümmet soojakraadi. Näeme talvekarvas metskitsi tegutsemas nii sügiseses metsas, kui mõnedel päevadel lumesajus.
Autor Laura Kiiroja esimene kohtumine Wotani (tagapool) ja Dharmaga (eespool).
Wotan oli loomapargihunt. Tema õnneks sündis ta USAs Indiana osariigis asuvasse Wolf Park loomaparki, kus töötavad ühed maailma parimatest loomaaiahuntide heaolu ja sotsialiseerimise spetsialistidest, Pat Goodmann ja Monty Sloan.
Wotan kasvas üles nii, et lisaks oma hundiperele, oli tal ka lähedasi inimsõpru. Ta sai elada nii stressivaba ja rikastatud elu kui loomaaia tingimustes võimalik.
Wotan oli ka üks kahest esimesest hundist, kellega ma kohtusin, ning seetõttu mulle isiklikult väga oluline tegelane. Endale omase malbuse ja sõbralikkusega tervitas ta mind huntide maailma ega kuritarvitanud tõsiasja, et mul tollal veel sutega kohtudes käed värisesid. Wotan suri tänavu 2.oktoobril, 15 ja poole aasta vanuselt. See on vägagi väärikas iga ühele väärikale hundihärrale.
Sel sügisel uut ravimtaimeraamatut kirjutates sattusin ühel hetkel segadusse. Siis, kui kirjutasin teksti raamatu kaanetüdrukust - sigurist.
Teate ju küll seda helesiniste õitega taime, kelle helesinine on just suvetaeva sinine või vanemale rahvale meeles ehk selle koolivormi pluusi järgi, mida 1970-ndal kandsime. See on üks põnev taim, mida Lõuna-Eestis ja läänepool kõikjal teede ääres kohata võib, aga mida ehk linnainimene näinudki pole. Ja ikka räägitakse kultuursiguriga seoses Peipsi äärest, aga ka sealgi on teda alles hiljuti uuesti kasvatama hakatud Kolkja külastuskeskuse juures.
Tuleva aasta 13. mail saab Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar 100 aastaseks.
Kahe nädala eest võisite tutvuda Rein Marani 1994. aastal valminud filmiga Juhan Lepasaarest: LINK
21. jaanuaril 2015. aastal käis Jaan Riis Alutagusel Oonurmes kirja- ja metsamees Juhan Lepasaarel külas, kaasas fotograaf Toomas Tuul, Kaido Einama ja Tiit Lepik. Usutluse esimeses osas „Noorus“ tekstis tutvustas Juhan Lepasaart Jaan Riis: LINK
Tänast II osa „Metsavendlus“ kommenteerib Peeter Kaasik, Eesti Mälu Instituudist:
Määramisvõistluse 10. vooru üks küsimustest – kes on pildil?
Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. novembrini.
10. vooru küsimused leiate siit:
algajad: https://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2020/kumnes-voor-algajad
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh
Illustratiivsed fotod WikipeediA
Narva kindlus
Rekord nr. 222 Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal
Õhurõhu absoluutne maksimum, 1057,2 hPa (793 mmHg) mõõdeti 21.11.1993. aastal Narvas.
Õhurõhk hakkas tõusma 19. novembri õhtul ning tõusis kuni 21. novembri keskpäevani, mil õhurõhk küündis 1057,2 hPa-ni. Seejärel hakkas õhurõhk tasapisi langema.
Naissaar
Rekord nr. 223 Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal
Õhurõhu absoluutne miinimum, 947,6 hPa (711 mmHg) mõõdeti 16.12.1982. aastal Naissaarel.
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja RMK Põlula kalakasvatus annavad teada
Fotod WikipeediA
Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik
Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et 29. novembrini kestab maismaa talilinnuloenduse esimene periood. Panustama on oodatud nii varem osalenud kui ka uued linnuhuvilised.
Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Igal talvel on linde vaja loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Käesoleva hooaja esimene loendusperiood kestab kuni 29. novembrini.
Teine periood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.
Video salvestas Ahto Täpsi
Siidisaba ehk viristaja Bombycilla garrulus
Samal päeval, kui sai siidisabade lugu kirjutatud jäädvustas Ahto kadakamarjadest toituva siisikestesalga videole.
Kas Teie elukoha ümbruses on veel puudel tavapärast siisikeste toitu: pihlaka-, lodjapuu-, viirpuu-, kibuvitsa- või aroonia vilju? Põhja-Eestis on puud tühjad ehk teisisõnu siisikeste salgad rändavad peale mõningast puhkust edasi lõuna poole. Toidunappuse korral jääb ka talvitujaid meile vähem.
Peipsi Koostöö Keskus kutsub osalema
Peipsi Koostöö Keskus ootab Peipsi järvega seotud loometöid, mis kutsuvad üles keskkonnasäästlikule käitumisele
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi projekt „GreenMind: Keskkonnateadlikkuse suurendamine Eesti Vene piirialal“ korraldab Peipsi järve keskkonnateemalise öko-sotsiaalsete reklaamide konkursi, tööde esitamise tähtajaga 10. jaanuar 2021.
Mida ootame
Harilik lumimari Symphoricarpos albus
Raagus okste ja taeva hallil taustal paistavad hästi nähtavaks muutunud ja kunagi äärmiselt menuka ilutaime, lumimarja valged viljad. Viljad on kuni sentimeetrise läbimõõduga ja peidavad endas kahte seemet.
Salvestas Ahto Täpsi
Värbkakk Glaucidium passerinum
Rästasuuruseid värbkakke pole kellegagi segi ajada. Kui puudelt lehed läinud muutub võrades toimu nähtavaks ja hakkab silma.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee
Evolutsiooniliselt lähedaste liikide ristumisel tekkival hübriidil on mõlema liigi tunnused. Liikide ristumisel võivad tekkida ka uued liigid, kuid seda, millised linnuliigid on üldse võimelised ristuma, teame valdavalt laboriuuringutest. Nii ilu- kui ka teaduskirjandusest leiab väiteid, et hübridiseerumine on lindude seas tavaline ja väidetavalt – kuna sageli avalduvad hübridiseerumise tunnused ka välimuses – nähakse hübriide sageli. Kuid selleks, et saada aimu hübriidide rollist uute liikide tekkel, on vaja teada nende hulka looduses.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.