november 2020

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Taliteraviljapõllud rohetavad ja metsad on raagus

Temperatuurirežiim püsis kogu nädala jooksul tavapärasest kõrgemana.

Vaatlusaastate (1922- 2019) keskmise järgi on langenud siinkandis ööpäeva keskmine õhutemperatuur kadripäeva paiku juba püsivalt alla null kraadi. Lõppenud nädalal aga kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 0,4…9,3 kraadi piires.

Neljapäeval (19.11) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 11,2 kraadini. Varem ei ole nii hilisel kuupäeval Jõgeval sellist kõrget termomeetrinäitu registreeritud.

Fotod Arne Ader

Siidisabad ( www.loodusemees.ee )

Siidisaba ehk viristaja            Bombycilla garrulus

Sügis kestab ja linnud on juba tühjaks söönud nii pihlakad, lodjapuud, viirpuud, arooniad, kui metsõunapuud. Kauaks meilt läbirändavad viristajad siia pidama jäävad, kui söödavalt kasinalt leidub? Aga ränduritelele kõlbavad ka kadakamarjad, hädaga isegi lumemarjad…

Siidisabad rändavad päevasel ajal, aga nende salgab jäävad praegusel ajal enamalt jaolt alla sajapealisteks.

Foto Vello Keppart

Taliseen puidu-sametkõrges

Puidu-sametkõrges      Flammulina velutipes

Puud on pea kuu aega meie metsades juba raagus, aga sügisene seeneaeg kestab sest kestvad öökülmad pole veel saabunud. Lehter-kukeseeni leiab kergemini männikutest, kus korjamist ei sega puudelt varisenud lehevaip. Seenesõber teab millistest kasvukohtadest otsida harilikke kukeseeni, narmikuid või austerservikuid.

Marko Mägi ja Margus, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Raamatu nöörimine

Sain hiljuti sugulastelt mitu kasti põnevaid vanaisa raamatuid. Raamatud on olnud pidevas “töös”, neid teatmeteoseid on tuhandeid kordi lapatud, nad on olnud kasutuses juba sada aastat. Ja need raamatud on üllatavalt hästi säilinud. Kaaned on enamasti hästi kinni ja rebenemisigi pole.

Kuid mul on kodus antikvariaatidest ostetud raamatuid, mil köide lahti ja lehed räbalad.

Produtsent Tiit Lepik, www.digikontor.ee

Eelmisel nädalal võisite tutvuda Rein Marani 1994. aastal valminud filmiga  Juhan Lepasaarest: LINK

Tuleva aasta 13. mail saab Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar 100 aastaseks.

21. jaanuaril 2015. aastal käis Jaan Riis Alutagusel Oonurmes kirja- ja metsamees Juhan Lepasaarel külas, kaasas fotograaf Toomas Tuul, Kaido Einama ja Tiit Lepik.

Jaan Riisi mõtted viie aasta eest toimunud Juhani usutlulusest:

Nüüd, mil neljaosaline vestlussaade Juhan Lepassaarest jõuab Looduskalendri vaatajateni, on tore meenutada viis aastat tagasi toimunud kohtumist Eesti looduskirjanduse klassikuga.

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Illustratiivsed fotod Arne Ader

Tuulemägi. Laguja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 219       Kõige sügavam lumikatte paksus

Maksimaalseks lumikatte paksuseks ühe dekaadi keskmisena mõõdeti 104 sentimeetrit ja seda 1924. aasta veebruari 3. dekaadis Tallinnas.

Lumikatet mõõtelatt asus Kadriorus, Peeter I majakese lähedal. Lumikatte paksuseks mõõdeti dekaadi jooksul (21.-29.02.1924) kõikidel päevadel üle 100 sentimeetri, kuid mõõdeti vaid ühe püsilumelatiga. Eesti ilmajaamades alustati lumikatte mõõtmisega 1891. aastal

Foto Arne Ader

Sinikael-pardid ja jääkosklad. Mõrtsuka järv ( www.loodusemees.ee )

Jääkoskel       Mergus merganser

Jääkosklate arvukam sügisränne algab teistest kosklatest veidi hilisemal ajal ja märkame neid nii sisevetel, kui rannikumerel toimetamas, vahel koguni suurte parvedena. Kui sisevetel hakkab tekkima jääkate kolivad jääkoskald kas lõuna suunas või siirduvad rannikumerele ja talvitujaid jääb jäävabadele aladele päris arvukalt. Meil võis tänavu kevadel pesitseda üle pooleteise tuhande jääkoskla paari.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Eilseks lubatud tormituul hakkas hoogu koguma vastu ööd ja tormiilm võib kesta veel hommegi.

Lõunakaarte tuul on tugevnenud puhanguti kuni 20 m/s, veetemperatuur näitab 9 soojakraadi ja veetase on eilsega tõusnud poole meetri jagu. Tormi aegu võib ilm muutuda ja sademed öösel tahkeks muutuda, aga hommik on õhtust targem.

Läänemere-äärsete riikide 4.-12.klasside õpilasi oodatakse osalema

Läänemere Projekti veebiviktoriin on rahvusvaheline ingliskeelne viktoriin, milles oodatakse osalema kõigi Läänemere-äärsete riikide 4.-12.klasside õpilasi.

Viktoriin toimub sel aastal 8.korda ja küsimustele on vastanud juba rekordarv osalejaid - 1260 õpilast 7 riigist! Kõige rohkem osalejaid on seni Eestist, seejärel Lätist, samuti õpilasi Leedust, Soomest, Poolast, Saksamaalt ja Venemaalt. Kõige rohkem osalejaid on vanuserühmas 14-16a.

Ootame veel detsembri keskpaigani kõiki huvilisi osalema - kooliklasse, üksikuid õpilasi, samuti õpetajaid ja isegi täiskasvanuid loodushuvilisi!

Viktoriin on hea võimalus tabada mitu tarkuse kärbest korraga:

Video salvestas Fleur ja kuvatõmmis IceAge LK foorumist

Hallhüljes     Halichoerus grypus

Tormihoiatus merel küll tühistati, aga lõunakaarte tuult puhub ikka üle 10m/s. Õhutemperatuur on sügise kohta hämmastavalt kõrge 11 soojakraadi ja veesooja 9.

Aga täna räägime hallhüljeste toidulauast.

 EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Salutihane ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud linnutundjaid kui ka uusi huvilisi osalema iga-aastasel maismaa talilindude loendamisel.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 16.–29. novembrini 2020, teine periood 25. detsembrist 2020 kuni 7. jaanuarini 2021 ning kolmas periood 15.–28. veebruarini 2021.

Linnade osakaal maastikus ning nende tähtsus elupaigana üha suureneb. Siiski kaasneb linnaeluga lisaks hüvedele ka mitmeid segajaid, sealhulgas müra. Lisaks häälitsuste abil üksteisega suhtlemisele takistab müra ka ligihiiliva kiskja märkamist ja tõstab silmadega ümbruse jälgimise olulisust. Sagedasem ringivaatamine jätab aga vähem aega toitumiseks.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Hall maasikalehtedel esmaspäeva hommikul

Nädala esimene pool oli käesoleva sügise seni kõige külmemate öödega.

Esmaspäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva linna idaserval asuvas ilmajaamas -3,7 kraadini ja maapinna lähedal mõõdeti meteoväljaku kõrval mulla kohal -5,6 ja rohul -8,6 kraadi.

Maa oli hommikuks tugevas hallas ja muld pinnalt 1…2 cm sügavuseni külmunud. Külm oli ka teisipäeva ja kolmapäeva vaheline öö, kui minimaalne õhutemperatuur langes -2,5 kraadini. (Siinjuures tuleks võrdluseks mainida, et viimase 98 aasta keskmisena on miinus-nelja-kraadised ja sellest tugevamad öökülmad õhus alanud Jõgeva ilmajaama andmeil juba 25. oktoobril.)

Keskkonnaameti poolt tellitud video

Vilsandi rahvuspark on Eesti kõige merelisem rahvuspark ja saarterikkaim piirkond, mille lõunaosas asub ka hallhüljeste seirekaamera.

Kaitseala pindala on 24 000 ha, millest 2/3 hõlmab meri. Siin asub Eesti läänepoolseim punkt – Nootamaa saar.

Vilsandi rahvuspargi eellugu ulatub aastasse 1910, mil loodi Vaika linnukaitseala – esimene kaitseala Baltimaades. 1957. aastal moodustatud Vaika riiklik looduskaitseala nimetati 1971. aastal Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks, millest 1993. aastal sai omakorda Vilsandi rahvuspark. Vilsandi rahvuspark loodi, et kaitsta Lääne-Eesti saarestiku mere- ja rannikumaastikke, siinset loodust ja kultuuripärandit.