november 2020

Rajakaamera pilt Ida-Eesti jahimeestelt

Viljakas emakaru, kes kaadrist välja jääb koos oma nelja karuhakatisega

Karu ehk pruunkaru      Ursus arctos

Sooja sügise aegu võivad osad karud veel toituda, mida näitab ka eilne rajakaamera ülesvõte.

Loeng salvestati ELF-is

Looduskalendri jälgijatele on Vello Keppart tuttav juba üle kümne aasta oma iganädalaste ülevaadetega ilmastikust Jõgeval ja looduses toimuvast.

Saame Teile pakkuda kahte pikka, aga ka tavavaatajale igati arusaadavat videoloengut (järgmise loengu avaldame järgmiseks nädalavahetuseks).

Tutvuda võiks 18. augustil ilmunud sisulise pöördumise tekstiga: „Vanema põlvkonna metsameeste avalik pöördumine Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole“: LINK

Pöördumisele on allakirjutanud meie tuntud metsamehed ja nende hulgas ka loengu lektor.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Fotod Arne Ader

Paduvihm ( www.loodusemees.ee

Rekord nr. 213       Kõige sajusem kuu

Sajusemaks kuuks osutus august 1987.aastal Haanjas, kui maksimaalseks sademete summaks mõõdeti 351 mm.

Augusti esimesel poolel möödusid sademeteta vaid üksikud päevad ja vihma sadas ohtralt ka kuu viimastel päevadel. Kogu ümbruses sadas palju 7.–8. augustil ja 16. ning 29.–30. augustil.

Haanja mõõtepunktis sadas nelja päevaga (6.–9. august) 215 mm ja kuu eelviimasel päeval, 30. augustil ööpäevaga veel 56 mm lisaks. Seega mõõdeti viie päeva sademete hulgaks 271 mm, mis moodustas augusti sajusummast 77%.

Aastate 1963-1990 mõõdeti augustikuu tavaliseks sajuhulgaks 99 mm ja seega sadas 1987. aasta augustikuul 3,5 kordne kuu sajunorm.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Kogu selle nädala jooksul on puhunud tugevad läänekaare tuuled ja tänane tormihoiatus lubab Läänemerel tuult üle 20 m/s. Hetkel ületab veetase kaamera ees neljakümmet sentimeetrit rehkendades Kroonlinna nullist. Hommikul küündis veetemperatuur üle 10 kraadi.

Milline võib olla meie hallhüljeste arvukus ja kuidas neid loendatakse?

Video salvestas Ahto Täpsi

Paistab, et tegu noorlinnuga

Händkakk     Strix uralensis

Õhtu hakul säätavad händkakud endid headele vaatluskohtadele, et hämaruse saabudes jahti alustada. Püütakse peamiselt pisinärilisi ja isegi värvuliste rände aegu jääb  väikelindude osa saagina tagasihoidlikuks.

Eesti Loodusmuuseum kutsub osalema

Tänavusele aasta loomale pühendatud jutuvõistlusele saab töid esitada veel kuni 6. novembrini. Nahkhiirte teemalist loomingut on esitama oodatud kõik huvilised lasteaialastest gümnaasiumi õpilasteni ning parimaid kirjutajaid ootavad auhinnad. 

Kuna sügis on aeg, millal nahkhiired teevad talvitumisplaane ning talvekuudeks Eestisse jäävate nahkhiirte jaoks tähendab see talveunne jäämist, on tänavuse võistluse teemaks unejutud.

Pildistas ja ülevaate koostas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Metsa-külmavaksik

Harilik külmavaksik

Metsa-külmavaksik        Operophtera fagata

Fotod Arne Ader

Rasvatihane villtakjal ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane       Parus major

Meil tänavu pesitsenud rasvatihaste noorlindudest on rännanud „looduse kutsel“ lõuna poole. Pesitsenuid võis meil tänavu olla kolm-, nelisada tuhat paari ja mingi osa nendest pesitsesid suvel veel teiselgi korral.

Foto Arne Ader

Vidrike järv. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Oktoobrikuu keskmine õhutemperatuur Eestis oli 9,5 kraadi ja seega kuuekümne aasta mõõdetud keskmisest 6,7 kraadi oluliselt soojem. Kuid rekordsoojaks keskmiseks jääb siiski 1967. aasta, mil keskmiseks õhutemperatuuriks oktoobris mõõdeti 9,7 kraadi.

Tänavu 5. oktoobril mõõdeti nii mõneski vaatlusjaamas uued soojarekordid:

Kihnul rannikujaamas 19,3 kraadi, Ristna rannikujaamas 18,6 kraadi ja Heltermaa rannikujaamas 18,4 kraadi. Teistes ilmavaatlusjaamades jäid oktoobri varasemad soojarekordid ületamata.

2. oktoobril 1981.aastal registreeriti kõigi aegade oktoobrikuu soojarekordiks Pärnus 22,4 kraadi.

Tänavu mõõdeti 5. oktoobril Kunda rannikujaamas maksimaalseks õhutemperatuuriks 20,6 kraadi.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sügisene metsatee

Nädal kujunes väga soojaks.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid 6…11 kraadi piires, mis on vaatlusaastate (1922-2019) keskmisest 4…7 kraadi võrra soojem.

Esmaspäevast neljapäevani tõusid ööpäevased maksimaalsed õhutemperatuurid 10…12 kraadini ja minimaalsed termomeetrinäidud langesid 6…9 kraadini. Oktoobri viimane kümmepäevak kujunes siinkandis viimase 98 aasta kõige soojemaks ja kogu oktoobrikuu jäi oma keskmise temperatuuri näitajaga Jõgeva ilmajaama vaatlusreas teisele kohale 1967. a järel.

Foto Arne Ader

Pöialpoiss ( www.loodusemees.ee )

Pöialpoiss      Regulus regulus

Puude lehestik on viimaste nädalate vähegi tuulisemate ilmadega oluliselt hõredamaks jäänud – loodus on hulga läbipaistvam. Pisikesi, aga äärmiselt vilkalt toimetavaid pöialpoisse märkab tegutsemas nii meie kuusikutes, kuuse enamusega segametsades ja põhjast või kirdest saabunud rändureid märkame liikumas ranniku kadastikes ja männikutes.

Video salvestas Ahto Täpsi

Pildistas Tarmo Mikussaar

Ettevaatust - põder hilisõhtusel külavaheteel

Põder      Alces alces

Suurte ja majesteetlike sõraliste „pulmaaeg“ lõppes koos oktoobrikuuga ja nüüdsest siirdutakse pisitasa talviste elupaikade suunas.

Põdralehmaga liiguvad jälle koos kevadise vasika või vasikatega ja noorloomad kaaluvad juba pea saja kilo ringis.

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 9. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli üheksandas voorus kokku 116, kellest algajate küsimustele vastasid 98 ja edasijõudnute omadele 18.

Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 29 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Edasijõudnutest juhib enne viimast vooru Camilo Carneiro 43 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 41 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 40 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 45 punktiga esikohta Kaidi Erik, Katrin Hermaste, Kaili Orav ja Andres Tamm.

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kirjutas Jaanus Aua, www.linnuvaatleja.ee

Päisepilt Arne Ader

Öösorri pesa ( www.loodusemees.ee )

 Sel suvel õnnestus Eesti mitmes paigas panna rõngad jalga öösorridele – ikka selleks, et järgnevatel aastatel nende liikumiste kohta rohkem teavet koguda. Öösorride püüdmine ei ole kerge, kuna nimele kohaselt on sorrid aktiivsed öösel sõltudes aga samuti nii ilmast kui ka kuuseisust. Linnuvaatleja toob Teieni ornitoloogi Jaanus Aua meenutused tänavusuvisest öösorripüügist.

Esimene osa: LINK

31.07.2020