detsember 2020

Ilmunud on raamatusarja “Eesti ravimtaimed” 3 osa. Seekordse raamatu kaanel on kujutatud Eesti vanarahva meelis kohvitaim, aga temast saab teha ka väärtuslikke raviteesid.

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sanitaarraie kuusikus ( www.loodusemees.ee )

Mida pimedam aeg, seda rohkem on meie vanarahvas muinasjutte rääkinud. Meie metsamuinasjuttude kohta on Risto Järv isegi igavesti paksu raamatu kokku seadnud. Aga muinasjutud pole miski, mida enam juurde ei teki. Olen teile Ilmaparandajas rääkinud soomlaste metsamuinasjutust – kuidas maailmapanga laenuks teise ilmasõja järel metsad lagedaks raiuti ja mis siis sai. Täna räägin aga uuema aja Eesti metsamuinasjutu, metsatöösturite maailmast.

„Hakanud kord üks tubli mees metsarahvale suppi keetma.

Pannud välja suure hulga raha, kes pakub välja parimad retseptid, millega metsarahvas ära toita.

Tulnud targad seitsme maa ja mere tagant. Närisid puruks mitmed pliiatsid, kitkusid pead karvutuks, aga lõpuks sai peo retseptiraamat valmis.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Rohevindid ja põldvarblased

Rohevint      Chloris chloris

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Kirjastas: FIE Marek Vahula. Tallinn, 2020.  1000 lk.

Marek Vahula tutvustab oma 1000 leheküljelist kogumikku.

Autori lühilooduspalad, kõik elu esimesest poolest kokku kogutud ja kirja pandud. Ligikaudu kaks kolmandikku lugudest on pärit Neerutimaalt ja Lahemaalt, aga ülejäänud ka mujaltki Eestist ning mõned koguni mõnedelt välismatkadelt kaasa võetud. Igas loos on loodusest leitud hetked-momendid või tarkuseteradki sees. Arvukalt on ka Lahemaa lahedaid giidilugusid ja lugudes otse loomulikult autorit ennastki alati sees. Lugude jahti pidas autor kokku 35 aastat ja kogu saak ongi siinses teoses kõik sees. Sobiv lugemisvara kõigile.

Tahtmine loo järele.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kaika kuplistik. Karula ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 231     Kõige künklikum maastik

Eesti kõige künklikuma maastiku leiame Lõuna-Eestist Karula rahvuspargist.

Vaheldusrikas Karule maastik. „Eesti Loodus“: LINK

Kütiorg, Haanja kõrgustik

Rekord nr. 232     Suurim ürgorg

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Musttihane

Musttihane       Parus ater

Keskkonnaamet ja RMK annavad teada

Pildistas Katrin Kaldma

Ebapärlikarbid elupaigajões

Ebapärlikarp      Margaritifera margaritifera

Ebapärlikarp on ainus I kaitsekategooriasse kuuluv selgrootu liik Eestis. Liigile sobiv elupaigajõgi on aga setetega rikutud ja see takistab noorte karpide ellujäämist. Ilma kiirete kaitsemeetmete rakendamiseta võib ohustatud liik Eesti loodusest lähiajal kaduda.

Keskkonnaamet kutsub osalema

Eriti kevadel ja suvel, loomade peamise sigimisperioodi järel, võib igaüks meist kohtuda sirguvate looma- ja linnupoegadega. Iga loomapoeg, kes siia ilma sünnib, aga täiskasvanuks ei saagi.

Veebiloengul saab osaleda reedel, 18. detsembril kell 14.00–15.30 ja saad teada, miks see nii on.

Veebiloeng kestab 45 minutit ja toimub MS Teams’i keskkonnas:

https://tinyurl.com/loomalaste-lapsepolv

Loengu lõpus vastab Tartu Ülikooli loomaökoloogia vanemteadur Lauri Saks kuulajate küsimustele.

Veebikaamera salvestus Fleur, LK foorumist

Metsnugis        Martes martes

Seda saledat külalist teame ja tunneme talilinnukaamera vahendusel juba mitmendat aastat.

Inimasustust metsnugised enamalt jaolt ei pelga ja läbi „kolatakse“ isegi elumajade pööningud ning kõrvalhooned.

Elupaikadeks sobivad päris erinevad metsatüübid, aga eelistatavalt koos tiheda alusmetsaga ja häid elutingimusi leidub ka põõsastikes (nii sarapikes, kui kadastikes).

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Tosin põldvarblast

Lindude toidumajal näeb sageli seemneid söömas põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond.

On tähelepanuväärne, et Mandri-Eestis on põldvarblased üldlevinud, aga saartel haruldasemad.

Põldvarblastel on toitmiskohtade valikul oma eelistus – nad eelistavad toitmiskohtasid, mille juures on tihedaid põõsaid. Nendesse põõsastesse saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda.

On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal (Barta et al. 2004).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Raudkull on tabanud kodutuvi

Talvel koonduvad mitmed erinevad värvulised salkadesse. Sellistes segasalkades kehtib sotsiaalne hierarhia – suuremakasvulised liigid, näiteks rasvatihane (Parus major) ja tutt-tihane (Lophophanes cristatus), toimetavad puuvõra ülemises toidurohkemas ja turvalisemas osas, väiksemad aga, näiteks pöialpoiss (Regulus regulus) ja musttihane (Periparus ater), võra alumises ning välimises osas. Viimane on aga vähem turvalisem, sest seal on linnud kergemaks saagiks röövlinnule, näiteks raudkullile (Accipiter nisus). Võrastiku ülemine osa on värvulisele turvalisem, sest seal on suurem tõenäosus rünnakut varakult märgata ja põgeneda; raudkulli edu tagab üllatusmoment.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ teisele osale.

Olete vaatamas pikema videoseriaali teist osa. Selles avanevad vaated linnulennu kõrguselt lageraiealadele, millel on metsakasvatuslikult tehtud nii mõndagi valesti. Sellistel vigadel on väga pikaajalised negatiivsed tagajärjed tulevikumetsade puistute kvaliteedile, metsamaastikule tervikuna ja seeläbi ka kohalike elanike elukeskkonnale ning looduskultuurile.
Olukord meie metsades toimuvaga on üle Eesti paljudele inimestele niivõrd arusaamatu ja segane, et üks võimalus paremaks arusaamiseks on toimuvat näha läbi satiiriprisma. Mitmed oma kodumetsaga otseselt seotud elanikud räägivad oma tunnetest, mõtetest ja teadmistest seoses suurte lageraiealadega, mis on läinud üle igasuguse mõistlikkuse piiri.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Raudremmelgas levitab seemneid

Nädala kolm esimest päeva olid päikselised, nädala teine pool aga pilves, sadas lund ja reedest alates kattis maapinda õhuke lumekirme.

Detsembrikuus on haruldane, kui hommikust õhtuni järjest paistab selgest taevast päike. Sel nädalal esines lausa kolm niisugust päeva. Ööd olid samal ajal kuuvalged.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala jooksul miinuspoolel, kõikudes -2,0…-5,7 kraadini. Öösiti langes minimaalne õhutemperatuur -3,9…-8,9 kraadini.

Fotod Arne Ader

Urvalinnud ( www.loodusemees.ee )

Urvalind       Carduelis flammea

Lühikese päeva ajal võime märgata kaskedel ja leppadel tegutsevaid linnusalkasid, seda nii metsveertes, kui lagedal kasvavatel üksikutel puudel. Nendeks võivad olla nii tihaste segasalgad, siisikesed, kui urvalinnud.

Eesti Loodusmuuseum ja Eestimaa Looduse Fond annavad teada

Foto Arne Ader

Talvituv põhja-nahkhiir ( www.loodusemees.ee )

Nahkhiirte aasta kulmineerus lennuka unejuttude võistlusega

Täna kuulutati videosilla vahendusel välja nahkhiirte unejuttude võistluse võidutööd. 2020. aasta loomale nahkhiirele pühendatud unejuttude konkursil osales ligi 70 haridusasutust ja esitati üle 450 unejutu. Parimate tööde väljahõikamisega tõmmati ühtlasi joon alla nahkhiire aasta tegevustele.