Jahirahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Sel ajal jahimehed metsloomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe, millega avaldatakse austust loodusele.
Miks on jahirahu oluline pidada?
EOÜ annab teada
Ilmusid ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja ja ajakirja Hirundo värsked numbrid, mida saab juba veebis lugeda.
Teabelehe Tiirutaja kaaneloo autor Mall Hiiemäe kirjutab endelindudest meie pärandkultuuris.
Linnuhuviliste lugude rubriigis räägib linnuvaatlemisest ja oma kogemustest ornitoloogiaühingu endine juhataja Margus Ots.
Noortenurgas tutvustab Airiin Ling oma uurimistööd toidulaudade mõjust talvisele lindude arvukusele.
Lisaks saab lugeda Jaanus Eltsi ja Riho Marja lugu Tootsist, kes on maailma esimene GPS-GSM-saatjaga rukkirääk.
Loe Tiirutajat: LINK
Lisatoitmise tõttu minetavad veelinnud loomuomase rändesoovi ning võivad pakase saabudes hukkuda. Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde ei tohiks inimene toita.
Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma. Inimese heausklik ja enesekeskne sekkumine võib saada lindudele saatuslikuks – kui rändlinnud rännakut ette ei võta, siis ilmade külmenedes satuvad nad raskustesse ja võivad ka hukkuda.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Foto VikipeediA
Õiepapagoi geeniuuringud viitavad, et linde on järel vähem kui 300 isendit
Liigi asurkonna suuruse teadmine on oluline mitmel põhjusel – see võimaldab vältida majanduslikku kahju, määrata küttimispiire, aga ka planeerida looduskaitselisi samme. Arvukuse määramiseks on lihtsaim viis loendus, mille alusel antakse hinnang asurkonna suurusele. Harva õnnestub kõik isendid üle lugeda, kuid väga haruldaste ja ohustatud liikide puhul on see siiski teoreetiliselt võimalik.
Osa keelemeestest arvab, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga on neidki uurijaid, kelle arvamuse kohaselt võib olla tegu meie omakeelse põlise sõnaga.
Jõulud algavad talvise pööripäevaga ja lõpevad mõni päev peale uut „ajastaega“, mis on maakeelne mõiste ning tähistab aastaringi. Väljendades maailmatunnetust ja teadlikkust aja ning elu ringkäigust laiemalt - maa ja ilma terviklikkusest.
Rahvakalendri ametlik uusaasta on seega nihkunud ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult peaks algama uus aasta esimesest päevast, mis on pikem, kui eelmine.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Ajutiselt valge põllumaastik
Nädal algas talviselt.
Esmaspäeval ja teisipäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel ja maa oli lumest valge. Nädala minimaalseks termomeetrinäiduks registreeriti esmaspäeval -3,6 °C.
Kolmapäeva öösel sadas vihma ja hommikuks oli osa maastikku jäänud lumeta, esines jäidet, kruusateed olid libedad. Päeval sadas lund ja lörtsi, maa muutus uuesti valgeks, kuid järgmiseks hommikuks oli lumi kõikjalt kadunud.
Foto Arne Ader
Harilik orav ehk punaorav Sciurus vulgaris
Lindude toidulaua tagune metsatukk on väike, kruusateeni vast poolsada meetrit. Teisel pool teed laius varemalt kaunis mets, aga sealt on lageraie üle käinud. Tundub, et oraval, keda me varem pole talilinnu kaamera juures näinud on tulnud kolida väikesemasse metsatukka.
Talv saab astronoomilise alguse kell 12.02. Meie läänepoolsetel suursaartel ja Põhja-Eesti rannikualadel näeme vihmast ning sügismärga aastaaja muutust. Kesk-Eestist lõuna poole võib väheste soojakraadidega lörtsisajust ilma oodata.
Päeva pikkust Põhja-Eestis ainult mõni minut üle kuue tunni, millele lisandub tunnike hämarikuaega nii hommikul, kui õhtul, seega jääb öö pikkuseks pea kuusteist tundi. Lõuna-Eesti päev on pea veerand tunni jagu pikem.
Väikeseks lohutuseks, et uue aasta esimene päev on juba viie minuti võrra pikem…
Keskkonnaamet annab teada
Rahvusparkide noored looduskaitsjad hakkavad edendama igaühe looduskaitset
Keskkonnaameti noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger kasvandikud asutasid MTÜ Eesti Rahvusparkide Noorte Looduskaitsjate Selts. Uue ühenduse eesmärk on praktilise looduskaitse edendamine ja noorte hääle kuuldavaks tegemine keskkonnateemadel.
Kaardil on näha, et UTM vaatlusruutudes Türi linnas ristuvad neli ruutu ning näiteks metsnugise vaatlused puuduvad kõigis neljas (esiletõstetud sinise äärega ruudus paistab "T" täht Türi linna nimest).
Novembri lõpus sai Türi põhikoolile valitud vaatlusteks selline metsatukk, milles Eesti imetajate levikuatlase jaoks oleks kõige suurema kasu. Õnneks ristuvad Türi linnas lausa nelja UTM vaatlusruudu piirid, nii et valida sai lausa nelja ala vahel. Sobiv metsatukk leidus siiski vaid kahes ja lähemalt uurides tundus parim valik olevat ruut number MF01, kus mitmed üpris levinud imetajate vaatlused puuduvad.
Kohe esimese nädalaga tuligi kaamera ette metsnugis. Video ise pole väga huvitav, nugis näitab end ainult korraks, aga laste rajakaamera vaatluste abiga saame nüüd ühe valge ruudu igatahes kenasti roheliseks värvida.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
