detsember 2020

Veebikaamera salvestus Fleur, LK foorumist

Metsnugis        Martes martes

Seda saledat külalist teame ja tunneme talilinnukaamera vahendusel juba mitmendat aastat.

Inimasustust metsnugised enamalt jaolt ei pelga ja läbi „kolatakse“ isegi elumajade pööningud ning kõrvalhooned.

Elupaikadeks sobivad päris erinevad metsatüübid, aga eelistatavalt koos tiheda alusmetsaga ja häid elutingimusi leidub ka põõsastikes (nii sarapikes, kui kadastikes).

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Tosin põldvarblast

Lindude toidumajal näeb sageli seemneid söömas põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond.

On tähelepanuväärne, et Mandri-Eestis on põldvarblased üldlevinud, aga saartel haruldasemad.

Põldvarblastel on toitmiskohtade valikul oma eelistus – nad eelistavad toitmiskohtasid, mille juures on tihedaid põõsaid. Nendesse põõsastesse saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda.

On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal (Barta et al. 2004).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Raudkull on tabanud kodutuvi

Talvel koonduvad mitmed erinevad värvulised salkadesse. Sellistes segasalkades kehtib sotsiaalne hierarhia – suuremakasvulised liigid, näiteks rasvatihane (Parus major) ja tutt-tihane (Lophophanes cristatus), toimetavad puuvõra ülemises toidurohkemas ja turvalisemas osas, väiksemad aga, näiteks pöialpoiss (Regulus regulus) ja musttihane (Periparus ater), võra alumises ning välimises osas. Viimane on aga vähem turvalisem, sest seal on linnud kergemaks saagiks röövlinnule, näiteks raudkullile (Accipiter nisus). Võrastiku ülemine osa on värvulisele turvalisem, sest seal on suurem tõenäosus rünnakut varakult märgata ja põgeneda; raudkulli edu tagab üllatusmoment.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ teisele osale.

Olete vaatamas pikema videoseriaali teist osa. Selles avanevad vaated linnulennu kõrguselt lageraiealadele, millel on metsakasvatuslikult tehtud nii mõndagi valesti. Sellistel vigadel on väga pikaajalised negatiivsed tagajärjed tulevikumetsade puistute kvaliteedile, metsamaastikule tervikuna ja seeläbi ka kohalike elanike elukeskkonnale ning looduskultuurile.
Olukord meie metsades toimuvaga on üle Eesti paljudele inimestele niivõrd arusaamatu ja segane, et üks võimalus paremaks arusaamiseks on toimuvat näha läbi satiiriprisma. Mitmed oma kodumetsaga otseselt seotud elanikud räägivad oma tunnetest, mõtetest ja teadmistest seoses suurte lageraiealadega, mis on läinud üle igasuguse mõistlikkuse piiri.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Raudremmelgas levitab seemneid

Nädala kolm esimest päeva olid päikselised, nädala teine pool aga pilves, sadas lund ja reedest alates kattis maapinda õhuke lumekirme.

Detsembrikuus on haruldane, kui hommikust õhtuni järjest paistab selgest taevast päike. Sel nädalal esines lausa kolm niisugust päeva. Ööd olid samal ajal kuuvalged.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala jooksul miinuspoolel, kõikudes -2,0…-5,7 kraadini. Öösiti langes minimaalne õhutemperatuur -3,9…-8,9 kraadini.

Fotod Arne Ader

Urvalinnud ( www.loodusemees.ee )

Urvalind       Carduelis flammea

Lühikese päeva ajal võime märgata kaskedel ja leppadel tegutsevaid linnusalkasid, seda nii metsveertes, kui lagedal kasvavatel üksikutel puudel. Nendeks võivad olla nii tihaste segasalgad, siisikesed, kui urvalinnud.

Eesti Loodusmuuseum ja Eestimaa Looduse Fond annavad teada

Foto Arne Ader

Talvituv põhja-nahkhiir ( www.loodusemees.ee )

Nahkhiirte aasta kulmineerus lennuka unejuttude võistlusega

Täna kuulutati videosilla vahendusel välja nahkhiirte unejuttude võistluse võidutööd. 2020. aasta loomale nahkhiirele pühendatud unejuttude konkursil osales ligi 70 haridusasutust ja esitati üle 450 unejutu. Parimate tööde väljahõikamisega tõmmati ühtlasi joon alla nahkhiire aasta tegevustele.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis FlacoWeasel, LK foorumist 

Pasknäär      Garrulus glandarius

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.