detsember 2020

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Emane suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn        Dendrocopos major

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Ilmunud on raamatusarja “Eesti ravimtaimed” 3 osa. Seekordse raamatu kaanel on kujutatud Eesti vanarahva meelis kohvitaim, aga temast saab teha ka väärtuslikke raviteesid.

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sanitaarraie kuusikus ( www.loodusemees.ee )

Mida pimedam aeg, seda rohkem on meie vanarahvas muinasjutte rääkinud. Meie metsamuinasjuttude kohta on Risto Järv isegi igavesti paksu raamatu kokku seadnud. Aga muinasjutud pole miski, mida enam juurde ei teki. Olen teile Ilmaparandajas rääkinud soomlaste metsamuinasjutust – kuidas maailmapanga laenuks teise ilmasõja järel metsad lagedaks raiuti ja mis siis sai. Täna räägin aga uuema aja Eesti metsamuinasjutu, metsatöösturite maailmast.

„Hakanud kord üks tubli mees metsarahvale suppi keetma.

Pannud välja suure hulga raha, kes pakub välja parimad retseptid, millega metsarahvas ära toita.

Tulnud targad seitsme maa ja mere tagant. Närisid puruks mitmed pliiatsid, kitkusid pead karvutuks, aga lõpuks sai peo retseptiraamat valmis.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Rohevindid ja põldvarblased

Rohevint      Chloris chloris

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Kirjastas: FIE Marek Vahula. Tallinn, 2020.  1000 lk.

Marek Vahula tutvustab oma 1000 leheküljelist kogumikku.

Autori lühilooduspalad, kõik elu esimesest poolest kokku kogutud ja kirja pandud. Ligikaudu kaks kolmandikku lugudest on pärit Neerutimaalt ja Lahemaalt, aga ülejäänud ka mujaltki Eestist ning mõned koguni mõnedelt välismatkadelt kaasa võetud. Igas loos on loodusest leitud hetked-momendid või tarkuseteradki sees. Arvukalt on ka Lahemaa lahedaid giidilugusid ja lugudes otse loomulikult autorit ennastki alati sees. Lugude jahti pidas autor kokku 35 aastat ja kogu saak ongi siinses teoses kõik sees. Sobiv lugemisvara kõigile.

Tahtmine loo järele.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kaika kuplistik. Karula ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 231     Kõige künklikum maastik

Eesti kõige künklikuma maastiku leiame Lõuna-Eestist Karula rahvuspargist.

Vaheldusrikas Karule maastik. „Eesti Loodus“: LINK

Kütiorg, Haanja kõrgustik

Rekord nr. 232     Suurim ürgorg

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Musttihane

Musttihane       Parus ater

Keskkonnaamet ja RMK annavad teada

Pildistas Katrin Kaldma

Ebapärlikarbid elupaigajões

Ebapärlikarp      Margaritifera margaritifera

Ebapärlikarp on ainus I kaitsekategooriasse kuuluv selgrootu liik Eestis. Liigile sobiv elupaigajõgi on aga setetega rikutud ja see takistab noorte karpide ellujäämist. Ilma kiirete kaitsemeetmete rakendamiseta võib ohustatud liik Eesti loodusest lähiajal kaduda.

Keskkonnaamet kutsub osalema

Eriti kevadel ja suvel, loomade peamise sigimisperioodi järel, võib igaüks meist kohtuda sirguvate looma- ja linnupoegadega. Iga loomapoeg, kes siia ilma sünnib, aga täiskasvanuks ei saagi.

Veebiloengul saab osaleda reedel, 18. detsembril kell 14.00–15.30 ja saad teada, miks see nii on.

Veebiloeng kestab 45 minutit ja toimub MS Teams’i keskkonnas:

https://tinyurl.com/loomalaste-lapsepolv

Loengu lõpus vastab Tartu Ülikooli loomaökoloogia vanemteadur Lauri Saks kuulajate küsimustele.