detsember 2020

EOÜ tuletab meelde

Foto Arne Ader

Puukoristaja ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et 25. detsembril algab talilinnuloenduse teine periood.

Maismaa talilinnuloendusel osalemiseks on vaja linde loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Teine periood algab 25. detsembrist ja kestab 7. jaanuarini 2021. Selles ajavahemikus tuleb loendust teha üks kord.

Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike. Loendust tuleb teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud, andmed sisestada vaatlusankeeti ja saata ankeet talilinnuloenduse koordinaatorile Jaanus Eltsile:

jaanus.elts@eoy.ee

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Puukoristaja ja põldvarblased

Puukoristaja       Sitta europaea

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Viimati nägime hülgelesilast ülekannet nädala eest ja pole päikest olnud ka viimase nädala jooksul.

Loodame, et sellised mõne tunnised kaamera sisselülitamised akupanka lõplikult välja ei kurna ja saame poegimise ajal kenasti nähtavad olla. Pöidlad pihku.

EJS annab teada

Foto Arne Ader

Metskitsedele toitu viimas ( www.loodusemees.ee )

Jahirahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Sel ajal jahimehed metsloomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe, millega avaldatakse austust loodusele.

Miks on jahirahu oluline pidada?

EOÜ annab teada

Ilmusid ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja ja ajakirja Hirundo värsked numbrid, mida saab juba veebis lugeda.

Teabelehe Tiirutaja kaaneloo autor Mall Hiiemäe kirjutab endelindudest meie pärandkultuuris.

Linnuhuviliste lugude rubriigis räägib linnuvaatlemisest ja oma kogemustest ornitoloogiaühingu endine juhataja Margus Ots.

Noortenurgas tutvustab Airiin Ling oma uurimistööd toidulaudade mõjust talvisele lindude arvukusele.

Lisaks saab lugeda Jaanus Eltsi ja Riho Marja lugu Tootsist, kes on maailma esimene GPS-GSM-saatjaga rukkirääk.

Loe Tiirutajat: LINK

Keskkonnaameti teavitus

Foto Arne Ader

Talvituvad sinikaelad. Olustvere ( www.loodusemees.ee )

Lisatoitmise tõttu minetavad veelinnud loomuomase rändesoovi ning võivad pakase saabudes hukkuda. Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde ei tohiks inimene toita.

Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma. Inimese heausklik ja enesekeskne sekkumine võib saada lindudele saatuslikuks – kui rändlinnud rännakut ette ei võta, siis ilmade külmenedes satuvad nad raskustesse ja võivad ka hukkuda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Õiepapagoi geeniuuringud viitavad, et linde on järel vähem kui 300 isendit

Liigi asurkonna suuruse teadmine on oluline mitmel põhjusel – see võimaldab vältida majanduslikku kahju, määrata küttimispiire, aga ka planeerida looduskaitselisi samme. Arvukuse määramiseks on lihtsaim viis loendus, mille alusel antakse hinnang asurkonna suurusele. Harva õnnestub kõik isendid üle lugeda, kuid väga haruldaste ja ohustatud liikide puhul on see siiski teoreetiliselt võimalik.

Tekst www.maavald.ee

Foto Arne Ader

Reheahi. Sepp Mart Salumaa ( www.loodusemees.ee )

Osa keelemeestest arvab, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga on neidki uurijaid, kelle arvamuse kohaselt võib olla tegu meie omakeelse põlise sõnaga.

Jõulud algavad talvise pööripäevaga ja lõpevad mõni päev peale uut „ajastaega“, mis on maakeelne mõiste ning tähistab aastaringi. Väljendades maailmatunnetust ja teadlikkust aja ning elu ringkäigust laiemalt - maa ja ilma terviklikkusest.

Rahvakalendri ametlik uusaasta on seega nihkunud ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult peaks algama uus aasta esimesest päevast, mis on pikem, kui eelmine.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Ajutiselt valge põllumaastik

Nädal algas talviselt.

Esmaspäeval ja teisipäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel ja maa oli lumest valge. Nädala minimaalseks termomeetrinäiduks registreeriti esmaspäeval -3,6 °C.

Kolmapäeva öösel sadas vihma ja hommikuks oli osa maastikku jäänud lumeta, esines jäidet, kruusateed olid libedad. Päeval sadas lund ja lörtsi, maa muutus uuesti valgeks, kuid järgmiseks hommikuks oli lumi kõikjalt kadunud.

Foto Arne Ader

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Lindude toidulaua tagune metsatukk on väike, kruusateeni vast poolsada meetrit. Teisel pool teed laius varemalt kaunis mets, aga sealt on lageraie üle käinud. Tundub, et oraval, keda me varem pole talilinnu kaamera juures näinud on tulnud kolida väikesemasse metsatukka.

Foto Arne Ader

Rasvatihane nokib õuna ( www.loodusemees.ee 

Talv saab astronoomilise alguse kell 12.02. Meie läänepoolsetel suursaartel ja Põhja-Eesti rannikualadel näeme vihmast ning sügismärga aastaaja muutust. Kesk-Eestist lõuna poole võib väheste soojakraadidega lörtsisajust ilma oodata.

Päeva pikkust Põhja-Eestis ainult mõni minut üle kuue tunni, millele lisandub tunnike hämarikuaega nii hommikul, kui õhtul, seega jääb öö pikkuseks pea kuusteist tundi. Lõuna-Eesti päev on pea veerand tunni jagu pikem.  

Väikeseks lohutuseks, et uue aasta esimene päev on juba viie  minuti võrra pikem…

Keskkonnaamet annab teada

Rahvusparkide noored looduskaitsjad hakkavad edendama igaühe looduskaitset

Keskkonnaameti noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger kasvandikud asutasid MTÜ Eesti Rahvusparkide Noorte Looduskaitsjate Selts. Uue ühenduse eesmärk on praktilise looduskaitse edendamine ja noorte hääle kuuldavaks tegemine keskkonnateemadel.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Emane suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn        Dendrocopos major

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.