detsember 2020

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Olge üksteise vastu kenad, sõbralikud ja muidugi võimalikult terved.

Teie Looduskalender

Tekst Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Ilutulestik vana-aasta õhtul. Otepää ( www.loodusemees.ee )

Iga kord uue aasta saabudes muutub päevakajaliseks ilutulestiku mõju elusloodusele ja keskkonnale. Lisaks ilutulestiku kasutamisest õhku paiskuvatele ja seejärel tagasi maapinnale laskuvatele inimestele ohtlikele keemilistele ühenditele võib pürotehnika kasutamine tuua kaasa näiteks asulates elavatel lindudel nii arvukuse vähenemise kui ka ettearvamatu käitumise.

Kuna enamik lindudest öösiti magavad, sunnib pürotehnikast tekkiv müra neid ärkama ning ohutut paika otsima, sealjuures tuleb neil ilutulestikust hoidumiseks lennata kõrgele. See aga kulutab palju energiat.

Elusloodusele – nii koduloomadele kui ka lindudele – on abiks inimeste hea tahe ehk ilutulestiku laskmisest hoidumine.

Illustreeriv materjal Kalle Pihelgas

Leidsin metsast ilvese poolt tapetud ja peidetud ehk puulehtede, sambla ja lumeriismete alt metskitse. Panin sinna rajakaamera. Ilves tuli ise alles kaheksandal päeval tagasi

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Pasknäär ja hallpea-rähn

Hallpea-rähn       Picus canus   

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Värbkakk ( www.loodudemees.ee )

Kuigi röövlinnu toidus on nii selgroogseid kui ka -rootuid, keskendub ta reeglina siiski paarile peamisele toiduobjektile. Näiteks jahib värbkakk (Glaucidium passerinum) valdavalt pisinärilisi, aga saagiks langevad ka karihiired ja värvulised. Saakloomade mitmekesisus tagab kõhutäie oludes, kui pisinäriliste arvukus on kesine – niinimetatud kehvad hiireaastad korduvad looduses üsna regulaarselt ja mõjutavad seeläbi ka neist toituvaid röövlinde. Just sellistel aastatel tuleb värbkakul jahtida tavapärasest rohkem teisi loomi.

Riikliku ilmateenistuse lumekaart

Talveilm näeme idapoolses Eestis. Suursaared, Lääne- ja Pärnumaal lund pole.

Täna pärastlõunast alates lubatakse pea kõikjal väikeste soojakraadide sadavat jäävihma ja lumesadu.

Fotod Arne Ader

Urvalind ( www.loodusemees.ee )

Urvalind        Carduelis flammea

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt salkades, aga vahel suisa parvedes. Meil üldjuhul urvalinnud ei pesitse ikka põhja pool ja talvitujate  arvukus on samuti aastati äärmiselt kõikuv. Toimetatakse praegusel ajal peamiselt kaskedel ja leppadel seemneid otsides. Talviste linnumajade lähedusse ilmutakse alles pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

Armsa olemisega urvalinnud inimesi eriti ei pelga. Silma torkavad lindude karmiinpunane laup ja kollane, tumeda otsaga nokk. Selg ja küljed pikitriibulised, hallikaspruunil sulestikul.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Venegor, LK foorumist

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Põhja- ja rasvatihane

Põhjatihane       Parus montanus

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader, Urmas Tartes

Jääpurikad ( www.loodusemees.ee )

Kui teised proovivad ikka ilma ette ennustada, siis vähemalt detsembris püüan mina aastale tagasi vaadata. Aastat varjutasid kõige pisemate olendite tihedam vaatlus, viirused kippusid inimesi tubadesse sulgema, kuid senisest enam käidi ka matkaradadel ja arendati potipõllundust. Vaatasin oma märkmetest järgi, mis pani looduses minu südame sel aastal valjemalt põksuma:

Leethiir sööb naati

 Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Salutihane         Parus palustris

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Rekord nr. 234      Eesti sügavaim puurauk 

Puurauk on sügavusega 815 meetrit ja asub Kärdla kraatris.

Kärdla kraatri lühike uurimislugu: LINK

Osmussaare pank ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 235         Sügavaim koht meres.

Eesti territoriaalvete sügavaim koht jääb Osmussaarest põhja poole. Sügavust 140 meetrit.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Täna me ei tutvusta kopratammil liikuvaid loomi nende ilmumise järjekorras ja vaatajale jääb loomade äratundmine oma teha.

Kährikkoer ehk kährik      Nyctereutes procyonoides

Kährikupaarid tegutsevad koos aasta ringi, senikaua kuni elupäevi jätkub.

Selline niiske metsaala sobib tänu vooluvee olemasolule kährikutele hästi ja  kodupiirkonnaks piisab neile umbes 100ha suurusest alast. Talve saabudes heidab kährikupaar koos põõnama.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmised Sova ja Bea, Lk foorumist

Foto Arne Ader

Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid. Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.