jaanuar 2021

3. NÄDAL 18.1.2021.- 24.1.2021. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Leevikesi oli linnas rohkesti

Esmaspäevast neljapäevani jätkus külmade ilmade periood.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -7…-10 kraadi piires, mis on vaatlusrea (1922-2020) keskmisest 1…3 kraadi võrra külmem. Tugevat külma sel nädalal ei esinenud. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti kolmapäeval -14,4 °C.

Härmatis

Härmatis

Kormoran on ahvenapüügis kaluri konkurent

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Kormoran

Kormoran ( www.loodusemees.ee )

Kormoranide arvukus on viimastel kümnenditel Läänemerel kasvanud ning lindu on süüdistatud kalavarude hävitamises. Vaidlused huvirühmade vahel on olnud tulised.

Soome rannikule asusid kormoranid pesitsema 1996. aastal, 2018. aastaks oli pesitsevaid paare juba 27 600. Soome ranniku Vaasa piirkonnas asusid kormoranid pesitsema 2007. aastal. Seal kasvas nende arvukus hüppeliselt 2016. aastal ja 2018. aastal oli pesitsemas juba 3140 paari. Kui 2014. aastal hakkas piirkonna ahvenasaak langema, näitasid kalurid näpuga kormoranidele.

Millal saabub hallhüljeste "tähtsündmus"?

Teavitab hülgeuurija Ivar Jüssi

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Hommikune pilt lesilast

 

Hallhüljes        Halichoerus grypus

 

Pilk hülgekaamerale näitab, et saarele on kogunenud sadu hallhülgeid. Peamiselt täiskasvanud, aga ka mõned nooremad ja väiksemad, kes sel aastal kindlasti veel ei poegi. Samas on juba nii mõnigi emasloom kolinud karjast eemale, saare kõrgemale ja suure karja poolt asustamata alale. Ilmselt hakkavad nad peagi sünnitama.

Taliinnukaamera - urvalind

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõtmmis Biker, LK foorumist

Fotod Arne Ader ja Margus Ots

 Urvalind külastas toidumaja 28. detsembril

Urvalind on Eestis kõikuva arvukusega talvitaja, keda mõnel talvel on siin kuni pool miljonit isendit. Peamiselt märtsis ja aprillis ning oktoobris ja novembris näeb neid Eestist ka arvukalt läbirändamas.

Urvalindude emas- ja noorlindudel on punane vaid otsaesine, vanadel isaslindudel on punakaid sulgi ka rinnaesisel

Kaks kolmandikku Eesti puukidest on nakkusekandjad

Tervise Arengu Instituudi uuringu tulemused

Foto Arne Ader

Puuk

Puuk ( www.loodusemees.ee )

Tervise Arengu Instituut (TAI) kaasas möödunud aastal elanikkonna teadust tegema, et koos inimeste abiga kaardistada Eesti puugiohtlikumad piirkonnad. Üle-eestilise puugiuuringu tulemustest selgus, et kõige rohkem esineb puukidega levitavatest nakkustest puukrikketsioosi tekitajaid, mida leiti rohkem kui kolmandikult uuritud puukidelt. Kõige nakkusohtlikumateks piirkondadeks osutusid Tartumaa, Harjumaa, Viljandimaa ja Valgamaa.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Siim Kuresoo

Mihkli tammik

Mihkli tammik ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 246        Meie kõige esinduslikum tammik

On kaitsealune Mihkli tammik Pärnumaal Lääneranna vallas, mida kaitstakse Mihkli looduskaitseala koosseisus. Kaitseala pindalaks on 132 hektarit.

Mihkli tammiku lugu ajakirjas Eesti Loodus: LINK

Vana mets Hiiumaal Ristnas

Vana mets Hiiumaal Ristnas. Foto: Siim Kuresoo

Rekord nr. 247       Meie kõige metsasem maakond

Hiiumaa kogupindalast oli veel mõne aasta eest kaetud pea 70 % metsaga.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.