jaanuar 2021

 EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Sinikael-part ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid 16.–17. jaanuaril osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit ja arvukust. Osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ja lugeda kokku kõik seal kohatud vee- ja rannikulinnud. Kirja tuleb panna täpne vaatluskoht, jääolud ning mitu protsenti vaatlusalast ehk sektorist kaeti.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Naerukajakas ( www.loodusemees.ee )

Kui linnu sulestiku kirgaste ornamentide teket ja rolli on uuritud üsna palju, siis tumedaile ornamentidele on tähelepanu pööratud märksa vähem. Järjest koguneb üha rohkem tõendeid, et nii nagu kirgas sulestik, näitavad ka tumedad suled isendi kvaliteeti: tumedaid toone andva melaniini tootmine on samuti kulukas ning tumedamad või suured tumedad suled on just tervematel lindudel.

Naerukajakas

 Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Männitüved valuvad kleepunud lumest

Esmaspäevast kuni neljapäevani püsis mõnus talveilm.

Tugevat tuult ei olnud ja keskmised õhutemperatuurid jäid -2…-3 kraadi piiresse. Taevas oli pilves ja temperatuur kõikus ööpäeva jooksul väga vähe. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid -1,3…-2,1 ja minimaalsed langesid -3,0…-4,3 kraadini.

Lumine teisipäev

Lumikatte paksuseks mõõdeti ligikaudu kümme sentimeetrit.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sulad vahelduvad talviselt külmade ilmadega ja värsket lund tuleb juurde

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Rahulike talveilmadega ööbivad metskitsed oma toitumiskohtade läheduses, sageli metsa ja lageda piiril. Sügavamale metsa liigutakse tugevama lumesajuga, aga samuti varju tuisu korral.

Metskitsede toidusedel sõltub sellest, millisel maastikul elutsetakse.

Eesti Mullateaduse Seltsi valik

Foto VikipeediA

Saaremaal on kasvanud rähkmullale kasvanud puisniit

Rähkmullad on tekkinud ja arenenud lubjakivirikastel lähtekivimitel ja tegu on toitainerikka mullaga, mille viljakus varieerub paljus, olenedes kivide sisaldusest ja aegade jooksul tekkinud huumuskihi paksusest. Õhukese mullakihiga rähkmullad on põuakartlikud ja raskesti haritavad

Meie rannikualade ja saarte paepealseid rähkmuldi on 6,3% kogu Eesti mullastikust, moodustades 11,1% põllumuldadest, aga rähkmuldi leidub vähesel määral ka Kagu-Eesti kõrgustikelt.

Looduslikel rähkmulla aladel on rohttaimestik liigirikas. Puisniitudel kasvavad nii kadakad, kui sarapuud ja mitmed teisedki lehtpuud.

Metsa kasvanud kuivematel aladel kasvavadmännikud ja niiskematel aladel kuuse-segametsad.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Alumine foto Arne Ader

Raudkulli vana isaslinnu põsed ja rind on punakaspruuni sulestikuga. / foto: Bohuš Číčel (Wikimedia Commons; https://www.flickr.com/photos/bcicel/)

Raudkull       Accipiter nisus

KKM annab teada

Foto Arne Ader

Haugipüük Lahepera järvel ( www.loodusemees.ee )

Uuest aastast on kehtestatud uued ja alalised püügikitsendused ehk harrastuspüügi päevalimiidid täienevad uute liikidega.

Harrastuskalastaja tohib püüda ööpäevas viis haugi, viis koha, viisteist latikat, kaks lõhet või kaks forelli.

Püügikitsenduste määrusega kehtestatud ahvenapüügi päevalimiit viisteist kilogrammi jääb samaks. Jõevähi limiit väheneb 100 isendilt 75-le. Lõhe ja meriforelli päevalimiit laieneb sisevetelt ka merele.

Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelud:

Eesti Kalastajate Seltsi harrastuskalastajad

Haug, harilik haug ehk havi       Esox lucius

Haug on eestlaste ja meie hõimurahvaste seas on olnud alati silmapaistval kohal. Oli ju soomlaste Väinamöise kannelgi tehtud hiigelhaugi lõualuust ning arvestades meie eeposte sugulust, siis küllap oli haugilt „laenatud“ ka Vanemuise kannel....

Meie siseveekogudes on haug laiema levikuga, asustades isegi turbauke ja väiksemaid karjääre.