jaanuar 2021

KKM annab teada

Foto Arne Ader

Haugipüük Lahepera järvel ( www.loodusemees.ee )

Uuest aastast on kehtestatud uued ja alalised püügikitsendused ehk harrastuspüügi päevalimiidid täienevad uute liikidega.

Harrastuskalastaja tohib püüda ööpäevas viis haugi, viis koha, viisteist latikat, kaks lõhet või kaks forelli.

Püügikitsenduste määrusega kehtestatud ahvenapüügi päevalimiit viisteist kilogrammi jääb samaks. Jõevähi limiit väheneb 100 isendilt 75-le. Lõhe ja meriforelli päevalimiit laieneb sisevetelt ka merele.

Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelud:

Eesti Kalastajate Seltsi harrastuskalastajad

Haug, harilik haug ehk havi       Esox lucius

Haug on eestlaste ja meie hõimurahvaste seas on olnud alati silmapaistval kohal. Oli ju soomlaste Väinamöise kannelgi tehtud hiigelhaugi lõualuust ning arvestades meie eeposte sugulust, siis küllap oli haugilt „laenatud“ ka Vanemuise kannel....

Meie siseveekogudes on haug laiema levikuga, asustades isegi turbauke ja väiksemaid karjääre.

Pärandkoosluste Kaitse Ühingu kirjastus

Atlase koostasid ja toimetasid Toomas Kukk, Thea Kull, Ott Luuk, Meeli Mesipuu ja Peedu Saar.

Uus taimeatlas võtab kokku suurema osa Eesti taimestiku kohta viimasel kahel sajandil kogutud teabest. 1664 atlase kaarti kajastavad Eesti looduslike taimede, aga ka suure osa naturaliseerunud, kultuurist metsistunud ja tulnukana leitud liikide, alamliikide või hübriidide levikut.

Taimede levikut on kirjeldatud 6’ × 10’ (9 × 11 km) ruudustiku abil, mis on kasutusel ka paljudes Euroopa riikides. Levikukaartidel on eristatud liikide nüüdisaegseid ja ajaloolisi leide neljast perioodist: 2006–2020, 1971–2005, 1921–1970 ja kuni 1920.

Illustreeriv materjal Bea, Lk foorumist

Kass ehk kodukass     Felis catus

Uus külaline talilinnukaamera ees - öösel ja maru ettevaatlikult uudistades.

Välimuselt paistab tegu olevat hästi toidetud „uurimisretkel“ kodukassiga ja usutavalt pole toidumaja külalistel kassi kimbutamisi päevasel aja vaja peljata.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Tammispea rändrahn, vaade kirdest Aegviidu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1982

Rekord nr. 240       Kõrgeim rändrahn

Tammispea kivi on rändrahn Kuusalu vallas Tammispea külas. Rabakivist rändrahn on lagunenud mitmeks osaks. Suurima rahnu pikkus on 11 m, laius 5,4 m ning kõrgus 7,7 m. Kivi ümbermõõt on 27,7 m. Tegemist on Mandri-Eesti kõrgeima rändrahnuga.

Loe lisaks Eesti rändrahnudest: http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel852_848.html

Riigi Ilmateenistuse ülevaade

Pildistas Vello Keppart

Olid valged jõulud

Riigi Ilmateenistusa andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur 2020. detsembris +0,6 °C, mis on 2,6 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine -2,0 °C). Jõululaupäeval oli siiski lumi maas.

Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 7,5 °C (18.-19. detsember, Vilsandi) ja miinimumiks -9,6 °C (11. detsember, Narva).  Eesti keskmine sajuhulk oli 39 mm, mis on 73% normist (paljuaastane keskmine 53 mm).

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 12 mm (18. detsember, Ristna rannikujaam). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 18 tundi, mis on 87% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi). Päikesepaiste vähenemist peetakse kliimamuutusega kaasnevaks asjaoluks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Fotod EE ja VikipeediA

Atlandi tuura mulaaž Muhu Põhikoolis

Keskkonnateoks valiti ohustatud kalaliikide müügist loobumine, kirve sai loodust kahjustav kuivendamine

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.

Eesti Lepidopteroloogide Selts annab teada

Fotod VikipeediA ja Urmas Tartes

Päevakoer

Harilik päevakoer        Arctia caja

Kuigi harilik päevakoer on Eestis tavaline liblikas on tegemist siiski väga ilusa ja tähelepanuväärse tegelasega, kellega kohtumine teeb päeva alati ilusamaks.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Helepruuni alapoolega emane leevike jääb sageli looduses tähelepanuta

Leevike        Pyrrhula pyrrhula

Leevikest peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Häirekeskus ja Keskkonnainspektsioon annavad teada

Keskkonnainfot saab samuti uuest aastast edastada riigiinfo telefonile 1247

Keskkonnaalaseid teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile: 1247@112.ee.

Kuna vajalike muudatuste tegemine ja kodanike poolne numbriga harjumine võtab aega jääb esialgu paralleelselt kasutusele vana number 1313, millele laekuvad kõned suunatakse numbrile 1247

Algselt läks lühinumber 1247 kasutusse möödunud aasta märtsi keskel ja seda nii koroonainfo jagamiseks, kui covid-19 testimiste ning piirangute teabeks.

Üldist riigiinfo numbrit 1247 on lihtne meeles pidada sest see on 1 number, kuhu saab helistada 24/7.

Numbrile 1247 helistamine on tasuta nii mobiil-, kui lauatelefonilt.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Foto Arne Ader

Aas kadakaga. Laanemägi ( www.loodusemees.ee )

Harilik kadakas       Juniperus communis

2021. aasta puu on kadakas

Ajakirja Eesti Loodus toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Nagu esimesel korral 1996. a on tänavuse aasta puu kadakas, täpsemalt meil looduslikuna kasvav harilik kadakas.

Tekst Indrek Sell ja Irja Saar, Eesti mükoloogiaühing

Foto Vello Liiv

Lilla kübarnarmik

Eesti looduseuurijate seltsi Eesti mükoloogiaühingu aastakoosolekul valiti 2021. aasta seeneks lilla kübarnarmik

Eestimaa looduses esineb mitmeid “põdramokkadeks” (Sarcodon) kutsutavaid seeneliike, millest mõned on ka söödavad. On inimesi, kes peavad põdramokki headeks söögiseenteks, ent teiste arvates on põdramokad jällegi liiga kõvad ja kibeda maitsega.

Video salvestas Ahto Täpsi

Teder      Tetrao tetrix

Meie metsade suurte kanaliste arvukus on hoolimata paarikümne aastasest jahikeelust oluliselt langenud.

Talvisel ajal kohtame tetresid ikka oma kodupiirkonnas: soo- või rabaservadel ja nendega piirnevates võsastikes. Nagu videost näha on põhiliseks talvetoiduks kasepungad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Olid valged jõulud

Ilmastik oli jõulupühade eel väga muutlik. Aegajalt sadas vihma, mis läks üle lumesajuks. Korduvalt kattus maapind lumega, mis jälle ära sulas.

Jõululaupäeval oli väga soe. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi kolme kraadini ja sadas vihma. Lumi kadus kõikjalt, muld sulas üles ja teed muutusid poriseks. Järgmiseks hommikuks (25.12.) oli aga siinkandis juba uuesti lumi maas ja päeva jooksul tuli lund korrast juurde.

Jõulu esimesel pühal oli lastel juba võimalik kelguga mäest alla lasta. Laupäeva hommikul (26.12.) kattis maapinda ligi kümnesentimeetrine lumevaip. 26.12. kuni 28.12. oli õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel ja korralik suusalumi püsis maas 3-4 päeva. ’

Tekst Margus Ots

Foto Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Võib tunduda kummastav, kuid kevadekuulutajat kuldnokka võib Eestis näha ka külmakraadidega südatalvel.

Kuigi praegu, jaanuari alguses on valdav osa 200 000 – 250 000 Eestis pesitsevast kuldnokapaarist siiski Lääne-Euroopas asuvatel talvitusaladel, meelitavad soe sügis ja suhteliselt soe talve algus igal aastal 200–2000 kuldnokka Eestisse talve veetma. On tõenäoline, et järjest soojemaks muutuvatel talvedel näeme kuldnokkasid Eestis talviti tõenäoliselt rohkemgi.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Tutt-tihane

Tutt-tihane       Parus cristatus

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.