Kiviõli I keskkooli 1. klassi lapsed on rajakaamera abil saanud selgeks, kuidas metsnugis oma kodupiirkonda tähistab.
Esmapilgul tundus lastele esimest videot vaadates, et nugis liputab saba. Tegelikult pritsis ta uriini laiali oma territooriumi tähistamiseks. Kõik kiskjad märgistavad oma kodupiirkonda väljaheidetega, erinevalt näiteks hirvlastest, kes lasevad oma pabulad sinna, kus parasjagu häda peale tuleb.
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Fotod Arne Ader
Harakad( www.loodusemees.ee )
Harakas Pica pica
Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas sarnaselt teistele vareslastele on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik.
Foto näol on tegu USAs Indiana osariigis asuva Wolf Parki ülesvõttega ajast, mil nad tegid nii loomapargi huntide kui piisonite elu rikastamiseks iganädalasi 45-minutilisi sessioone, kus üks-kaks hunti viidi tugeva piisonikarja aedikusse. Testimise faasist nad kunagi kaugemale ei jõudnud. Enamasti rullisid hundid ennast mõnuga piisonisõnnikus ja imetlesid kauneid sõralisi. Jooksutrenni said loomad aga küll - tagaajaja rollis olid enamasti piisonid. Stressis ei tundunud olevat kummagi liigi esindajad. Pigem oli see vahva ja ohutu vaheldus üksluisele igapäevaelule loomaaias.
Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kolmandale osale.
Aastaid on suure murega rääkinud ja kirjutanud järjest halvenevast olukorrast Eesti metsanduses nii eksperdid, erialateadlased kui ka kohalike kogukondade rahvas ja laiemalt juba suur osa Eesti elanikest. Kõik esitatud ettepanekud kaovad aadressaatide juures kuhugi ... ja muutuste vajadust Eesti metsapoliitikas ei võta millegipärast ükski erakond lauale?
Milles seisneb see fenomen?
Seriaali kolmandas osas avalikustatakse elanike järjest süvenev mure metsade tuleviku ja viimastel kümnenditel metsades toimunud väga ulatuslike lageraiete negatiivsete tagajärgede pärast.
Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist
Ilmateenistuse lumekaart
Hülgerand merikotkaga
Hallhüljes Halichoerus grypus
Täna hommikuga saame tõdeda, et lumikate on kogu Eestis ( eile oli Vilsandi rahvuspargis lund pea olematult).
Kui Kagu-Eestis on pakast üle paarikümne kraadi, siis hülgelesilas ainult neli miinuskraadi. Veesooja üle paari kraadi. Merejää tekkimiseni peavad pakaselised ilmad edasi kestma.
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Fotod Arne Ader
Koduvarblane, isaslind (www.loodusemees.ee)
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader ja VikipeediA
Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 243 Eesti vanim puu
Tamme-Lauri tamm. Uuringute järgi läks puu kasvama 1326 aastal ja on praeguseks ligikaudu 680 aastat vana.
Loe puuhiiglasest: LINK
Rasina remmelgas
Rekord nr. 244 Eesti jämedaimad puud
Nendeks on Tamme-Lauri tamm ja Rasina remmelgas.
Sarnaselt mitmete teiste põllumajandusmaastike lindudega on Eestis väga levinud ja tavalise linnuliigi kuldnoka arvukus kogu maailmas kahanemas. Põhjuseks on intensiivistunud maaharimine. Siiski levib ka arvamus, et kuldnokkade arvukuse kahanemise on tinginud suurenenud röövlindude populatsioon.
Suurbritannias uurisid ornitoloogid 36 aasta jooksul kogutud talviste aialindude vaatluste andmeid ning otsisid vastust küsimusele, kas raudkulli süüdistamisel värvuliste arvukuse vähenemises on alust. Brittidest aialindude vaatlejad panevad kirja oktoobrist märtsini toidumajade juures askeldavate liikide iganädalase suurima arvukuse, samuti kõik märgatud röövlindude rünnakud.
TÜ Eesti samblasõbrad
Harilik lehviksammal (foto autor Silvia Pihu, Samblafoto võistlustöö 2013)
Harilik lehviksammal Ptilium crista-castrensis
Harilik lehviksammal on väga kena, miniatuurset sõnajalga meenutava välimusega.
Harilik lehviksammal kasvab niisketes toitainerikkamates okasmetsades maapinnal, kus ta võib moodustada ulatuslikke särav- või kollakasrohelisi vaibandeid.
Pildistas Peep Männil
Kevadel avastatud karu talvepesa
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Tõenäoliselt algas emakarudel poegimine vahetult enne jõulusid, aga veebruarikuu alguseks peaks umbes kuuekümnel „karumammal“ karupojad talvepesas olema.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
