jaanuar 2021

Tegevus Pakri hoiualal on illegaalne

Keskkonnaministeeriumi kiire seisukohavõtt

Foto Arne Ader

Väike-Pakri ja Suur-Pakri taga toimus

Väike-Pakri ja Suur-Pakri taga toimus

Reedel ja laupäeval ilmus mitmes meediaväljaandes ülevaade Pakri saarte hoiualal toimuvast ohtlike kaupade ümberlaadimisest laevade vahel, kus vähestele reeglitele ning suurele keskkonnaohule juhtisid tähelepanu mitmed loodus- ja merenduseksperdid.

LK lugu „Mis toimub!“: LINK

Osaliselt Pakri hoiualal olev ankruala loodi 2007. aastal. Keskkonnaministeerium kooskõlastas ankruala moodustamise tingimusel, et hoiualale jääval osal ei tehta tegevusi, mis võivad ohustada kaitstavat ala ja liike ning koostatakse ka vastav meetmekava ohtude vältimiseks. Kui neid tingimusi pole täidetud, siis on see tegevus illegaalne.

Vihasoo laste kaamerast - kährikud keerutavad ja sead tormavad

Sisu

 

Koroona ajal on Vihasoo Lasteaed-Algkooli 1. ja 2. klassi kuus last pidanud leppima sellega, et juhendaja Martin Piispea käib üksi kaamera juures, kuna koos praegu metsa minna ei saa. Video parimatest loomakaadritest lohutab kõiki keerulisel ajal - vaatame meiegi, milline rikkalik elu keeb laste kodukoha metsas. 

Raudkulle märkame talvisel ajal tihemini

Fotod Arne Ader

Raudkull

Raudkull ( www.loodusemees.ee )

 

Raudkull        Accipiter nisus

 

Talviste ilmadega ilmuvad väiksemad röövlinnud talilindudele mõeldud toidumajade ümbrusesse ja neid võime kohata isegi Tallinnas.

Saaki varitsetakse liikumatult puude ladvas, aga sagedasti mõnel tehnilisel rajatisel.

Välkkiire rünnak võib röövlinnule saagi tagada ja värvulisi kütivad raudkullid lennust.

Mis toimub!

Koostas Arvo Veskimets

Pakri ankrukoht D

Pakri hoiuala ja linnuala Ivo Kruusamägi – Maa-amet

Pakri hoiuala ja linnuala Ivo Kruusamägi – Maa-amet, CC BY-SA 3.0, ttps://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=27510745

Euroopa looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000 Pakri linnualal toimub suures koguses keskkonnaohtlike naftasaaduste tankerilt tankerile ümberpumpamine.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXVI osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Väike lemmel       

Rekord nr. 249        Kõige väiksem õistaim 

 

Väike lemmel        Lemna minor

 

Väike lemmel. On veetaim lemleliste sugukonnast. Eesti väikseim õistaim on väike lemmel. Ta koosneb kuni 0,5 cm läbimõõduga lehetaolisest lülist, mille all on juureke. Õied on silmale peaaegu nähtamatud.

Lähemalt veetaimest: LINK

 

Nädalavahetusel vaatlema aialinde!

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Musttihane ja kaks põhjatihast

Ornitoloogiaühing kutsub 29.–31. jaanuaril osalema talvisel aialinnuvaatlusel

Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Eelmisel aastal osales ligi 2000 inimest, kes vaatlesid üle 40 000 linnu 68 liigist. 

Aialindudega - määramisabi:

https://eoy.ee/talv/maaramisabi

Piltidega abiankeet:

https://eoy.ee/talv/content/materjalid/piltidega_ankeet_2020.pdf

VIDEO: koer kutsus kassi korrale

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Esimest korda jõudis talilinnukaamera ette küla koer, kes peletas puu otsa päeval linde passinud kolmanda kassi, keda me tänini veel pole näinud. Sellise moega saame ülevaate nii küla loomadest ja ümbruskonnas tegutsevatest metsaelanikest.

Vindid kaamera ees.

Rohevint ja metsvint

Rohevint ja metsvint. Kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kui linnusalgas märkame kollase sulestikuga isendeid

Fotod Arne Ader

Talvike

Talvike ( www.loodusemees.ee )

 

Talvike        Emberiza citrinella

 

Täna vaatleme talvikesi, aga suhteliselt sarnast värvi märkame ka siisikesesalkades – nendest lähipäevil.

Silma hakkavad talvikeste salgad avamaastikel, kus tegutsetakse maapinnal, kui sealt midagi leida on. Ohtu märganud linnusalk lendab puudele või põõsastel, aga silma hakkavad linnusalgad võivad olla vabalt üle sajapealised. Talvitujaid võib meil olla kuni mõnisada tuhat.

3. NÄDAL 18.1.2021.- 24.1.2021. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Leevikesi oli linnas rohkesti

Esmaspäevast neljapäevani jätkus külmade ilmade periood.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -7…-10 kraadi piires, mis on vaatlusrea (1922-2020) keskmisest 1…3 kraadi võrra külmem. Tugevat külma sel nädalal ei esinenud. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti kolmapäeval -14,4 °C.

Härmatis

Härmatis

Kormoran on ahvenapüügis kaluri konkurent

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Kormoran

Kormoran ( www.loodusemees.ee )

Kormoranide arvukus on viimastel kümnenditel Läänemerel kasvanud ning lindu on süüdistatud kalavarude hävitamises. Vaidlused huvirühmade vahel on olnud tulised.

Soome rannikule asusid kormoranid pesitsema 1996. aastal, 2018. aastaks oli pesitsevaid paare juba 27 600. Soome ranniku Vaasa piirkonnas asusid kormoranid pesitsema 2007. aastal. Seal kasvas nende arvukus hüppeliselt 2016. aastal ja 2018. aastal oli pesitsemas juba 3140 paari. Kui 2014. aastal hakkas piirkonna ahvenasaak langema, näitasid kalurid näpuga kormoranidele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.