jaanuar 2021

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kolmandale osale.

Aastaid on suure murega rääkinud ja kirjutanud järjest halvenevast olukorrast Eesti metsanduses nii eksperdid, erialateadlased kui ka kohalike kogukondade rahvas ja laiemalt juba suur osa Eesti elanikest. Kõik esitatud ettepanekud kaovad aadressaatide juures kuhugi ... ja muutuste vajadust Eesti metsapoliitikas ei võta millegipärast ükski erakond lauale?

Milles seisneb see fenomen?

Seriaali kolmandas osas avalikustatakse elanike järjest süvenev mure metsade tuleviku ja viimastel kümnenditel metsades toimunud väga ulatuslike lageraiete negatiivsete tagajärgede pärast.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Ilmateenistuse lumekaart

Hülgerand merikotkaga

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Täna hommikuga saame tõdeda, et lumikate on kogu Eestis ( eile oli Vilsandi rahvuspargis lund pea olematult).

Kui Kagu-Eestis on pakast üle paarikümne kraadi, siis hülgelesilas ainult neli miinuskraadi. Veesooja üle paari kraadi. Merejää tekkimiseni peavad pakaselised ilmad edasi kestma.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Koduvarblane, isaslind (www.loodusemees.ee)

Koduvarblane        Passer domesticus

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 243          Eesti vanim puu  

Tamme-Lauri tamm. Uuringute järgi läks puu kasvama 1326 aastal ja on praeguseks ligikaudu 680 aastat vana.

Loe puuhiiglasest: LINK

Rasina remmelgas

Rekord nr. 244     Eesti jämedaimad puud

Nendeks on Tamme-Lauri tamm ja Rasina remmelgas.

EOÜ kuldnoka aasta uudised

Fotod Arne Ader

Raudkull on lennanud kuuri ( www.loodusemees.ee )
 

Sarnaselt mitmete teiste põllumajandusmaastike lindudega on Eestis väga levinud ja tavalise linnuliigi kuldnoka arvukus kogu maailmas kahanemas. Põhjuseks on intensiivistunud maaharimine. Siiski levib ka arvamus, et kuldnokkade arvukuse kahanemise on tinginud suurenenud röövlindude populatsioon.

Suurbritannias uurisid ornitoloogid 36 aasta jooksul kogutud talviste aialindude vaatluste andmeid ning otsisid vastust küsimusele, kas raudkulli süüdistamisel värvuliste arvukuse vähenemises on alust. Brittidest aialindude vaatlejad panevad kirja oktoobrist märtsini toidumajade juures askeldavate liikide iganädalase suurima arvukuse, samuti kõik märgatud röövlindude rünnakud.

 TÜ Eesti samblasõbrad

Harilik lehviksammal (foto autor Silvia Pihu, Samblafoto võistlustöö 2013)

Harilik lehviksammal         Ptilium crista-castrensis

Harilik lehviksammal on väga kena, miniatuurset sõnajalga meenutava välimusega.

Pildistas Peep Männil

Kevadel avastatud karu talvepesa 

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Tõenäoliselt algas emakarudel poegimine vahetult enne jõulusid, aga veebruarikuu alguseks peaks umbes kuuekümnel „karumammal“ karupojad talvepesas olema.

 EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Sinikael-part ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid 16.–17. jaanuaril osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit ja arvukust. Osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ja lugeda kokku kõik seal kohatud vee- ja rannikulinnud. Kirja tuleb panna täpne vaatluskoht, jääolud ning mitu protsenti vaatlusalast ehk sektorist kaeti.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Naerukajakas ( www.loodusemees.ee )

Kui linnu sulestiku kirgaste ornamentide teket ja rolli on uuritud üsna palju, siis tumedaile ornamentidele on tähelepanu pööratud märksa vähem. Järjest koguneb üha rohkem tõendeid, et nii nagu kirgas sulestik, näitavad ka tumedad suled isendi kvaliteeti: tumedaid toone andva melaniini tootmine on samuti kulukas ning tumedamad või suured tumedad suled on just tervematel lindudel.

Naerukajakas

 Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Männitüved valuvad kleepunud lumest

Esmaspäevast kuni neljapäevani püsis mõnus talveilm.

Tugevat tuult ei olnud ja keskmised õhutemperatuurid jäid -2…-3 kraadi piiresse. Taevas oli pilves ja temperatuur kõikus ööpäeva jooksul väga vähe. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid -1,3…-2,1 ja minimaalsed langesid -3,0…-4,3 kraadini.

Lumine teisipäev

Lumikatte paksuseks mõõdeti ligikaudu kümme sentimeetrit.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sulad vahelduvad talviselt külmade ilmadega ja värsket lund tuleb juurde

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Rahulike talveilmadega ööbivad metskitsed oma toitumiskohtade läheduses, sageli metsa ja lageda piiril. Sügavamale metsa liigutakse tugevama lumesajuga, aga samuti varju tuisu korral.

Metskitsede toidusedel sõltub sellest, millisel maastikul elutsetakse.

Eesti Mullateaduse Seltsi valik

Foto VikipeediA

Saaremaal on kasvanud rähkmullale kasvanud puisniit

Rähkmullad on tekkinud ja arenenud lubjakivirikastel lähtekivimitel ja tegu on toitainerikka mullaga, mille viljakus varieerub paljus, olenedes kivide sisaldusest ja aegade jooksul tekkinud huumuskihi paksusest. Õhukese mullakihiga rähkmullad on põuakartlikud ja raskesti haritavad

Meie rannikualade ja saarte paepealseid rähkmuldi on 6,3% kogu Eesti mullastikust, moodustades 11,1% põllumuldadest, aga rähkmuldi leidub vähesel määral ka Kagu-Eesti kõrgustikelt.

Looduslikel rähkmulla aladel on rohttaimestik liigirikas. Puisniitudel kasvavad nii kadakad, kui sarapuud ja mitmed teisedki lehtpuud.

Metsa kasvanud kuivematel aladel kasvavadmännikud ja niiskematel aladel kuuse-segametsad.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Alumine foto Arne Ader

Raudkulli vana isaslinnu põsed ja rind on punakaspruuni sulestikuga. / foto: Bohuš Číčel (Wikimedia Commons; https://www.flickr.com/photos/bcicel/)

Raudkull       Accipiter nisus