veebruar 2021

Merca ja Setomaa rotid

Avapilt
Sisu

Nii rändrott (pildil) kui kodurott sõltuvad talvel inimeste elupaikadest.
Ave Kruuseli foto

 
Kuus suve tagasi ostsime Küllätüvä külla talu, mis oli neliteist aastat tühjana seisnud. Esimene talv möödus meil täiesti närilistevabalt. Ju nad olid harjunud inimvabast tarest kui postist mööda käima: pole sooja ega toitu. Järgmise aasta talvel kolis pööningule isane kodurott. Esialgu käitus ta viisakalt. Ma jätsin elakesele tare peale kuivanud leivakontsikuid. Ent mingil hetkel otsustas rott ka inimeluruume inspekteerima hakata.

Paistis, et minusse suhtus ta viisakalt: kui ma üksi tares ööbisin, turnis omaette anomanulgas, aga mu elukaaslasel jooksis öösel paar korda üle näo. See loomakesele saatuslikuks saigi – mees rabas ta kinni ning pitsitas surnuks...

Hundimuumia igikeltsas

Avapilt
Sisu

Kanadas avastatud hundikutsikas, kes elas 57 000 aastat tagasi.

 

 

Paar aastat tagasi jagasime uudist Siberi igikeltsast avastatud 18 000 aastat tagasi elanud isase kutsika säilmetest. Vaatamata sellele, et kutsikas oli imetlusväärselt hästi säilinud, ei andnud DNA testi tulemused vastust selle kohta, kas nüüdseks nime Dogor kandva kutsika näol oli tegemist hundi või koeraga.


Möödunud detsembris avaldati aga Kanadas, Yukoni provintsis avastatud veelgi vanema kutsika säilmete uurimise tulemused. Tegu on emase hundikutsikaga, kes elas ligi 57 000 aastat tagasi! Kutsikas, kelle DNA analüüs näitas selgelt, et tegu on iidse hundiga, sai nimeks Zhùr.

Zhùr on kõige täielikumalt säilinud hundimuumia, mis iial avastatud - ainult silmad on puudu! Seetõttu on õnnestunud tema toonast 7-nädalast eluolu päris põhjalikult uurida.

 

VIDEO: oravate elus on muutuste aeg

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

 

Harilik orav ehk punaorav         Sciurus vulgaris

 

Linnakodanikud märkavad „käbikuningaid“ sagedamini, kas linnaparkides või kalmistutel, samuti tegutsetakse aedlinnades. Metsades toimetavad loomakesed vastavalt toidu olemasolule ja ei pea lugu ainult kuusikutest vaid saavad edukalt hakkama segametsades.

Esmaspäevast kehtivad lindude väljas pidamise piirangud

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) kehtestas alates 1. märtsist üleriigilise lindude väljas pidamise piirangud, et tõkestada linnugripi levikut.

Piirangud kehtivad põllumajanduslindude ja teiste tehistingimustes peetavate lindude pidamisele välitingimustes. Lisaks keelustatakse partide ja hanede pidamine koos teiste lindudega, välja arvatud juhul, kui viiruse sissetoomise ohtu hinnata väikeseks, kas sõltuvalt kasvanduse erijoontest või rakendatavatest riskivähendusmeetmetest, mida põllumajandus- ja toiduamet peab piisavaks.

PTA keelustab looduses vabalt elavate lindude toomise kohtadesse, kus samal ajal peetakse põllumajanduslinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XC osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Kääbus-karihiir

Rekord nr. 261      Meie väiksem imetaja

 

Kääbus-karihiir       Sorex minutissimus

 

Pisikese imetaja kääbus-karihiire esinemist meie looduses kinnitati esmakordselt poole sajandi eest. Tilluke imetaja kaalub poolteist kuni neli grammi ja tema kaal oleneb toitumusest, keha pikkust kuni neli ja sabapikkust lisandub veel kaks ja pool sentimeetrit. Loomakse elupaigaks võib lugeda mustikametsa.

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 1. vooru küsimused

Linnuvaatleja tuletab meelde

Illustratiivne foto Arne Ader

Talvike

Talvike ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 1. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 28. veebruarini.

Määramisvõistluse viienda hooaja esimese vooru küsimused leiab siit: 

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiate: LINK

Eestisse on jõudnud lindudegripp

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) andis 12. veebruaril teada, et Eestisse on jõudnud lindude gripp. Eesti Ornitoloogiaühing palub kõigil, kes vaatlevad, pildistavad või toidavad linde, olla tähelepanelik ja hoolikas, et vältida viiruse levikut.


Eesti Ornitoloogiaühing palub aialinde toitvatel inimestel regulaarselt puhastada toidumaja, sööturit ja toiduplatsi. Väljaheited, suled ja muu kannavad mitmesuguseid haigusi, mis võivad põhjustada lindude nakatumist ja isegi hukkumist. Toitmisalus tuleks aeg-ajalt puhtaks pühkida või seda kuuma veega pesta.

Hülgeelust

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Veetase meres on tõusnud, hülgepojad jääpankadel…

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus

 

Eilse, üleeilsega on veetase tõusnud kõigest viie sentimeetri võrra ja jääpangad on veel kaldakivise küljes kinni, aga edelatuule tugevnemist lubatakse veel vastu õhtut ja kindlasti tõuseb seejuures merevee tase. Õhusooja on kuni viis kraadi, aga merevesi jäise supi vahel on poole kraadi jagu miinuspoolel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.