VIDEO ja pildirida sügisestest õitsejatest
Õitsejaid pildistati mobiiliga
Soojad ilmad ja sügisesed õitsejad, kes kõigile tuttavad. Täna lendas ka päevapaabusilm.
Õitsejaid pildistati mobiiliga
Soojad ilmad ja sügisesed õitsejad, kes kõigile tuttavad. Täna lendas ka päevapaabusilm.
Igasügisene aasta looma luulevõistlus ootab koolilapsi kirjutama rottidest. Just-just – neist väikestest närilistest, kes paljudele ei meeldi! Aga on ka neid palju, kellele rotid on sümpaatsed ja kindlasti on rotisõpru juurde tulnud tänavusel aastal, mil uudised väikeste näriliste elust on olnud põnevad: oktoobris Eestist leitud haruldane rotikuningas ning augustis Tallinna Loomaaeda toodud kaks noort rotipreilit koduroti suguvõsast on kindlasti loomasõprade tähelepanu köitnud.
Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Vahtratutlase emasliblikas
Vahtratutlane Ptilophora plumigera
Poole sajandi eest kohati vahtratutlast vaid Lääne-Eestis ja sealgi oli ta haruldane. Nüüdseks on liblikaid kohatud peaaegu kõikjal, kus kasvab vahtraid.
Vahtratutlane koorub nukust tavaliselt peale esimesi öökülmi ja seepärast jääb tema lennuaeg oktoobrisse ja novembrisse, sõltuvalt aasta ilmastikust. Üksikutel soojematel sügisöödel võib neid kohata hulgakesi ümber tehisvalguse ja just sellised ongi praegused ilmad.
Keskkonnaamet annab teada
Huntide küttimismaht ohjamiskavade lõikes
Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ja ennetamiseks.
Algava hundijahi käigus tohib esmalt küttida 50 looma.
Osalema kutsub MTÜ Loodusajakiri
Parim foto aasta linnust 2016. a. Eesti Looduse fotovõistlusel. Autor Arne Kiin
Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 22. korda.
Fotosid saab võistlusele esitada 31. oktoobri keskööni.
Pilte hinnatakse eraldi noorte ja üldkategoorias, jagatakse hulk eriauhindu.
Võistluse tulemused tehakse teatavaks detsembri alul.
Võistluse tingimused, toetajad, piltide üleslaadimine jm leiate veebilehelt: LINK
Lisainfo:
e-post: eestiloodus@loodusajakiri.ee
Toetajad:
Linnuvaatleja kutsub osalema
Illustreerib foto Arne Ader
Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu ( www.loodusemees.ee )
Video LK-team
Foto Arne Ader
Metskits hallis talvekasukas
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Päev jääb üha lühemaks ja metskitsedel märkame halli talvekasukat ja valget sabapeeglit, mille heledaid karvu ohu või erutuse korral puhevile aetakse ja sellega seltsingu liikmeid ohust teavitatakse.
Kirja pani Andres Miller, keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist, Hiiumaa laidude kaitseala direktor aastatel 1996 - 2008
Vaade Tõllukivilt Käina lahele. Foto: Andres Miller
Laialdaselt ja aktiivselt on tähistatud Lahemaa rahvuspargi moodustamist 50 aastat tagasi, kuid tähelepanuta on jäänud samal aastal uue staatuse saanud kolm vähemat kaitseala. Nimelt laiendati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 senist riiklikku maastikulist kaitseala „Aegviidu-Nelijärve“ ja nimetati see ümber Kõrvemaa riiklikuks maastikukaitsealaks ning riikliku staatuse said ka kaks rajoonilist keeluala Hiiumaa rajoonis. Moodustati Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala ja Käina lahe riiklik linnustikukaitseala.
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Kuus merikotkast hülgekaamera ees
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Kas tegu noorte- või täiskasvanud kotkastega?
Kuni viienda eluaastani on noorlindude sulestik tumepruun või kirju. Täiskasvanud ehk suguküpse merikotka tunneme ära heledama pea, kollase noka ja valge saba järgi.
Merikotkad on meie looduse põlised asukad ja pesitsenud paaride arvukus võis tänavu ulatuda üle kolmesaja.
Video salvestas Karl Adami, www.adamifoto.com
Kevadsuvised linnulaulu solistid, keda Te juba tunnete, et tuleval kevadel tagasi oodata…
EOÜ annab teada ja palub osaleda
Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu ühise raierahu annetuskampaania käigus on tänaseks kogutud kolmandik vajalikust summast.
Oktoobris alanud annetuskampaania eesmärk on koguda 7000 eurot raierahu kohtuasja jaoks. Tänaseks on 76 inimest annetanud 2587 eurot, mis on pisut rohkem kui kolmandik seatud eesmärgist.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Rohetav taliraps ja raagus mets
Nädal algas päikesepaisteliste ilmadega.
Esmaspäeval ja teisipäeval tõusis päeval maksimaalne õhutemperatuur 6…7 kraadini, aga ööd olid külmad. Nädala minimaalne õhutemperatuur (‑1,1 °C) mõõdeti teisipäeval.
Hommikul oli siis hall maas ja veeloigud jääga kaetud. Jää püsis varjulistes kohtades teisipäeval veel pärast lõunatki.
Kolmapäeva hommikuks oli juba ilm soe ja sadas vihma. Kogu järgnev päev kujunes sajuseks ja ööpäeva sademete summaks kogunes 11 mm. Maksimaalne tuule kiirus ulatus 14 m/s. Järgnevatel päevadel tugevnes tuul veelgi ja sajud jätkusid.
Siidisaba Bombycilla garrulus
Läbirändavaid siidisabade salkasid on märgatud juba oktoobri algusest saadik. Sügistorm muutis lehtpuud läbipaistvamaks - seega väljapaistvamaks neil peatuvad ja toituvad linnud. Põhiränne algab siidisabadel novembri alul ja siis kohtame tegutsejaid nii maapiirkondades, kui suuremates linnades, aga kõik oleneb toidulauast ehk marjade hulgast puudel.
Siidisabade läbiränne kestab veel novembris-detsembris ja talvitujaid võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande isendi ringis.
Harilik jugapuu Taxus baccata
Looduses võime kasvamas kohata harilikku jugapuud meie saartel, Hiiumaal ja Saaremaal, aga samuti mandri loodeosa soostunud kuuse enamusega metsades ja teadaolevalt ka Lõuna-Eestis. Jugapuud kasvavad looduses enamalt jaolt põõsana, harvemini puuna.
Tumeroheliste veidi lamedate, pehmete okastega pikkusega kuni kolm sentimeetrit, mis pealtpoolt läigivad ja nende altpool on veidi heledam. Harilik jugapuu on üleni mürgine puu. Eriti mürgised on nii okkad puus, kui marikäbide seemned.
Oktoobri kolmas nädal on Ameerikas Wolf Awareness Week ehk hunditeadlikkuse nädal. Iseenesest tähistasime ka meie Eestis seda vägevalt - seoses hundimündi käibele laskmisega sai võsavillem möödunud nädalal palju tähelepanu. Miks mitte aga jagada ameerika hunditeadlikkuse nädala lõppeks mõnda sealset infokildu, mis ka meile kasulik teadmine võiks olla.
Paljud kipuvad arvama, et hundid on toredad nii kaua, kuni nad püsivad sügaval metsas, kaugel-kaugel inimasutustest. Niipea, kui neid aga kusagil majade või teede läheduses näha, on hundipaanika kärme üles kerkima. Kiputakse järeldama, et inimasustuste läheduses viibivatel võsavillemitel puudub inimhirm. Tegelikult pole huntide ega teiste metsloomade inimasustuste läheduses viibimine tänapäeva kontekstis sugugi ebanormaalne nähtus.
MTÜ Loodusajakiri tuletab meelde
Foto Remo Savisaar
Eesti Looduse 2020. a. fotovõistluse võidutöö ühe jalaga liivatüllist
Veel nädal aega ehk oktoobri lõpuni saab esitada oma loodusfotosid ajakirja Eesti Loodus 22. fotovõistlusele.
Pilte hinnatakse eraldi noorte ja üldkategoorias, jagatakse ka hulk eriauhindu. Võistluse tulemused tehakse teatavaks detsembri alul.
Võistluse tingimused, toetajad, piltide üleslaadimine jm leiate veebilehelt: LINK
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.