oktoober 2021

Õitsejaid pildistati mobiiliga

Soojad ilmad ja sügisesed õitsejad, kes kõigile tuttavad. Täna lendas ka päevapaabusilm.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Vahtratutlase emasliblikas

Vahtratutlane        Ptilophora plumigera

Poole sajandi eest kohati vahtratutlast vaid Lääne-Eestis ja sealgi oli ta haruldane. Nüüdseks on liblikaid kohatud peaaegu kõikjal, kus kasvab vahtraid.

Vahtratutlane koorub nukust tavaliselt peale esimesi öökülmi ja seepärast jääb tema lennuaeg oktoobrisse ja novembrisse, sõltuvalt aasta ilmastikust. Üksikutel soojematel sügisöödel võib neid kohata hulgakesi ümber tehisvalguse ja just sellised ongi praegused ilmad.

Keskkonnaamet annab teada

Huntide küttimismaht ohjamiskavade lõikes

Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ja ennetamiseks.

Algava hundijahi käigus tohib esmalt küttida 50 looma.

Osalema kutsub MTÜ Loodusajakiri

Parim foto aasta linnust 2016. a. Eesti Looduse fotovõistlusel. Autor Arne Kiin

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 22. korda.

Fotosid saab võistlusele esitada 31. oktoobri keskööni.

Pilte hinnatakse eraldi noorte ja üldkategoorias, jagatakse hulk eriauhindu.

Võistluse tulemused tehakse teatavaks detsembri alul.

Võistluse tingimused, toetajad, piltide üleslaadimine jm leiate veebilehelt: LINK

Lisainfo:
e-post: eestiloodus@loodusajakiri.ee

Toetajad:

Linnuvaatleja kutsub osalema

Illustreerib foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu ( www.loodusemees.ee )
 

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastata kuni 31. oktoobri südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja üheksanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK

Video LK-team

Foto Arne Ader

Metskits hallis talvekasukas

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Päev jääb üha lühemaks ja metskitsedel märkame halli talvekasukat ja valget sabapeeglit, mille heledaid karvu ohu või erutuse korral puhevile aetakse ja sellega seltsingu liikmeid ohust teavitatakse.

Kirja pani Andres Miller, keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist, Hiiumaa laidude kaitseala direktor aastatel 1996 - 2008

Vaade Tõllukivilt Käina lahele. Foto: Andres Miller

Laialdaselt ja aktiivselt on tähistatud Lahemaa rahvuspargi moodustamist 50 aastat tagasi, kuid tähelepanuta on jäänud samal aastal uue staatuse saanud kolm vähemat kaitseala. Nimelt laiendati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 senist riiklikku maastikulist kaitseala „Aegviidu-Nelijärve“ ja nimetati see ümber Kõrvemaa riiklikuks maastikukaitsealaks ning riikliku staatuse said ka kaks rajoonilist keeluala Hiiumaa rajoonis. Moodustati Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala ja Käina lahe riiklik linnustikukaitseala.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kuus merikotkast hülgekaamera ees

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Kas tegu noorte- või täiskasvanud kotkastega?

Kuni viienda eluaastani on noorlindude sulestik tumepruun või kirju. Täiskasvanud ehk suguküpse merikotka tunneme ära heledama pea, kollase noka ja valge saba järgi.

Merikotkad on meie looduse põlised asukad ja pesitsenud paaride arvukus võis tänavu ulatuda üle kolmesaja.

Video salvestas Karl Adami, www.adamifoto.com

Kevadsuvised linnulaulu solistid, keda Te juba tunnete, et tuleval kevadel tagasi oodata…