oktoober 2021

 Fotod Arne Ader

Naerukajakas ( www.loodusemees.ee )

Naerukajakas      Larus ridibundus

Kevadtööde aegsetel põldudel toitusid traktorite järel parvedes tuttavad, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad. Nüüd sügiskünni aegu märkame sama suuri linde, kuid heledapäised – naerukajakad on talvesulestikus.

Naerukajakad

Video saatis Maie Vikerpuur

Foto Arne Ader

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Metsa alustaimestik ja rohttaimed kolletuvad ning nende toiteväärtus alaneb. Metskitsi tõmbavad sügisel alad, kus leidub veel värsket rohelust (ädalad). Süüakse ka metsamarju, tammetõrusid, metsõunapuude vilju ja meelsasti ka seeni, aga neid siiski väheses koguses.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Vooremaa sügismaastik

Nädal oli päikesepaisteline, soe ja kuiv.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7…11 kraadi piires, mis ületas vaatlusaastate (1922-2020) keskmist 0…4 ja normi (1991-2020) 0…3 kraadi võrra.  

Päeval tõusid maksimaalsed termomeetrinäidud üle 13 kraadi, kusjuures esmaspäeval 16,3 ja kolmapäeval 16,5 kraadini. Ka ööd olid valdavalt soojad. Kõige jahedamad olid ööd reedel  ja laupäeval, kui minimaalne õhutemperatuur langes vastavalt 1,7 ja 3,1 kraadini ning maapinna lähedal esinesid miinuskraadid. Ülejäänud öödel oli õhus sooja enam kui viis kraadi.

Pildistas Kristel Vilbaste

Sarapuu isasurvad

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Juba kesksuve paiku võisime sarapuudel märgata kasvamas tuleva kevade isasõisi, kahe kuni neljaharuliste rippuvate pisikeste urbadena, aga neid on lehestiku varjus raske märgata.

Sügisel hakkavad isasurvad harvenenud lehestikus silma. Karmimatel ja ebasoodsamatel talvedel saavad isasõisikuid vahel kahjustatud ja need kevadel ei avane vaid kuivavad.

Video LK team

Puudel on lehestik juba hõredam, lehitud on juba toomingad ja saared, aga sügisvärvid säravad ning kutsuvad loodusesse.

Vaatame video vahendusel, keda me toimetavatest lindudest tunneme ja keda võiks paremini tunda.

Kirjutas ja pildistas Tiiu Kupper

Video ja pildirida LK team

Harilik lehviksammal

Pildistatud Ida-Virumaal Alutagusel Imatu küla kriivadel 16. septembril 2021. Kogusin sealt ka eksemplari, mis on paigutatud Tallinna Botaanikaaia sammalde herbaariumisse ja foto on lisatud PlutoFi kirje juurde (TALL D025462)

Harilik lehviksammal        Ptilium crista-castrensis

Fotod Arne Ader

Künnivaresed ( www.loodusemees.ee )

Künnivares         Corvus frugilegus

Künnivaresed märkame tegutsemas nii kampades, aga näha võime ka vareseparvi ja mida sügise poole seda suuremaks seltskonnad kasvavad, et talvitusalade poole liikuma asuda. Talvituma jääjate hulk on väike.

Tekst Anne-Ly Feršel, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist ja Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Anne-Ly Feršel

Vasknarva linnuse juures

Alutaguse rahvuspark asub piirialal, kus kohtuvad eesti, vadja ja vene kultuurid, keel ja religioon. 7.-9. oktoobrini vältavatel kultuuripärandi päevadel keskendutakse seminaride ja ekskursioonidega arheoloogiapärandile, vadja kultuurile ja õigeusu rollile piirkonnas.

Neljapäev oli Alutaguse arheoloogiale pühendatud. Iisaku looduskeskuses toimunud seminaril tutvustas Maili Roio muinsuskaitseametist Peipsi järve põhjakallastelt kogutud arheoloogilisi leide. Nende seas kaks aastat tagasi tormiga välja tulnud, üle 20 meetri pika ja kahemastilise peipsi lodja lugu. Villu Kadakas Tallinna ülikoolist käsitles aga suvel toimunud väljakaevamisi Vasknarva linnuses.

EOÜ kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühingu sajandale aastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ja peo piletid on müügil veel selle nädala lõpuni ehk 10. oktoobri keskööni keskkonnas Fienta.

Teaduskonverents toimub 16. oktoobril kell 11.00–15.30 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis.