oktoober 2021

Kirjutas ja pildistas  , Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist

Karula noored Puise vaatluspaigas

Karula noorte looduskaitsjate sügisseminar toimus sel korral Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal. Pikk sõit võeti ette rahvusvahelise rändlindude päeva tähistamise raames, et oma silmaga vaadata lindude rännet.

Sajandat aastapäeva tähistav Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 16. oktoobril teaduskonverentsi "100 aastat Eesti lindude heaks", mida saab ülekande vahendusel jälgida ka veebis.

Teaduskonverents "100 aastat Eesti lindude heaks" toimub 16. oktoobril kell 11.00–15.30.

Teada annab Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Aulid rändel ( www.loodusemees.ee )

Pikalt puhunud lõunakaart tuuled andsid järele ja tuul keera kolmapäevaks põhja. Pikalt paigal püsinud rändlinnud ei jäänud ootama vaid siirdusid rändele.

Kolmapäeva varavalgest kuni hilisõhtuni loendasid vaatlejad ligi 200 000 rändurit. Selline arvukus kinnitab, et tegu oli viimase veerandsaja aasta kolme parima vaatluspäeva hulka kuuluva rändevaatlusega.

Valgepõsk-lagled

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pärn ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 350    Kõrgeim harilik pärn

Harilik pärn ehk lõhmus või niinepuu      Tilia cordata

Meil tavaline harilik pärn pürib meelsasti kõrgustesse.

Meie kõrgeim pärn on 37,5 meetrine ja kasvab Valgamaal Sangaste lossi parkmetsas.

Fotod Arne Ader

Milliseks kujuneb tänavune hiireaasta näitab sügis sest ilmade külmenedes sätivad pisinärilised endid hoonetesse ja tegevusjäljed suvemajades on juba nähtavad.

Eesti viieteistkümnest elutsevast hiireliigist on koduhiired (nende elutsemine jääb rohkem inimasustusega piirkondadesse) ja kaelushiired need peamised, kes inimestele meelehärmi valmistavad.

Teised hiireliigid jäävad talvisel ajal oma peamistesse elupaikadesse metsa ja põldudele ning vaid mõned üksikud neist võivad vahel hoonetesse eksida.

Illustreeriv materjal LK team

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Sügisel toituvad metsised nii maapinnal leiduvatest marjadest, kui haavalehtedest ja ka juba talvisest toidust männiokastest. Kruusaga kaetud metsateedel otsitakse kivikest, et talvine okkatoit lihasmaos kanalistel kergemini seeditav oleks.

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kutsub osalema

Fotosid ootame 31.oktoobri südaööni meiliaadressile: juhatus@ring.ee

Keskkonnaamet annab teada

Meriforell paisu ületamas

Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg – lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm tulevad praegu jõgedesse sünnikoelmutele kudema. Paisud ja hooldamata kalapääsud on aga siirdekaladele takistuseks. Seetõttu tuleb paisuomanikel rajatisi hooldada ning ummistunud kalapääsud puhastada.

Üldiselt aitavad paisude juurde rajatud kalapääsud kaladel jõgedes vabalt liikuda. Keskkonnaameti vee peaspetsialisti Elina Leineri sõnul on aga risuga ummistunud kalapääsud rändel kaladele takistuseks. „Seetõttu palume paisuomanikel kalapääse järjepidevalt kontrollida ja vajadusel neisse kogunenud oksarisu koristada,“ meenutab Elina Leiner paisuomanikele keskkonnaloaga määratud kohustust.

 Fotod Arne Ader

Naerukajakas ( www.loodusemees.ee )

Naerukajakas      Larus ridibundus

Kevadtööde aegsetel põldudel toitusid traktorite järel parvedes tuttavad, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad. Nüüd sügiskünni aegu märkame sama suuri linde, kuid heledapäised – naerukajakad on talvesulestikus.

Naerukajakad

Video saatis Maie Vikerpuur

Foto Arne Ader

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Metsa alustaimestik ja rohttaimed kolletuvad ning nende toiteväärtus alaneb. Metskitsi tõmbavad sügisel alad, kus leidub veel värsket rohelust (ädalad). Süüakse ka metsamarju, tammetõrusid, metsõunapuude vilju ja meelsasti ka seeni, aga neid siiski väheses koguses.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Vooremaa sügismaastik

Nädal oli päikesepaisteline, soe ja kuiv.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7…11 kraadi piires, mis ületas vaatlusaastate (1922-2020) keskmist 0…4 ja normi (1991-2020) 0…3 kraadi võrra.  

Päeval tõusid maksimaalsed termomeetrinäidud üle 13 kraadi, kusjuures esmaspäeval 16,3 ja kolmapäeval 16,5 kraadini. Ka ööd olid valdavalt soojad. Kõige jahedamad olid ööd reedel  ja laupäeval, kui minimaalne õhutemperatuur langes vastavalt 1,7 ja 3,1 kraadini ning maapinna lähedal esinesid miinuskraadid. Ülejäänud öödel oli õhus sooja enam kui viis kraadi.

Pildistas Kristel Vilbaste

Sarapuu isasurvad

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Juba kesksuve paiku võisime sarapuudel märgata kasvamas tuleva kevade isasõisi, kahe kuni neljaharuliste rippuvate pisikeste urbadena, aga neid on lehestiku varjus raske märgata.

Sügisel hakkavad isasurvad harvenenud lehestikus silma. Karmimatel ja ebasoodsamatel talvedel saavad isasõisikuid vahel kahjustatud ja need kevadel ei avane vaid kuivavad.

Video LK team

Puudel on lehestik juba hõredam, lehitud on juba toomingad ja saared, aga sügisvärvid säravad ning kutsuvad loodusesse.

Vaatame video vahendusel, keda me toimetavatest lindudest tunneme ja keda võiks paremini tunda.

Kirjutas ja pildistas Tiiu Kupper

Video ja pildirida LK team

Harilik lehviksammal

Pildistatud Ida-Virumaal Alutagusel Imatu küla kriivadel 16. septembril 2021. Kogusin sealt ka eksemplari, mis on paigutatud Tallinna Botaanikaaia sammalde herbaariumisse ja foto on lisatud PlutoFi kirje juurde (TALL D025462)

Harilik lehviksammal        Ptilium crista-castrensis

Fotod Arne Ader

Künnivaresed ( www.loodusemees.ee )

Künnivares         Corvus frugilegus

Künnivaresed märkame tegutsemas nii kampades, aga näha võime ka vareseparvi ja mida sügise poole seda suuremaks seltskonnad kasvavad, et talvitusalade poole liikuma asuda. Talvituma jääjate hulk on väike.