oktoober 2021

EOÜ annab teada ja palub osaleda

Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu ühise raierahu annetuskampaania käigus on tänaseks kogutud kolmandik vajalikust summast.

Oktoobris alanud annetuskampaania eesmärk on koguda 7000 eurot raierahu kohtuasja jaoks. Tänaseks on 76 inimest annetanud 2587 eurot, mis on pisut rohkem kui kolmandik seatud eesmärgist.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Rohetav taliraps ja raagus mets

Nädal algas päikesepaisteliste ilmadega.

Esmaspäeval ja teisipäeval tõusis päeval maksimaalne õhutemperatuur 6…7 kraadini, aga ööd olid külmad. Nädala minimaalne õhutemperatuur (‑1,1 °C) mõõdeti teisipäeval.

Hommikul oli siis hall maas ja veeloigud jääga kaetud. Jää püsis varjulistes kohtades teisipäeval veel pärast lõunatki.

Kolmapäeva hommikuks oli juba ilm soe ja sadas vihma. Kogu järgnev päev kujunes sajuseks ja ööpäeva sademete summaks kogunes 11 mm. Maksimaalne tuule kiirus ulatus 14 m/s. Järgnevatel päevadel tugevnes tuul veelgi ja sajud jätkusid.

Fotod Arne Ader

Siidisabad pihlapuul ( www.loodusemees.ee )

Siidisaba         Bombycilla garrulus

Läbirändavaid siidisabade salkasid on märgatud juba oktoobri algusest saadik. Sügistorm muutis lehtpuud läbipaistvamaks - seega väljapaistvamaks neil peatuvad ja toituvad linnud. Põhiränne algab siidisabadel novembri alul ja siis kohtame tegutsejaid nii maapiirkondades, kui suuremates linnades, aga kõik oleneb toidulauast ehk marjade hulgast puudel.

Siidisabade läbiränne kestab veel novembris-detsembris ja talvitujaid võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande isendi ringis.

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Jugapuu ( www.loodusemeees.ee )

Harilik jugapuu        Taxus baccata

Looduses võime kasvamas kohata harilikku jugapuud meie saartel, Hiiumaal ja Saaremaal, aga samuti mandri loodeosa soostunud kuuse enamusega metsades ja teadaolevalt ka Lõuna-Eestis. Jugapuud kasvavad looduses enamalt jaolt põõsana, harvemini puuna.

Tumeroheliste veidi lamedate, pehmete okastega pikkusega kuni kolm sentimeetrit, mis pealtpoolt läigivad ja nende altpool on veidi heledam. Harilik jugapuu on üleni mürgine puu. Eriti mürgised on nii okkad puus, kui marikäbide seemned.

 MTÜ Loodusajakiri tuletab meelde

Foto Remo Savisaar

Eesti Looduse 2020. a. fotovõistluse võidutöö ühe jalaga liivatüllist

Veel nädal aega ehk oktoobri lõpuni saab esitada oma loodusfotosid ajakirja Eesti Loodus 22. fotovõistlusele.

Pilte hinnatakse eraldi noorte ja üldkategoorias, jagatakse ka hulk eriauhindu. Võistluse tulemused tehakse teatavaks detsembri alul.

Võistluse tingimused, toetajad, piltide üleslaadimine jm leiate veebilehelt: LINK

EOÜ – aasta lind 2021

Foto Arne Ader

Kuldnokkade rändeparv. Kasari luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Õhtutaevas keerlev kuldnokaparv naelutab pilgu taevasse – see parv on kui suur elusorganism, mis samaaegselt püsib ühes kohas ja muudab pidevalt kuju. Ingliskeeles on parvlemise kohta kasutusel eritermin murmuration, mis tuleneb lindude tiivalöökide plaginast-sahinast. Eestis selliseid parvi siiski kuigi sageli ei näe, pigem kohtab meil suuri kuldnokaparvi, kes liiguvad punktist A punkti B, kuid kuldnoka talvitamisaladel Kesk-Euroopas ja Ühendkuningriigis võib sageli näha korraga lendlemas sadu tuhandeid, harva ka miljoneid linde. Parvlemine ei ole aga omane ainult lindudele, seda teevad ka paljud kalad, putukad ja imetajad.

Looduse omnibuss annab teada

Pühapäev 24.oktoober 2021

Pühapäeval 24. oktoobril ilm rahuneb, sajud lõppevad ja pühapäev paistab Sõrves päike. On põlislooduse päev ja teeme retke loodava Sõrve looduskaitseala maastikele ning sellele järgnevale looduse pärastlõunale Muraste Looduskooli õuele. Tallinna lähistele Harku ja Saue valda moodustataval Sõrve looduskaitsealal on palju väärtusi.

Siin leidub Põhja-Eestile iseloomulikke looalasid, metsi ja niite, mis on unikaalsed terves Euroopas, rabakooslusi (neist suurim Muraste raba), lamminiite Vääna jõe kallastel, vanu palu- ja nõmmemännikuid ning soo- ja laanemetsi.

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Marko Soom

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Jõgedes on küll veetase jätkuvalt madalavõitu, aga kihk sugu jätkamiseks oma sünnijõkke rännata on pannud paljud siirdekalad liikuma. Nii lõhedel, meriforellidel kui jõeforellidel on käes kudemisaeg.

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Altmetsal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 353    Kõrgeim harilik jalakas

Harilik jalakas       Ulmus glabra

Vähenenud arvukusega harilik jalakas on tiheda ja laia silindrilise võraga kodumaine puu, kes pürgib meelsasti kõrgustesse. Kasvukoha mullastikuks sobivad viljakad liivsavi mullad.

31,8 meetrine harilik jalakas kasvab Viljandimaal Pärstis Heimtali ürgorus. Puud mõõtis T.Aja 2000. aastal.