oktoober 2021

EOÜ – aasta lind 2021

Foto Arne Ader

Kuldnokkade rändeparv. Kasari luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Õhtutaevas keerlev kuldnokaparv naelutab pilgu taevasse – see parv on kui suur elusorganism, mis samaaegselt püsib ühes kohas ja muudab pidevalt kuju. Ingliskeeles on parvlemise kohta kasutusel eritermin murmuration, mis tuleneb lindude tiivalöökide plaginast-sahinast. Eestis selliseid parvi siiski kuigi sageli ei näe, pigem kohtab meil suuri kuldnokaparvi, kes liiguvad punktist A punkti B, kuid kuldnoka talvitamisaladel Kesk-Euroopas ja Ühendkuningriigis võib sageli näha korraga lendlemas sadu tuhandeid, harva ka miljoneid linde. Parvlemine ei ole aga omane ainult lindudele, seda teevad ka paljud kalad, putukad ja imetajad.

Looduse omnibuss annab teada

Pühapäev 24.oktoober 2021

Pühapäeval 24. oktoobril ilm rahuneb, sajud lõppevad ja pühapäev paistab Sõrves päike. On põlislooduse päev ja teeme retke loodava Sõrve looduskaitseala maastikele ning sellele järgnevale looduse pärastlõunale Muraste Looduskooli õuele. Tallinna lähistele Harku ja Saue valda moodustataval Sõrve looduskaitsealal on palju väärtusi.

Siin leidub Põhja-Eestile iseloomulikke looalasid, metsi ja niite, mis on unikaalsed terves Euroopas, rabakooslusi (neist suurim Muraste raba), lamminiite Vääna jõe kallastel, vanu palu- ja nõmmemännikuid ning soo- ja laanemetsi.

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Marko Soom

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Jõgedes on küll veetase jätkuvalt madalavõitu, aga kihk sugu jätkamiseks oma sünnijõkke rännata on pannud paljud siirdekalad liikuma. Nii lõhedel, meriforellidel kui jõeforellidel on käes kudemisaeg.

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Altmetsal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 353    Kõrgeim harilik jalakas

Harilik jalakas       Ulmus glabra

Vähenenud arvukusega harilik jalakas on tiheda ja laia silindrilise võraga kodumaine puu, kes pürgib meelsasti kõrgustesse. Kasvukoha mullastikuks sobivad viljakad liivsavi mullad.

31,8 meetrine harilik jalakas kasvab Viljandimaal Pärstis Heimtali ürgorus. Puud mõõtis T.Aja 2000. aastal.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris on juttu, kuidas ja milliseid lindude iseloomuomadusi uurivad käitumisökoloogid.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Kaarin Hein kirjutab, kuidas käitumisökoloogid uurivad lindude käitumist iseloomustavaid tunnuseid ja millised on enim uuritud tunnused. Autor toob välja ka mõned põnevamad leiud sellest vallast.

Andres Kalamees, kes oli Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse esimees aastatel 2003–2018, teeb tagasivaate ühingu töödele ja tegemistele käesoleva sajandi alguses.

Rubriigist "Linnuhuviliste lood" saab lugeda jutuajamist Jaanus Eltsiga, kes oli ühingu tegevdirektor 1990. aastatel.

Pildistas ja kirjutas Arne Kiin

Luigepere

Laululuik        Cygnus cygnus

Linnupildistaja päevaraamatust.

Ei pruugi olla randlane, et oktoobrikuu hommikul õue minnes luigelaulu kuulda. Võimas rändelaine kannab sügisel metsalinde mere äärde ja veelinde kaugele sisemaale.

Fotod Arne Ader

Kiivitajad rändel ( www.loodusemees.ee )

Kiivitaja      Vanellus vanellus 

Juba augustikuu alul olid kiivitajate salgad rannikul märgatavad ja sel ajal saigi alguse meil pesitsenud kiivitajate sügisränne (meil pesitevate kiivitajate arvukus on viimase poole sajandi jooksul oluliselt vähenenud).

Meist põhja- ja kirde pool pesitsenud kiivitajate läbirännet saame näha isegi detsembrikuul, kui ilmad lubavad.

EOÜ konkurss

Foto Arne Ader

2022. aasta linnuks valiti metskurvits ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2023. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 14. november 2021.

Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Ühing ootab kuni ühe A4 lehekülje pikkuseid ettepanekuid, mis peavad sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, kavandatavate tegevuste kirjeldust ja võimalike elluviijate nimesid. Esitatav liik ei tohi olla varem aasta linnuks valitud.

Foto Arne Ader

Kuldne sügis. Kavandu, Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

23. oktoobril tähistatakse üle kogu maailma põlislooduse päeva, et teadvustada puutumatu looduse kaitsmise olulisust.

Põliseimad loodusmaastikud on Eestis nii meie rabad, ürgsed metsalaaned, puhtaveelised järved, puutumatud jõged-ojad ja mererannik ning ka pärandniidud.

Nädalavahetusel korraldatakse loodusgiidide juhtimisel kümneid loodusretki, kogu põlislooduse päeva matkaprogrammi näeb loodusturismi ühingu veebilehel. 

Sood on Eestis kõige ürgsemateks maastikeks, nende kujunemine algas kohe pärast jääaja lõppu. Just sood on koduks põlislooduse sümbolliikidele nagu kotkad, hundid, ilvesed ja karud.

Fotod Arne Ader

Siisikesed ( www.loodusemees.ee )

Siisike      Carduelis spinus

Siisikeste rännusalgad on oktoobrikuus märgatavad, aga läbirändavaid linnusalkasid  kohtame isegi detsembris. Lennupildi tunneme siisikeste salga ära juba eemalt: lend kulgeb kõikudes kord üles, kord alla ja lisaks kostub salgast tasast vidinat.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kollendav noor kaasik

Nädala algus ja lõpp olid päikesepaisteliste ilmadega, keskosa aga sompus päevadega ja uduste hommikutega.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid püsisid valdavalt pikaajalisest keskmisest veidi kõrgemana, kõikudes 5…7 kraadini. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (11,2 °C) registreeriti esmaspäeval ja minimaalne õhutemperatuur (1,3 °C) neljapäeval.

Vihma sadas teisipäeva õhtul ja järgneval ööl ning nädala teisel poolel reedel ja laupäeval. Laupäeva õhtupoolikul tuli lisaks vihmale lumekruupe. 

Eesti Loodusturismi Ühing ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad osalema

Foto Arne Ader

Porikuuhommik. Otepää ( www.loodusemees.ee )

23. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist põlislooduse päeva.

Eesti Loodusturismi Ühing ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsuvad sel puhul 22.-24. oktoobril matkama ja kogema karget sügisest Eesti põlisloodust. 

Ühingu liikmed on selleks puhuks pakkumas palju põnevaid matkasid üle Eest, ELF kutsub samal nädalavahetusel kohalikke kogukondi tutvuma oma kodukandi Natura 2000 kaitsealade loodusega. 

„Kui midagi hästi tunned, oskad seda ka kaitsta,” sõnas ühingu juhatuse liige Aivar Ruukel. “Viimane aasta on näidanud, et eestimaalased on vägagi huvitatud kohaliku looduse kogemisest ja tunnetamisest läbi matka,“ lisas ta. 

Fotod Arne Ader

Ohakalind ( www.loodusemees.ee )

Ohakalind       Carduelis carduelis

Läbirändavaid ohakalinde kohtame toiduotsingutel ringi liikumas peaasjalikult väiksemates salkades ja ränne lõppeb tavaliselt oktoobrikuuga.

Nad on seltsivad värvulised ja seetõttu annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Pildistas Kristel Vilbaste

Rohukonn sügisrändel

Rohukonn       Rana temporaria

Konnad siirduvad veekogudesse talvituma, aga sügisränne pole nii massiline, kui kevadel on hajusam ja  venib pikemale ajale. Autojuhtidel tasub sellegi poolest teada ja tuntud kahepaiksete kevadistes teede ületuskohtades tähelepanelikum olla.