Igasügisene aasta looma luulevõistlus ootab koolilapsi kirjutama rottidest. Just-just – neist väikestest närilistest, kes paljudele ei meeldi! Aga on ka neid palju, kellele rotid on sümpaatsed ja kindlasti on rotisõpru juurde tulnud tänavusel aastal, mil uudised väikeste näriliste elust on olnud põnevad: oktoobris Eestist leitud haruldane rotikuningas ning augustis Tallinna Loomaaeda toodud kaks noort rotipreilit koduroti suguvõsast on kindlasti loomasõprade tähelepanu köitnud.

Kõigepealt tuleb igaks juhuks meelde tuletada, et Eestis elab kahte liiki rotte: rändrotid ja kodurotid. Suurte kõrvadega nunnud on kodurotid, kellel on ka väga elegantsed pikad sabad, mis võivad omavahel kahjuks sõlme minna või kinni kleepuda. Just nii juhtuski Põlvamaal, kus tänavu oktoobrikuus leiti ühes talus haruldane “rotikuningas” ehk puntras 13 rotti, kelle sabad olid kogemata sõlme läinud.  Kui inimesed leidisid taolise rotikuninga minevikus, arvati tihti, et tegu on rottide pealikuga ning sellest sündisid lood ja laulud ja muinasjutud.

Leiuna on rotikuningas alati haruldane – teadaolevalt on Põlvamaa juhtum alles teine leid terves maailmas sel sajandil. 

Eestis elavad aga ka teised rotid, kelle sabad on lühemad ja omavahel ohtikult kinni ei jää - need on rändrotid. Viimastel on üldse pealtnäha muresid vähem, on nad ju inimeste lemmikloomad ning neid on ringi liikumas rohkem.

Et rotiaasta puhul mõlemat liiki inimestele tutvustada, otsustas Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran paar elusat kodurotti Lõuna-Eestist kinni  püüa ja tuua Tallinna Loomaaeda. Rändrotid olid loomaaia kollektsioonis juba enne olemas. Kodurotid on aga Eestis kahaneva arvukusega liik, keda leidub veel meie maa lõunapoolsetel aladel, natuke ka mujal. Kodurottide kinnipüüdmine Lõuna-Eestist õnnestus aga alles pärast kuudepikkus punnimist, sest rotid on väga targad ja lõksu ei läinud pea viis kuud. Lõpuks kukkusid paar koduroti noorlooma lihtsalt viljatünni Ell ja Urmas Sellise talus. Sealt saadi loomad kätte ning toodi rotiteadlase Andrei Miljutini juhendamisel Tallinna Loomaaeda, kus neile leiti uus elupaik Elevandimajas. Praegustel andmetel pidid rotineiud väga häbelikud olema ja end eriti külastajatele ei näita, siiski on lootust neid näha luulevõistlusest osavõtjatel, sest auhinnaks heade kirjutiste eest on tutvumine kahe rotiliigiga Tallinna Loomaaia ekskursioonil rotiteadlase Andrei Miljutini juhendamisel.

Võistlusel osalemiseks saatku huvillised maksimaalselt 1000 tähemärgi pikkune teos märksõnaga „Luulevõistlus“ hiljemalt 21. novembriks 2021 aadressile muuseum@loodusmuuseum.ee.
Võitjad selguvad 2.detsembril ning nendega võetakse ühendust. Inspiratsiooni võib leida Andrei Miljutini videoloengust, siit Looduskalender.ee roti kodulehelt ning Eesti Terioloogia Seltsi kodulehel olevast Eesti imetajate tundmaõppimise teejuhist. Kiika ka põnevat uudist rotikuninga leiust Põlvamaal. NB! Sisu võib olla häiriv!
Võistlust korraldavad MTÜ Aasta Loom, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Loomaaed ja Looduskalender.ee.

Helen Arusoo