oktoober 2021

Tekst Anne-Ly Feršel, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist ja Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Anne-Ly Feršel

Vasknarva linnuse juures

Alutaguse rahvuspark asub piirialal, kus kohtuvad eesti, vadja ja vene kultuurid, keel ja religioon. 7.-9. oktoobrini vältavatel kultuuripärandi päevadel keskendutakse seminaride ja ekskursioonidega arheoloogiapärandile, vadja kultuurile ja õigeusu rollile piirkonnas.

Neljapäev oli Alutaguse arheoloogiale pühendatud. Iisaku looduskeskuses toimunud seminaril tutvustas Maili Roio muinsuskaitseametist Peipsi järve põhjakallastelt kogutud arheoloogilisi leide. Nende seas kaks aastat tagasi tormiga välja tulnud, üle 20 meetri pika ja kahemastilise peipsi lodja lugu. Villu Kadakas Tallinna ülikoolist käsitles aga suvel toimunud väljakaevamisi Vasknarva linnuses.

EOÜ kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühingu sajandale aastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ja peo piletid on müügil veel selle nädala lõpuni ehk 10. oktoobri keskööni keskkonnas Fienta.

Teaduskonverents toimub 16. oktoobril kell 11.00–15.30 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Jaan Künnap, VikipeediA

Rekord nr. 347    Kõrgeim harilik mänd

Harilik mänd ehk pedajas        Pinus sylvestris

Meie levinuim okaspuu kasvab metsades tavaliselt kuni 40 meetri kõrguseks. Mändide iga sõltub kasvutingimustest ja küündib Eestis kuni 400 aastani.

Maailma kõrgeim harilik mänd 46,6 meetrit kasvab Põlvamaal Ootsipalus. Puu kõrgust mõõdeti täpismeetodil 2017. aastal.

Fotod Arne Ader

Põgari rannaniit. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Valgepõsk-lagle         Branta leucopsis

Valgepõsk-laglede läbiränne algas septembris, aga massränne jääb oktoobrisse. Tegutsevaid valgepõski kohtame kuni lumeni.  

Rändepeatuse ajal toitutakse nii rannakarjamaadel, -niitudel, kui avatud vaatega põldudel. Toitumisalad võivad rannikul paiknevatest ööbimiskohtadest üpris kaugele jääda ja vahel võib toituvaid linde loendada kuni kümneid tuhandeid. 

Fotod Arne Ader

Mustlagle ( www.loodusemees.ee )

Mustlagle      Branta bernicla

Mustlaglede läbiränne algas juba septembris, aga kestab novembrini. Tavalised läbirändaja, keda kohtame harva rannikualadel ja Peipsil peatumas ja toitumas. Mandril hakkavad mustlagled silma ainult ülelennul.

Nõgimusta pea ja kaelaga laglede nokk ning jalad on samuti musta värvi. Kehasulestik tuhkhall ja ainult tagakõhul ning sabal märkame valgeid kattesulgi.

EOÜ annab teada tulemused

Fotod Arne Ader

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch möödusid edukalt, sest kohalikud vaatlejad märkasid 270 684 lindu vähemalt 156 liigist.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja linnuklubi Estbirdingu korraldatud rändevaatlustel osales kahel päeval kokku 131 inimest, lisaks oli hulk iseseisvalt vaatlusi teinud linnuhuvilisi.

Eestis märkasid vaatlejad kokku 270 684 lindu vähemalt 156 liigist, mis on viimaste aastate parim tulemus. Viimati nähti üle kahesaja tuhande linnu viis aastat tagasi.

Fotod Arne Ader

Suur-laukhaned ( www.loodusemees.ee )

Suur-laukhani       Anser albifrons

Sügisrände aegu suur-laukhanede parved meie rannakarjamaadele peatuma ei jää, aga kui maandutakse, siis vaid olulise ilma- või tuulesuuna muutuse sunnil. Läbirändajad on hinnanguliselt paarisaja tuhande ringis ja ränne lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuuga.

Fotod Arne Ader

Rabahaned kõrrepõllul. Tamme, Võrtsjärve rannik ( www.loodusemees.ee )

Rabahani        Anser fabalis

Rändavate rabahanede lennupilt jätab kiilrivis õige tumeda mulje. Sellise lennupildiga rändavad ainult pärishaned. Lagled seevastu rändavad korratutes parvedes.

Venemaal pesitsenud hallhanede läbiränne on lõpukorral. Rabahanede ja suur-laukhanede parvi on märgatavad.

Kas on häälitsuste järgi võimalik eristad rändavate rabahanede ja laukhanede parvi?

Foto Kaarel Kaisel

Põder põllul. Matsalu

Eelmisest nädalavahetusest alates võime metsateedel näha tavapärasest erinevat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ja püssipauke - algab ajujahi hooaeg põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele.

Ajujahti peetakse jahieeskirjadele kohaselt: põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini

Kuidas käituda, kui olete metsas sattunud ajujahi alale?

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Värviline sügis

Kätte on jõudnud ilus sügisene värviliste lehtede aeg.

Nädala algus ja lõpp olid päikesepaistelised, keskpaik pilvisem. Vihma ei sadanud. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid päikesepaistelisematel päevadel ligi 15 kraadini. Mitmel hommikul esines udu.

Mägivaher sügisvärvides

EOÜ ootab teateid

Foto Arne Ader

Soorüdid ( www.loodusemees.ee )

Ootame teateid viimaste lindude lahkumisaegade kohta tänavu sügisel.

Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, täpne asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus.

Fotod Arne Ader

Vesikanad ( www.loodusemees.ee)

Lauk ehk vesikana       Fulica atra

Laugud meenutavad veidi kanalisi isegi käitumiselt, aga toimetavad sarnaselt ujupartidele.  

Meil võis tänavu lauke pesitseda nelja tuhande paari ringis lisaks on saabunud juba arvukalt läbirändureid.

Ränne on märgatav, aga laukudel ei ole lahkumisega kiire. Seltsinguid, aga vahel suuri parvi võib kohata nii siseveekogudel, kui merelahtedel kuni jää tekkimiseni ja rände aegu tegutsevad suured parved sageli lahtede avavees.  

PTA palub teada anda

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) veebirakendused on lihtsasti kasutatavad ja andmed on nähtavad reaalajas, mis võimaldab ametil teavitustele operatiivsemalt reageerida omades ülevaadet sigade Aafrika katku (SAK), kui lindude gripi levikust meie looduses.

Veebirakendused on mõeldud abivahenditena nii PTA-le, sea- ja linnukasvatajatele, aga samuti jahimeestele ning linnuvaatlejatele.

Rakendustest leiate kõik varem kaardile märgitud ja surnult leitud metssigade ja lindude leiukohad. Teavet saab edastada arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu ja kaardirakendusele saab märkida leiukoha.

NB! Rakendused on nii eesti, inglise, kui vene keelsed.

Fotod Arne Ader

Sarapik. Otepää kõrgustik

Harilik sarapuu        Corylus avellana

Tänavune aasta on kummaline, sest paiguti sarapuupähkleid on, aga teisal valitseb tühjus ja nii üle Eesti. Külluslikud pähkliaastad korduvad üldjuhul kolme- kuni viieaastaste vaheaegadega.

Püstise võraga harilik sarapuu võib kasvada isegi kümnetüvelisena, on hästiharunev ja kõrgeks kasvav põõsas, harvemini suisa puu. Kasvab hästi lubjarikaste muldadega sega- ja lehtpuu alusmetsarindes nii Lääne-, Põhja-, kui Lõuna-Eestis ja Pandivere kõrgustikul.

Foto Kauro Kuik

Siidisabad

Tänavune suvi lõppes järsult ning samamoodi lõpetab selleks korraks ka suvine aialinnupäevik. Palun igal aialinnuvaatlejal leida eeloleval nädalalõpul veidike aega, et oma veebipäevikud veel üle vaadata ja korda seada.

Eriti oluline on üle vaadata pesitsusandmed, ega need ole poolikuks jäänud. Näiteks, kui lindudel olid pesas munad või pojad (selge viide kindlale pesitsemisele), aga päevikus on kirjas vaid tõenäoline pesitsemine (nt pesa ehitamine), siis oleks vaja seda pesitsust päevikus täiendada. Samuti tuleks üle vaadata need kindlad pesitsused, mis on kirja pandud VP märkega.

Annan veel mõned näpunäited, millele päeviku erinevatel lehtedel tähelepanu pöörata.