Keskkonnaküsimused on muutumas järjest aktuaalsemateks nii maailmas, kui Eestis. Looduskalender koos sõpradega teeb katse eesti kogukondade ja riigivõimu vahel arutleda meie loodus- ja keskkonnakaitsekaitselistel teemadel.
Ülekannet saab vaadata:
- Facebooki live´ina: https://fb.me/e/32NcVLuDv. Facebookis saavad kõik saates osaleda - koosolekul kaasa elamiseks saab kommentaare jätta Facebooli ürituse kommentaaridesse. Need jõuavad läbi moderaator Mattias Luha Urmas Tartese arvuti ekraanile.
- Looduskalendri uudise lehelt leiate ülekande edastuse läbi YouTube´i akna: https://www.looduskalender.ee/n/node/6165. YouTube´i kvaliteet on parem ja ei vaja sisselogimiseks kontot, kuid ei saa Urmas Tartesele ja uuele ministrile küsimusi esitada.
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes kutsub uut keskkonnaministrit Erkki Savisaart arutlema loodus- ja keskkonnakaitse põhialuste üle.
1. Me räägime palju sellest, et kuulakem eksperte ja teadlasi, kuulakem teadust. Kes on teadlane ja kes on pseudoteadlane? Kas argumendiks on isik või teema sisu ja öeldu seosed loodusseaduste ning loodusteadusega? Mille alusel poliitik langetab otsuse ühe või teise eksperdi kaasamiseks, kuulamiseks ja arvestamiseks ka siis, kui ekspertide öeldu võib lahkneda? Kas valime eksperdi ja tema öeldu sobivuse, meeldivuse järgi või suhestame öeldu parima tervikteadmisega?
2. Kuidas näha puude taga metsa? Keskkonnaküsimused on keerukad ja komplekssed teemad. Kuid sageli proovitakse asju taandada üksikutele näitajatele. Vahel see õnnestub (nt. indikaatorliigid ökoloogias), vahel aga enam mitte nii hästi. Kui näiteks kliimateemades keskenduda vaid konkreetsete juhtude emissioonidele, jättes protsess seostamata tervikringega. Olgu siin käsitlused veiste metaaniemissioonidest või argumentidest metsamajanduses. Üksik ja üldine, põhjus ja tagajärg − kes paneb kokku terviku? Milline on ministeeriumi terviknägemus oma rollist looduskaitse tagamiseks Eestis?
3. Meil on paljude tegevuste puhul kasutusel ajamääratlused, olgu selleks elurikkuse vähenemise peatamine aastaks 2010, siis 2020, või kliimaeesmärgid 2030, seejärel 2050. Kas see pole mitte silmakirjalik, kui ajaeesmärke täitmise asemel pidevalt nihutatakse? Meie Põhiseaduse preambulas on öeldud "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis […] peab tagama Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade." Meil kehtib Looduskaitseseadus ja EL Loodusdirektiiv, Linnudirektiiv. Kuidas meil õnnestub täita meie enda Põhiseadust ja teisi kehtivaid seadusi, kui me suhtume tänastesse keskkonnateemadesse tihtipeale nii, et las järgmised põlvkonnad lahendavad? Tuuakse ettekäändeks erinevaid põhjuseid alates majanduslikest ja tehnoloogilistest argumentidest (rohepööre on liiga kallis, rohetehnoloogiad nõuavad veel suuremat maavarade kasutamiste jms.) ja lõpetades kohati ka reaalsuse eitusega (inimene pole põhjustanud). Samas teame, et maavarade nappus tekib vähemalt sama kiiresti ka tänaste tehnoloogiate ja käitumismustritega jätkatakse. Kuidas saame tagada kehtivatest seadustest kinnipidamise?
Saate ülekannet, filmimist ja monteerimist teostab MTÜ Noor-Ise-Loom. Saadet saab toetada annetusena MTÜ arvele:
MTÜ Noor Ise-Loom
EE892200221066854244
MTÜ on Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri. „Tulumaksuseaduse” § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isikule tehtud kingitused ja annetused on maksuvabad.
