detsember 2021

Pildistas Heiki Algma

Eile õhtupoolikul enne päikeseloojangut

Päikesesammas tekkib päikese loojumise eel vahel ka siis kui päike on loojunud horisondi taha.

Päikesesambad tekivad valguse ja jääkristallide koosmõjul. Jääkristallid on lumehelvestest oluliselt väiksemad, peaksid olema tasapinnalised ja kuusnurksed ning liikuma õhus langedes suhteliselt paralleelselt maapinnaga. Suuremate jääkristallid korral atmosfääris võib päikesesammas paista eredama ja suuremana.  

Valgussambaid võivad tekitada ka kuu ja tehisvalgus. Sellised atmosfärinähtused liigituvad erinevate halode sekka.  

Jäljed LK-team

Foto Arne Ader

Metsnugise jäljerida

Metsnugis         Martes martes

Tavaliselt liigub metsnugis hüpetes jättes paarisjälgi. Liikudes asetuvad tagakäpad esikäppade jälgedesse ja nn sammuvahe on poolest meetrist vahel isegi paarkümmend sentimeetrit pikem. Talveks muutuvad jalatallad karvaseks ja ööloomadena liigutakse ringi hämarikust alates.

Täna pildista Kristel Vilbaste

Enne päikeseloojangut kella kolme paiku

Kui Põhja-Eestis on lund sadanud väikeste vaheaegadega kolmkümmend kuus tundi, siis Lõuna-Eestis on teist päeva nauditud päikesepaistet, aga muidugi on ilm külm: kaunid vaated, päikesesammas, udulaamad, härmatis puudel ja lumised puud tuulevaikuses.

Munamäe vaatetorn

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teeb 7. detsembril kell 18 algaval virtuaalsel suurel linnuõhtul kokkuvõtte lõppevast kuldnoka aastast ning tutvustab järgmise aasta lindu metskurvitsat.

Suurel linnuõhtul annab ühing ülevaate oma sajanda aastapäeva tegemistest, teeb kokkuvõtte lõppevast kuldnoka aastast ja tutvustab 2022. aasta lindu metskurvitsat.

Veebiülekannet saab jälgida 7. detsembril algusega kell 18.00

Tartu Ülikooli televisiooni lehel: LINK

Eesti Ornitoloogiaühingu Youtube’i kanalis: LINK

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga.

Ülekande võimaldavad ELISA ja VEEBIKAAMERA
Linde toidab Balsnack

otsestriim | uudised | foorum | 

Kirja pani ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Lootsikuhuvilise Marek Vainula ja Uku-Laur Kübarsepp Soomaal lootsikut tegemas

Tarmo Soomere sõnavõtt omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil

Pildistas Sander Hiire, VikipeediA

Tarmo Soomere

Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane.

Kogu priiuseaja vältel on loodus olnud meie strateegiline liitlane. Eesti loodus on rikkalik. Selle taga on nii muutlikud pinnavormid kui ka paiknemine Atlandi ookeani hinguse ja Euraasia mandri siseosa kontinentaalsete tingimuste piirialal. Eesti on tohutult suur kliima mõttes. Naudime mahedat merelist kliimat meie saartel ja rannikul. Kagupoolsetel kõrgendikel on aga märksa külmem ja lumi paksem.

Silvia Lotman, ELF annab teada kordaläinud ettevõtmisest

Foto Arne Ader

Peen narmassamblik ( www.loodusemees.ee )

Ehk mäletate, et pool aastat tagasi kutsusin siin üles samblikke vaatlema?

Mul on täna rõõm teada anda, et meie algatus leidis väga sooja vastuvõtu ja saime mitmeid harrastusteadlasi kaasatud ja hulga põnevaid andmeid samblikke moodustavate seente levikust meie metsades.

Kuigi teaduslikul kujul andmetest järelduste tegemine võtab veel aega, on nüüd esialgne ülevaade tulemustest teie ees. Loodetavasti saame teid ühe veidi pikema kokkuvõttega kostitada lähiajal ka ajakirjas Eesti Loodus.

Lisaks kogutud andmetele on meie algatuse üheks püsivaks tulemuseks see, et valmis hulk samblike teemalist videomaterjali, mis võiks huvitav olla väga erineva suunitlusega inimestele.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas M. Kivisild

Tuletame meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde ei tohiks toita, sest muidu ei soovi linnud enam loomuomaselt rännata. Inimese käest saadava toiduga harjunud linnud jäävad Eestisse talvituma ning võivad pakase saabudes hukkuda.

Kui esmapilgul tundub metsloomade ja nende seas lindude toitmine heategu, siis sageli teeb see neile kahju ja muudab inimesest sõltuvaks. Toiduga inimese lähedusse peatuma meelitatud veelinnud muutuvad nõrgaks ja kaotavad olulise osa oma instinktidest.