VIDEO: salutihane või põhjatihane?
Video LK-team
Foto Arne Ader
Video LK-team
Foto Arne Ader
Tekst: Helen Arusoo
Eesti jahimeeste seltsile saadetud video šaakalist ja neljast hõõguvast silmapaarist jäi Ivar Mariste rajakaamerasse Märjamaal Konuvere kandis.
On haruldane, et šaakal on rannikust nii kaugele tulnud – üle 30 kilomeetri. Ilmselt on ta rännanud mööda Kasari jõe luhta sisemaa poole, sest koerlastele on külmunud jõed talvel heaks liikumisteeks. Siin on ilmselt tegu üksiku loomaga, kes on ringi rändamas.
Harilik leethiir ehk leethiir Myodes glareolus
Algselt metsaelanikud asustavad nüüd meie arvukaid raiesmikke ja üha sagedamini võime neid hamsterlasi kohata linnaparkides.
Usinamalt tegutsetakse hämaruse saabudes, kuid talviselt hämaratel päevadel tegutsetakse samuti.
Loodushoiu fond kutsub hääletama
Foto Ingmar Muusikus
Kuningamänd
Veebruari lõpuni saab lehel treeoftheyear.org anda oma hääle Euroopa aasta puu valimisel. Eestit esindab tähendusrikaste puude konkursil Järvseljal sirguv 380-aastane Kuningamänd, oluline sümbolpuu Eesti metsandus- ja loodusharidusele.
Keskkonnaamet annab teada
Krõbedate ilmadega on paljud inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat. Häirimine teeks neile karuteene.
Terved ja elujõus veelinnud ei külmu jäässe kinni. Nende paks ja vettpidav sulestik ning jalgade eriline verevarustus hoiavad neid kinni külmumast. „Nii võivadki veelinnud jääl või vees tundide kaupa liikumatult olla. Näiteks kühmnokk-luik, kes on oma kaela seljasulgede peale toetanud, on täiesti loomulikus puhkeasendis. See ei tähenda, et ta on hädas või külmunud,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Talveilu
Nädal kujunes lumiseks. Suuremad lumesajud esinesid nädala algus- ja lõpupäevadel. Lume paksus kasvas avamaastikul üle 40 cm. Teede ääres kõrgusid suured lumevallid.
Keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -10…0 °C piires. Külmemad ilmad olid kolmapäevast reedeni, kui minimaalsed õhutemperatuurid langesid ‑13…-16 kraadini, päeval tõusid termomeetrinäidud ‑4…-7 kraadini. Kolmapäeval olid puud ja põõsad härmas, aga järgmiseks päevaks see juba kadus. Külmadel päevadel sadanud vähene lumi oli väga õhuline.
Hallhüljes Halichoerus grypus
Ilm oli täna Saaremaa läänerannikul päikseline: õhusooja kaar kraadi, tuult kuni 4 m/s ja veetemperatuur 1,5 plusskraadi ringis.
Kuigi päike käib veel madalalt laadisid päikesepaneelid toiteakusid.
Kaadrisse jäi ainult neli hülgepoega, aga neid on kindlasti juba rohkem…
Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Janek Joab
Lund on ja lumeskulptuurideks jätkub tänavu rohkem kui küllalt. Ja kui paljudes kohtades saab tähelepanu tiiger, siis eile Antsla linnas mõeldi lõpuks ka tänavuse aasta looma peale - karule. Suurele platsile poe ja vallamaja vahele meisterdasid entusiastid karukujulise lumeskulptuuri.
Jäljerida pildistas LK-team
Ilvese jälg
Ilves ehk harilik ilves Lynx lynx
Ilveste jooksuajani jääb umbes kuu ja tähtsündmuse aegu on vähenenud ettevaatusega loomi võimalik trehvamisi nii kuulda, kui näha. Siis on meil põhjust jälgede kõnekuselel rohkem tähelepanu pöörata.
Meie metsade ilveste arvukus on viimasel viiel aastal püsinud sarnasena ehk veidi üle neljasaja isendi hoolimata sellest, et ilvestele ei ole sama kaua jahti peetud.
Veebikaamera kuvatõnmmis Olle Koert, www.tt.ee
Hülgepojad
Hallhüljes Halichoerus grypus
Olle tegi kaameratiiru ja leidis hülgepojad. Kas nad on päeva, kahe või kolme vanused on raske öelda.
Kui vaadata aastate lõikes on esimesi vastsündinuid hülgepoegi ikka nende kuupäevade paiku nähtud.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.